Töötasin aastaid tagasi ühes ülikoolis laborandina. Minu ülemus oli edukas teadlane, kelle kohta päris tihti ka ajalehtedes artikleid ilmub. Väliselt jätab võõrastele inimestele väga viisaka mulje. Aga see kuidas ta enda naissoost töötajaid kohtleb on lihtsalt jube. Samas ei mõnita ega alanda ta kedagi avalikult, vaid ainult enda kabinetis kinnise ukse taga. Ja korraga valib ohvriks ainult ühe inimese, keda siis iga päev tundide kaupa sõimab. Enamik naissoost töötajaid peavad vastu 6-12 kuud ja siis lahkuvad pisarates. Kõigi lahkunud töötajate kohta räägib ta tulevastele tööandajate halba: kehva töötaja, midagi ei oska, närvihaige jne. Kõik, kes talle vastu hakkavad ja ametliku kaebuse esitavad, hakkavad saama välja mõeldud põhjustega käskkirju.


Ma ise lahkusin seal töölt juba katseajal ja ei ole antud asutuses juba 7 aastat töötanud. Ja ei saagi enam seal asutuses tööd, kuna esitasin ametliku kaebuse ja minu toimikus on märge, et olen ebastabiilne isiksus ja terve hunnik käskkirju (-enamik neist ilma kuupäevadeta ja allkirjadeta ning kirjutatud tagantjärgi peale minu lahkumist).

Selle seitsme aasta jooksul on minu poole pöördunud mitu järgmist ohvrit, sooviga koos midagi ette võtta, et selline olukord lõppeks.

Aga mida saaks reaalselt teha? Personaliosakond on teadlik ja midagi ette ei võtta. Instituut ka. Kohtusse pöördumine ei tundu mõtekas- mingit rahalist komp me ju ei soovi; sooviksime, et sellisel inimesel keelataks naissoost töötajate palkamine. Kuskile avalikku kohta info ülesriputamine- võime saada ise süüdistuse laimamises.

Salaja filmida.

Ütle nimi ja küll info hakkab levima. Mõtled siin, et igasugused variandid ei aita, aga avalda sellise jutu peale kohe nimi. Ausalt. Ja ehk hakkab jutt lihtsalt levima. Mida Sul enam kaotada on? :) Sellistest jobudest tulebki teadlik olla

laborant vist grammatikat valdama ei pea?

Töökiusamine (vaimne vägivald) on väga levinud. Mis võim tal on, et instituut ei hakka asja uurima ja midagi ette ei võta? Et ta on edukas kuulus teadlane? Mõnes mõttes on hea, kui sa midagi ei tee, lähed lihtsalt edasi oma uut rada ja otsid uue koha, unustad, palju suudad..aga teises mõttes peaksid ikka sellised juhtumid tulema päevavalgele.
Mis asutusele instituut allub? Las need uued töötajad pöörduvad sinna.
Üldiselt, elu ise paneb paika.

Mina ka noores eas, kui olin 20 ja 80-date lõpus, pidin taluma päevast päeva töökiusamist ja terrorit. Aga selleks kiusajaks polnud mitte ülemus vaid üks noor pereinimesest mees, kes oli siis 23. Ta piinas mind pidevalt terroriga ja mitte keegi ei takistanud teda ega üritanud teda keelata. Sest nende arust ta tegi vaid NALJA ja et mina ise olin vaid liigselt tundlik ja närvihaige. Nende arust ei saanud ma NALJAST aru! Aga see mees oma naisega kohe kindlasti nii ei käitunud. Nüüd seda meenutades arvan, et ta lihtsalt elas ennast minu peal välja, kui kodus naisega tüli vms oli. Mis viga tal oli mind terroriseerida, kui keegi mu kaitseks välja ei astunud ja tema poole kõik hoidsid!

Enda eest tuleb ikka ise seista! Äpu olemine ja vingumine stiilis "keegi ei mõista mu õrna hinge ega astu minu eest välja" tundub pehmelt öeldes lihtsalt ohvri rolli nautimisena. Ilmselt selle jutu peale kostad nüüd, et mis ma siis tegema oleksin pidanud, ma ju olin nii noor ja nii väeti? Kui nii, siis see tõestab eriti selgelt, et Sa ei ole aru saanud, kuidas oma elu ise elada tuleb.

Teemaalgatajale: enamikes ettevõtetes on olemas siseauditid/siseakontrollid. Kui instituudis ei ole, siis on juhtasutuses ikka. Või ministeeriumis. Võta ja kirjuta sinna. Nad säilitavad ananüümsuse kui seda soovid, aga peavad asjaga tegelema. Loomulikult peaksid Ssul olema ka mingid faktid, niisama on Sinu sõna selle härra sõna vastu ehk niisama tuututamisest ei ole tolku.

Sellest ei saa ma aru,et lähed sinna vastu hakkama.Käsku pead täitma.Sina ei ole ju ülemus:)

Kus saada fakte? Kõik toimub kinnise ukse taga. Salajane lindistamine ju teadupärast kuskil arvesse ei lähe. Ja isegi kui läheks, siis mida reaalselt sellise isikuga praeguses õigusruumis ette võetaks.

Tegemist on ülikooliga ja ülikool ei ole huvitatud selle teadlase vallandamisest. Ja teadlased ei ole mitte ülikooli palgal, vaid nad maksavad iseendale palka enda projektidest. Isiklikult käisin rääkimas nii personaliosakonnas, dekanaadis kui rektoraadis. Ja kuigi kõik olid minuga nõus, et tegemist on "keerulise isikuga", siis mitte midagi ette ei võetud. Esiteks tegemist on ju tunnustatud teadlasega ja teiseks maksis see teadlane oma projektidest tol hetkel umbes 1 milj krooni aastas nn overhead'i.

Kui panna kaalukausile 1 milj, siis ilmselt ei huvita peale raha mitte kedagi mitte miski.

Tahad teadlase sealt minema lüüa ja ise enda seadustega asemele asuda:)Nalja saab siin:)

Olen ise taolise asja läbi elanud ja enda eest võidelnud (ja mitte mina üksi, selliseid kiusatuid oli asutuses mitmeid). Tulemus oli see, et asi mätsiti kõrgemalt poolt kinni, mõned (mina kaasa arvatud) lahkusid ise sellest asutusest, sest töötamine oli muutunud võimatuks. Praegu olen nii palju targem, et sellisesse olukorda sattudes enam võitlema ei hakkaks, vaid lahkuksin ise vaikselt, sest oma õiguste eest seisjal tekivad hiljem suured probleemid uue töökoha leidmisel. Avalikkuse silmis on sellel isikul hoopis teine maine, keegi lihtsalt ei usu, et ta oma alluvatega nelja seina vahel niimoodi käitub.