Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Töö ja koolitus
mida tööandjad ometigi tahavad?
 
Vihmapisar (originaal) 15. oktoober 2002, kl 13.35
situatsioon järgmine: otsib inimene tööd, olemas firmajuhtimise kogemus, töötamise kogemus rahv. firmas keskastme tasemel, finantsjuhtimise kogemus, kolm võõrkeelt suus/kirjas, arvutioskus kõrgtasemel, välimus ka igatpidi norm, suhtlemisoskus OK, ei küsi hullumeelselt kõrget palka. Saada inimene CVsid juba mitu kuud erinevatesse firmadesse ja tulevad järjest äraütlevad vastused. isegi vestlustele ei kutsuta. CV on kirjutatud põhjalikult ja kirjavigadeta:)

Kas tõesti on siis enamik töökuulutusi fiktiivsed? st et kuulutatakse, et otsitakse, tegelikult firmadel endil juba kandidaat kohale olemas. või milles siis asi?

PS. inimene on meessoost.
 
Jaanika 15. oktoober 2002, kl 14.13
Endal selline kogemus:

väga ametlik CV ja sama st. kas vastus äraütlev või ei tulegi vastust.

kirjutain CV nn. lahti: kirjeldasin pikalt praeguses töökohas olevaid tööülesandeid, eelnevaid kogemusi jne. Ja intervjuudele on kutsutud 100%.

Nii palju kui kuulnud olen, siis firmades kus juba on mõne sugulase/tuttavaga ametikoht täidetud, korraldatakse konkurss ikkagi st. kutsutakse inimesi kohale, kontrollitakse võimeid ja tehakse intervjuud - st. tööotsijale jääb siiski mulje, et oli konkurss.
 
... 15. oktoober 2002, kl 14.39

Minuga täpselt sama lugu. Muudkui saadn cv-d, aga vastuseid pole ollagi. Ja siis veel teised aina küsivad, kas oled juba tööd leidnud ja kuidas sa ikka midagi ei leia jne. Täitsa masendav olukord.
 
pillerpall 15. oktoober 2002, kl 14.45
aga mul üks tuttav sai töökoha tänu sellele, et võttis vaevaks oma cv isiklikult kohale viia ja üle anda....jättis endast lihtsalt nii hea esmamulje, et konkurssi polnudki vaja enam korraldada.....kuigi tüdruk oli äsja koolist tulnud ega omanud mingeid erilisi töökogemusi....nii et kunagi ei või teada, mis otsustavaks võib osutuda....(töökoht on riigiasutuses)
 
Vihmapisar (originaal) 15. oktoober 2002, kl 14.50
Jaanika ja pillerpalli meetodeid on see inimene proovinud, tulemus endiselt null. Aga äkki on siin ka tööandjaid või firmade personalijuhte liikumas, kes oskaks kommenteerida?
 
leena 15. oktoober 2002, kl 14.57
Kuid mis konkursid need on? Äkki on väga suured konkursid, kuhu kandideerib korraga 100-200 inimest ja osa jääb lihtsalt kahe silma vahele. Ma ei püüa siin tööandjaid õigustada, aga see lihtsalt võib olla üks seletus. Aga teadmatuses piinelda pole mõtet, alati võib järgi küsida, et miks ei valitud, seda isegi soovitatakse tagasiside mõttes teha, eriti siis, kui valijaks on personaliotsingufirma. Pealegi, kui kaua sinu tuttav tööd otsinud on? Olen kuulnud, et isegi optimistlikemate prognooside korral tuleb arvestada vähemalt poole aastaga, kui tahad leida head tööd.
 
Vihmapisar (originaal) 15. oktoober 2002, kl 15.04
need konkursid on valdavalt jah sellised, kus kandideerib palju rahvast, kuid tegelikult ala oskajate arv eestis on kitsas. on ju teada, et kui mingi firma otsib inimest "puhtale" tööle st mitte mingit lihttöölist, siis tuleb alati hirmpalju CVsid. Näiteks otsitakse finantsdirektorit, aga CVd saadavad tavalised rearaamatupidajad, kel puuduvad fin. direktori oskused ja teadmised. Või siis otsitakse mingite eriliste oskustega IT inimest, kuid CV saadavad vist küll kõik, kes iial arvuti taga istunud.
 
Oskar 15. oktoober 2002, kl 15.25
Leidsin töö umbes kolm kuud peale eelmise tööandja pankrotti. Norm. firma, tutvusi ei omanud. Võibolla ei ole lihtsalt CV ja palgasoov tasakaalus? Kas küsib liiga palju või liiga vähe. Arvatavasti tasuks CV üle vaadata ja midagi muuta- midagi välja jätta, midagi lisada?
 
Juula 15. oktoober 2002, kl 16.37
ei tasu selle CVga ka ülepingutada, kui on liiga palju oskusi ilus tark ja muidu tubli, kardab uus tööandja, et leiad varsti parema koha ja lähed ära - minule öeldi seda ükskord otse, et kardavad, et ma ei jää pakutavale kohale, et olen rohkemaks võimeline.
 
Õnnelik 15. oktoober 2002, kl 16.53
Oskad Sa öelda, mis on nimetatud kitsas erialane profiil?
 
tsinna 15. oktoober 2002, kl 17.00
Vihmapisar, nii huvi pärast küsin, palju selline inimene palka küsib?
 
tööandja 15. oktoober 2002, kl 19.19
Nüri on üldse lisada CV-le palgasoovi. Nüri on tööandjal seda ka küsida. Iga tööandja peaks teadma, millist palka ta töö eest on võimeline maksma ja mitte palgasoovi ümber lolli komejanti mängima. Mina viskan tavaliselt saadetud CV-de hulgast kõigepealt välja nende omad, kes kunagi firmat on omanud. Puhtalt valusad kogemused: kes on harjunud omama ja juhtima firmat, ei suuda alluda. Veel viskan välja need, kes tihti töökohta on vahetanud. Siis lähevad välja need, kes palgasoovi kirja on pannud, kui seda üldse küsitud pole. Siis tulevad alles intervjuud. Valin tavaliselt inimese, kes on mulle sümpaatne, kes ei ole intervjuul krambis, kes ei sõida liigse jutukusega selga. Ühesõnaga valin inimese, kellega ka muidu hea meelega tuttav oleksin. Ja veel eelistan ma enda juurde tööle võtta naisi. Mitte sellepärast, et omaksin lesbikalduvusi või ei raatsiks korralikku palka maksta, aga naised on lihtsalt kohusetundlikumad.
 
tramm 15. oktoober 2002, kl 19.38
tööandja: vaata enamikes tööpakkumistes on kirjas, et pakutakse konkurentsi võimelist palka või motiveerivat töötasu.
töövõtjal on siiber mullist ja pakub end turule vot selle hinnaga. ma pean just positiivseks seda, et inimene julgeb konkreetselt enda eest midagi küsida.

muidugi kui kuulutses on kirjas, et palk on näiteks 10000 ja sina saadad cv palgasooviga 20000. siis ma lennutaks ka suure kaarega cv minema, või huvi pärast uuriks ikka järele, miks ta nii palju küsib.
 
tööandja 15. oktoober 2002, kl 20.05
tramm: oled sa tööandja või -võtja?
Töövõtja võikski siis ise lehtedes kuulutada kogu oma suurepäraseid võimeid ja palgasoove. Milleks saata CV-sid, kui mullist siiber on.
Mina ütlen alati omapoolse pakkumise kõigepealt. Töötaja kandidaadil jääb üle nõustuda või lahkuda. Mingit kauplemist intervjuul ei toimu.
 
Emi 15. oktoober 2002, kl 22.06
A tavaline asi, et nt CV onlines on kirjas palganumber ja siis helistatakse, kutsutakse vestlusele ja küsitakse a miks nii palju tahad. Me pakume poole vähem. Jõle ajaraisk ja mõnitamine.
Heal juhul pakutakse sama nr brutona.
Ja siis küsitakse: a miks teil seal see on netona kirjas(CV blanketi nõudmine)- seda küsis firmajuht!!!
Samas kohas vastasiñ kõigile nõudmistele ja rohkemgi veel. Palga nr jäi nende väljapakutud vahemikku.
Siis nägin, et lehes oli uus konkurss ja poole väix nõudmistega ja mulle ei miskit infi- eid ega jaad.
Kusj konkurss toimus üle poole a tagasi ja nüüd reageeriti ning lubati et seekord läheb neil otsustamiseks max 3 nädalat. Kaks kuud sai läbi...
Tööandjale: Miks ma ei võiks julgeda endale palka küsida? Eriti kui sina ei julge seda konkurentsivõimelist välja öelda?!
Ja miks mitte hoida aega kokku, mõlemapoolselt. Hea ju, kui vähemalt üks asi konkr teada on.
 
tööandja 15. oktoober 2002, kl 22.18
Tegelikult oleks jah kõige mõistlikum palganumber juba kuulutuses välja öelda. Meil pole see millegipärast kombeks. Ainult siis olen märganud palganumbreid mainitavat, kui pakutav töö on mingi agenditöö. Siis on pandud, et teenida võib mõnikümmend krooni nädalas/kuus sõltuvalt siis firmast ja mida seal müüakse.
Mul on tegelikult suhteliselt harva uut kaadrit vaja ja kui olen kuulutanud, siis ainult lehes ja siis tuleb alati hirmus palju vastuseid ilma palganumbreid nimetamatagi.
Siin oli aga eespool küsimus sellest, miks ei kutsuta inimest üldse töövestlusele kohalegi. Tõin lihtsalt välja mõned põhjused, miks mina tööandjana üht või teist kandidaati kohale ei kutsu. Ja antagu andeks ja ärgu pandagu pahaks, aga mul on töökuulutustele vastajaid olnud tavaliselt paarisaja ringis ja ma ei tee lihtsalt niisugust lisakulutust, et kõigile personaalselt kirjutama hakata, et neid kahjuks ei ole valitud intervjuule kutsutuiks.
 
töötaja 16. oktoober 2002, kl 00.27
tööandjale: no nii palju viisakust võiks ikka olla, et kõigile inimestele, kes oma CV saatnud, vastata. Selgus on ikka parem kui segadus, teadmine parem kui teadmatus. Sul ehk otsus juba tehtud, aga nemad ju ootavad ja loodavad ega saa võib-olla öösiti rahulikult magadagi oma teadmatuses...
 
Vihmapisar (originaal) 16. oktoober 2002, kl 08.12
alguses kirjutas see inimene jah konkreetse palgasoovi, mis sõltuvalt kohast/firmast oli 15 000 kuni 30 000, kuid viimasel ajal on kirjutanud, kas mingi palgavahemiku või siis vastanud tööandjate tavalisele lubadusele "motiveeriv palk" samasuguse diplomaatiaga - palk kokkuleppel.

aga see, et firmat omanud inimene on tööandjate silmis saast, seda ei oleks osanud arvanud. hea nõuanne, ütleb tüübile edasi, et tõmmaku oma CVst maha, et firma X omanik ja asutaja:)
 
elevant 16. oktoober 2002, kl 09.59
ma ka selle poolt, et ka eitavast vastusest teada anda. mis see siis on enamikus kôigil ju meiliaadressid olemas, üks meil ja väga pikk pimekoopiate rida. sekretär teeb kähku ära ja ongi kôik.
 
Scroll 16. oktoober 2002, kl 11.06
Tööandja pole huvitatud ei üle- ega alakvalifitseeritud tööjõust. Kui optimaaalne variant puudub, võetakse pigem nõrgem, kuna koolituse ja kogemuste omandamise võimalus on olemas, liiga nö hea töötaja puhul on see oht, et otsib ajutist kohta ja kohe kui saabub parem variant, lööb ukse kinni.
Ja ise kohale viimisest - tean tööandjat, kes oma personalijuhile konkreetselt ütles - kes tuleb ise kohale kiibitsema, selle CV lendab otse prügikasti.
Proovige:
1. Saata oma CV tööbörsile. Eriti juhtide ja spetsialistide puhul ostetakse värbamisteenus sisse nt. Fontes
2. Vaadata CV üle vormi ja sisu osas, kas andmed on loogilises järjestuses, pole kirja- või stiilivigu
3. Kui viimase töökoha ja tööotsingu vahel on pikk ajavahemik, arvab tööandja, et kvalifikatsioon on langenud, käige mõnel seminaril või koolitusel.

Tegelen ise personalitööga, kui soovid midagi täpsemalt teada, saada meil
Edu
 
dere 16. oktoober 2002, kl 11.07
See on elementaarne, et firma saadab kandidaatidele ka eitavad vastused kirjalikus vormis. Tööandja võib ju mõelda, et ta on nii kõva tegija, et tal pole seda vaja teha. Hell, on ikka küll, kui oma firma mainest ja väärikusest midagi pead!
Olen ka tööandja ja tean, mida räägin.
 
dere 16. oktoober 2002, kl 11.08
lisan veel, et ka meie firmas ei peeta heaks tooniks ise CV kohale toomist.
 
sini 16. oktoober 2002, kl 11.49
Minagi ei salli neid, kes tahavad CV näpus kohale tulla. Ja kui tahabki meie firma üles otsida, las paneb selle siis uksel olevasse postkasti. Nagunii ei oleks mul selle inimesega veel milleski rääkida kui ta uksest sisse tormab ja CV näpus on. Mina ei tea veel ju temast midagi. Tahan alati rahus CV-d läbi vaadata ja alles siis inimesega kohtuda.
See kui palgasoov Cv-s märgitud on, on ainult hea. Kui tean, et saame töötajale maksta nt 5000 EEK, kandidaat muidu kobe ja asjalik aga küsib palka 10 000, siis ma ei hakka temaga enam aega raiskamagi. Järelikult pole meile sobiv.
Ja kandideerijatele ka parem kui ei kutsusta vestlustele, millest nagunii mingit kasu pole sest palgakäärid väga suured on.
 
krisu 16. oktoober 2002, kl 12.30
to sini:
aga meil on nii, et kui oleme valmis maksma 10 000 aga kandidaat küsib 5 000, kuid on muidu igati sobiv, siis maksamegi talle 5 ja mitte 10 nagu teistele, kes analoogislisel kohal töötavad.
 
mari 16. oktoober 2002, kl 12.39
minuarust ei ole asi selles, et kas inimene julgeb oma v6imetele vastava palgasoovi kirja panna v6i mitte. See on lihtsalt m6ttetu, sest viimane s6na jääb ju ikka tööandjale ja no arvata on, et mingil hetkel ta ikkagi eelistab neid, kel väiksem palgasoov. Ise ei ole kunagi omal algatusel palgasoovi pannud ja kui seda on kuulutuses n6utud, siis ausalt öeldes see palganumbri väljam6tlemine on suht ebameeldiv osa selle cv koostamise juures.
 
Õpph 16. oktoober 2002, kl 13.51
Mul näiteks on oma firma, aga töötan lepingulise töötajana teises firmas, kus mul on ka ülemused. Ei ütleks, et see eriline probleem olema peaks. Aga eks sõltu seegi konkreetsetest inimestest... Teisalt näitab firma omamine inimese suutlikkust ja ettevõtlus-võimet - mis ju tuleb alati kasuks.

Ise pole ka mingit loogikat CVde saatmise puhul täheldanud, kuna erinevates firmades on otsustajateks paljud erinevad inimesed, ongi siin loogika tabamine suht võimatu. Ühele meeldivad blondid paksud naised, teisele kiitsakad punapäised mehed - mis parata.
Endal on kogemus 150 osalejaga konkursist, kus mul tol ajal oli puudu mitu olulist kandideerimise eeldust (kõrgharidus ja eelnev sama valdkonna töökogemus), ometi sain koha endale kõrgharitud "kaasvõitleja" nina alt, kes oli eelnevalt täpselt sama tööd konkureerivas firmas teinud. Tagantjärgi tean, et rolli mängis lihtsalt isiklik sümpaatia - see on kahjuks omadus, milles ei saa never kindel olla.

Oma ülikooliõpingutest mäletan ka sellist teesi, et inimest, kelle CV kajastab palju suuremat töökogemust, kandideerib alla oma võimete töökohale, ei tohi teda kindlasti valida - ta lihtsalt manduvat all oma võimeid töötades ja oleks tõenäoliselt rahulolematu.

Ülalpool mainis keegi, et mida parem töökoht, seda rohkem kandidaate on. Ei pruugi - pigem on mõtetult suured konkursid (100-300 inimest kohale) just sellistes valdkondades, mis eriti suuri nõudmisi ei esita: müüjad, müügikonsultandid jne.
 
kii 16. oktoober 2002, kl 13.52
krisu ja tema töökaaslaste moodi mõtlevate inimeste pärast ei taha ka mina kunagi palgasoovi kirjutada. ma ju ei tea, mis skaalas palgad ettevõttes on ja võin ju pakkuda vähem (et mitte üle pakkuda). ja kui minu teadmatust kasutatakse ära ja makstakse tuimalt minu "soovitud" palk, ja ma selle ntx hiljem töötades teada saan, siis mina ei taha küll sellist olukorda endale. see on ju töötaja mõnitamine. kõigile vastava töökoormusega töötajatele võiks ikka sarnast palka maksta, mitte hoida kokku valetamisega need mõned närused tuhanded, mis niikuinii ettevõtte rahasüsteemis määravad pole.
 
krisu 16. oktoober 2002, kl 14.27
kui on tõesti tasemel kandidaat, siis toimime ka vastupidi: kui ta küsib rohkem kui esialgu plaanisime sellel ametipostil maksta, siis saabki rohkem: näiteks 15 000.
 
Kille 16. oktoober 2002, kl 14.30
Ja siis on veel selliseid toredaid tööandjaid, kes inimesi ainult katseaja kaupa tööl peavadki, sel ajal veel nn. õpilasepalka makstes. Ja pärast visatakse nende inimeste CV-d prügikasti, sest neil on olnud palju töökohti. Seda ei juhtu mitte ainult müüjate-agentidega, vaid ka kontoritöötajatega.
 
eeva 16. oktoober 2002, kl 17.52
Kle vihmapisar... kardan, et suu cv on liiga põhjalik. Firmade juhid ju kardavad ka konkurentsi ja minu kogemus on selline, et paljude äraütlemiste taga on sageli lihtne kuid sõnastamata põhjus : ülekvalifitseeritud. Vaata oma cv hoolega üle ja igaks kandideerimiseks kohenda seda tina :)
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!