Olin vahepeal Eestist pikemat aega eemal, kuid nüüd siis tagasi ning otsin töökohta. "Tore" teada, et vahepeal pole selles vallas mitte midagi paremaks läinud - vaid kaduvväike osa palkadest on avalikud ning minu senise kogemuse põhjal umbes 75% tööandjatest ei saada tööotsijale mitte mingit tagasisidet. Saadad CV ja kaaskirja ning järgneb täielik eetrivaikus. Ainukeseks erandiks on siiani olnud rahvusvahelise töötajaskonnaga mainekas IT-firma, mis saatis viisaka äraütlemiskirja, ning väike ühemehefirma, mis samuti kontakteerus. Saan aru, et tihti tuleb kandidaate palju, kuid ega siis tagasiside andmine eelda nende ükshaaval sisse toksimist ja sellele päevade või tundide kulutamist - peaks ju olema lihtne kirjutada valmis standartne vorm ja siis see automaatselt saata kõigile kandidaatidele, kelle meiliaadress on olemas, välja arvatud need üksikud, kes vestlusele kutsutakse. CV saatmisele järgneb automaatvastus, et see on kätte saadud, nii et ju siis on küsimus tahtmises, mitte võimalustes. Ka väga tuntud Eesti firmad patustavad tagaiside andmise reegli vastu.

Eesti on jätkuvalt orja riik kus majandavad Rootsi pangad ja rootslased ja sakslased kes on lihtsalt eesti keele ära õppinud.
Kes tahab oma elus lootuse leida põgenegu siit kaugele.

Ja kui palju on selliseid, et kutsud vestlusele ning kohale ei tulda. Annaks siis tagasiside, et ei saa tulla.

Loomulikult peaks iga enesest lugu pidav tööotsija tööandjale teatama, kui ta vestlusele tulla ei saa. See on elementaarne viisakus ja enda ning teiste ajast lugu pidamine. See aga ei tähenda, et kuna mõned tööotsijad on ebaviisakad, siis peakski kõikidesse juba eos eelarvamusega suhtuma ning neile mitte vastama.
Mina igatahes enam teist korda samasse firmasse ei kandideeriks, kui esimesel korral isegi äraütlemist ei saanud. Selle firmaga on siis midagi väga korrast ära.