Olen nii väsinud ja tüdinud! Vahetasin hiljuti töökohta ning uues kohas on kõik nii pingeline ja mul on tunne, et iga, absoluutselt iga asja eest saan ma ülemuselt sõimata. Püüan nii väga kõike õigesti teha, kuid ikka läheb midagi viltu ja...
Ei taha kohe üldse tööle minna. Töökohta vahetada ka ei saa, sest kes mind võtaks kui ainult kolm kuud ühes kohas vastu pidasin. Kohe tekiks ju küsimused.
Vanast kohast tulin ära, kuna palk oli häbiväärselt väike. Uues kohas on palk suurem, aga ma ei salli seda tööd. Lihtsalt sellepärast, et kogu aeg mind ainult laidetakse ja sõimatakse. Kohati tundub, et täitsa teenimatult:-( Töötunde on ka umbes 200 kuus. Hulluks ajab. Mis ma sinna läksin? Pakuti ning haarasin võimalusest kinni. Kohati on isegi täitsa norm töö, aga sestsamast jälle...

Ega sa katseajaga tööta? Ehk oodatakse lihtsalt katseaja lõppu, saab sinu lahti lasta ja uue, keda sõimama hakata, tööle võtta?

mmm, ei usu. Seal firmas on niigi tööjõupuudus, vaevalt et nad lausa lahti hakkavad laskma. Aga palka võivad kärpida küll, see pidi seal firmas tavaline olema. Kurat, ööseks jälle tööleminek ees, ei taha kohe üldse minna. Vähemalt on öösel natuke rahulikum, päevased vahetused on eriti karmid.

tea, et sa ei ole ainus sellises olukorras

mul sarnane mure, küll mitte nii hull, et töökoht päris vastikuks oleks muutunud, aga paar inimest kollektiivist teevad ikka elu raskeks vahel. Ja kusjuures mitte ülemused vaid naiskolleegid on need kõige hullemad...

Pole hullu, algus on alati raske! Kus sa ikka jooksed, kui uut kohta ootamas pole! Harjud sina, harjuvad nemad! Endal uues kohas alati sama lugu, mõtlen, et mida ma siin küll teen, aga mõne aja pärast läheb paremaks.