siit ja ka mujalt komme lugedes on läbi jooksnud, et müügitöö on see kôige jälgin asi ja igasugused müügiesindajad (-assistendid, -sekretärid ja niisama müüjad) vastikud ning alatud inimesed. miks nii arvate? kui müügiinimesi poleks, oleksime ju ikka veel naturaalmajanduses ja siis peaksime ka igaüks oma kapsa-kartuli soodsale vahetuskursile môtlema....

Ma arvan, et igaüks võtab seda mingi oma kogemuse põhjal. Ma tõesti tunnen end ebamugavalt, kui ma näen, kui hoolega müügiinimesed vaeva näevad millegi pakkumisega, aga ma pean neile ikkagi "ei" ütlema. Kui nad esinevad kehvasti, on ka kergem "ei" öelda, kuid ikkagi valdab just ei-ütlejat ebamugavustunne. Sest vähemalt 95% sellest kaubast, mida mulle on pakutud, ei lähe mul lihtsalt vaja! Ja meeldiv pole ka see teadmine, et agressiivne müügiinimene veenab paljud "nõrgad" inimesed ostma ka seda, mida nad tegelikult ei vaja. See ei ole just kõige eetilisem tegu, ega ju? Müügimees saab oma protsendi kätte, aga teine inimene on rahast ilma ja paha tunne veel pealekauba, et teda ära kasutati.

Minu arvates inimesed küll müüjaid alatuks ei pea...Ebameeldivateks tegelasteks peetakse pigem oma kaupa vägisi toppivaid müügimehi.

"siit ja ka mujalt komme lugedes on läbi jooksnud, et müügitöö on see kôige jälgin asi ja igasugused müügiesindajad (-assistendid, -sekretärid ja niisama müüjad) vastikud ning alatud inimesed"

mina küll ei arva, et müügiesindajad on alatud ja vastikud inimesed. lihtsalt töö, mida nad teevad, on kindlasti psüühiliselt üsna koormav. ja vähe rahuldust pakkuv.

mina küll ei oleks õnnelik, kui oleks eluaeg olnud müüginaine ja siis pensionipõlves elu üle järgi mõeldes tõdeksin, et sündisin maailma selleks, et maha müüa 900 000 HP printerit.

nõus Dauphiga- mitte need inimesed pole jälgid, vaid see töö, mida nad tegema peavad. Aeg-ajalt hakkab tõesti kahju, et nad peavad mõnikord lausa pea peal seisma, et oma leivale vorst peale teenida.

Njaa, eks igal medalil ole kaks poolt. Ise ma seda tööd teen ja tõtt-öelda natsa ka jälestan.
Samas nimetage mulle töökoht, kus 21aastaselt eelneva märkimisväärse töökogemuseta saaks teenida keskmiselt 10-25k ;o)

Aga ma olen viisakas, kui ikka tõesti kliendil huvi pole, siis toppima ei hakka ma never midagi... Enda arust olen suht normaalne inimene ja keegi mind eriliselt vihata ei tohiks.

Vihjeks niipalju, et müün õhku ;o)

Aastaid märkisin oma Cvdesse, et ei soovi müügitööd. Ma ei kujutanud seda ettegi - käia kellelegi peale ja teda moosida, uksest ja aknast sisse trügida..jälk! Noh, elu keeras nii, et ühel ilusal päeval olin ma müügiesindaja. See on pikk lugu, niiet las olla. Mõtlesin, et kuu-kaks pean vastu ja kaon. Otsin uut.
Nuh, asi läks aga nii, et müügitöö osutus selliseks, kus vaja ainult viisakust, initsiatiivi, lahkust. Ja kui ma siis teisel kuul oma müügipreemia kätte sain (esimesel seda peaaegu polnudki, sada krooni ehk) ja see oli 27 000 neto, siis hakkas motivaator tööle.
Tõepoolest, kujutelm müügimehest, kes hirmsasti pressima peab, on sellest ajast, kui vihmavarje kontorist kontorisse pakkumas käisisd. Enamik tänapäevaseid müügimehi (mitte telefonimüügi puhul) suhtlevad suure osa ajast klientidega, kes juba ette tahavad seda toodet osta või vähemalt on huvitatud selle kohta info saamisest.
Nüüd on nii, et kui meil müügimehe kohti vaba on, olen vahetevahel püüdnud tööle kutsuda mõnd pooltuttavat või tuttavat, osalema konkursil. Alati on vastus ei. Ma ei saa ju palganumbreid ette öelda, sõltub väga oluliselt inimesest, palju tal püsikliente tekib. Pärast, kui tuttav on keeldunud ja konkurss läbi, ma olen paarile öelnud, mis meie müügimeeste esimese 6 töökuu keskmine preemia on. ALATI on kisa, et miks ma ette ei öelnud ja küll oleks tulnud. Aga ma ei ütle ette, sest inimest, kes tuleb ainult raha pärast ja seda tööd jälestab, klientide ligi lasta ei saa. See mask on liiga õhuke.
Peab olema soovi suhelda, lahkust ja viisakust. Lastetuba.

Selle töö erinevus teistest on laias laastus see, et kui mitte midagi teha, siis ei saa kah mitte midagi - ei tööd, ei rahuldust saavutustest vms. Kui teha natukene, siis tundub see kohutav - ma tegin juba 2 kõnet täna ja ei ostetud! jama! Jube! Kui teha palju tööd, teenib palju, saab palju häid tuttavaid ja isiklikku edu nautida. ja kell 17.30 kontori ukse kinni panna ja minna oma isiklikku elu nautima, ilma et muretsemiseks tööasjade pärast oleks.
Loomulikult on inimesi, kellele see ei sobi ja loomulikult on inimesi, keda ei saagi suhtlema lasta, vähemalt mitte kliendiga. Ja tean ka palju väga vahvaid inimesi, kes tõepoolest seda tööd ei taha.

Tova, Su jutt täiesti õige ja ilus oli seda lugeda ;o)

Mida Sa aga ise müütad?!

Samuti õhku :-)

"Kui nad esinevad kehvasti, on ka kergem "ei" öelda, kuid ikkagi valdab just ei-ütlejat ebamugavustunne. ... Ja meeldiv pole ka see teadmine, et agressiivne müügiinimene veenab paljud "nõrgad" inimesed ostma ka seda, mida nad tegelikult ei vaja. See ei ole just kõige eetilisem tegu, ega ju?"

Aga on väga palju inimesi, kes oskavad ka ei niimoodi öelda, et müügiesindajal on seda meeldiv kuulda. Sôltub ikka suhtlemisoskusest ju.

"lihtsalt töö, mida nad teevad, on kindlasti psüühiliselt üsna koormav. ja vähe rahuldust pakkuv.
mina küll ei oleks õnnelik, kui oleks eluaeg olnud müüginaine ja siis pensionipõlves elu üle järgi mõeldes tõdeksin, et sündisin maailma selleks, et maha müüa 900 000 HP printerit."

minu arust on küll rahuldustpakkuv, just see, et saad tegelikult neile inimestele rôômu valmistada, kes neid asju vajavad. mitte, et müüa 90 000 printerit, vaid et anda 90 000 inimesele vôimalus printida ...

"mina küll ei oleks õnnelik, kui oleks eluaeg olnud müüginaine ja siis pensionipõlves elu üle järgi mõeldes tõdeksin, et sündisin maailma selleks, et maha müüa 900 000 HP printerit"

Kas siis rahulduspakkuvam on mõelda, et näiteks
-sündisin maailma selleks, et toota 50 000 raamatupidamisdokumenti?
-võtsin vastu 400 000 telefonikõnet
-rääkisin loengus sama juttu oksendamiseni 20 000 korda
-kirjutada 20-le firmale kokku 9000 pr-teksti nende toodete headusest`?
-tegin 600 erinevale kliendile kodulehekülje ja tegin neid kokku 90 000 korda ümber vastavalt kliendi totratele soovidele

Minu arvates ei ole selles mõttes küll üks töö parem ega teine halvem ja maailma ei sünni vist keegi töö-eesmärgiga.