olen kuulnud, et kui juba esimene kõrgharidus on tasuta saadud, et siis teine pidi olema juba tasuline?

Kui esimene tasuta - siis teine tasuline, kui esimene tasuline - siis teist võib saada ka tasuta.

aga kui esimene on pooltasuline, mis siis saab ? st lõpetatud eksternina või avatud ülikoolis ?

kuidas saab olla pooltasuline?
tasuline on kuimaksad koolile enda õpetamise eest, tasuta kui riik maksab sinu eest (riigieelarveline koht).

igaljuhul kui oled saanud ühe haridustaseme (nt bakalaureus) tasuta, siis teine kõrgharidus samas astmes on tasuline

tasuta võimalus tekib kui on eelmise kooli lõpetamisest möödunud mingi aeg...vot täpselt ei mäleta milline see oli...3 aastat äkki?..

aga kui õppisin 1 aasta ära riigieelarvelisel, kuid ei lõpetanud..kas siis saan veel korra eelarvelisele?

siis hakkavad uurima miks ei lõpetanud, kui võlgade tõttu (mitte nt et läksid lapsega koju) siis ei saa.
kui poolelijätmise põhjus on mõjuv, st ei ole seotud sinu halvasti õppimisega või tegemata jätmistega, siis on võimalik saada riigieelarvelisele.

vaatan seda vaidlust juba mitu päeva, aga ei viitsinud sekkuda. nüüd kisub juba üle piiri, ma ei saa aru, mis asja annavad nõu need, kes midagi ei tea?!

esiteks. teise kõrghariduse tasulisus sõltub kõigepealt sellest, millal on esimene kõrgharidus saadud. kes astus esimest korda ülikooli enne 1995. aastat (kontrollige, aastaarvuga võin tõesti eksida!), selle jaoks on teine kõrgharidus igal juhul tasuta, sest enne 1995. aastat ei olnud riiklikku koolitustellimust olemaski. ja sellest, et varasemate lõpetajate jaoks on teine kõrgharidus tasuta, on ajakirjanduseski palju juttu olnud.

teiseks, kui esimest korda astuti ülikooli pärast 1995. aastat ja lõpetati (!) riigieelarvelisel kohal, siis on teine kõrgharidus tasuline. praeguse seisuga arvestatakse olukorda lõpetamise hetkel, nii et mitmed inimesed on teinud nii, et ülikooli viimasel aastal sokutanud end riigieelarvevälisele kohale, lõpetanud n-ö tasulisel kohal ja jätkanud teisel erialal uuesti tasuta kohal. nii et loeb, kas olite _lõpetamise ajal_ tasuta või tasulisel kohal.

poolelijäetud ülikoolid ei loe, põhjus samuti mitte. ükskõik, mis põhjus oli, kui lõpetanud ei ole, siis on võimalik uuesti riigieelarvelisele kohale kandideerida. sellega on mul koguni isiklik kogemus olemas.

veel. kui tegemist on tõeliselt lootustandva tudengiga, kellest ülikool on ise aktiivselt huvitatud, siis on võimalikud erandkokkulepped ja tasuta kohale võib saada ka see, kellel selleks üldise seaduse järgi õigust ei ole. aga see eeldab tõepoolest erandlikku olukorda.

punkt.

Riikliku koolitustellimuse õppekohal ülikoolis õppiv üliõpilane või ülikooli lõpetanud isik ei saa õppekava kolmekordse nominaalkestuse jooksul teist korda asuda õppima riikliku koolitustellimuse õppekohale samal kõrgharidusastmel.

kas see kehtib ka rakendusliku kõrghariduse kohta?

aga kui BA mul lõpetatud 2005, ja MA alles eelmine aasta, mis siis nominaalajaga? kas saan BAle minna tasuta?

mida te kogu aeg õpite, hakake juba vajalikke asju tegema.

Suutsid 10-aastasele postitusele lõpuks vastata! Ai, tublid lapsed! Aega võttis, aga ära vastasid!

kui te juba nii tublid olete ja ühe kõrghariduse omandanud, kuidas te siis ei oska seadust lugeda? Kõik on reguleeritud, kui pole seaduses, siis on viide, millega reguleeritakse. Uurige ka väheke mittekohustuslikku kirjandust nagu näiteks Ülikooliseadus. Või huvipakkuva ülikooli/kõrgkooli koduleht. Naisteka foorum ei ole ainus koht, kus "tõde" selgub ja info liigub.

tehke tööd, saate raha ja vanaduses ülikooli minna