Eks ma ise olin kah väheke süüdi. Probleem oli selles, et raha küsiti ette. Iseenesest oli hind soodne ja olin nõus. Nii mulle saadetigi sms iga kontonumber, kuhu raha kanda. Tädike, kellega suhtlesin oli väga jutukas ja lahke nii, et ei osanudki midagi karta. Kui ma siis lõpuks esimesse tundi jõudsin, siis ma mõistsin, et see mulle kohe mitte ei lähe. Materjale mingisuguseid ei olnud, ainult tahvli peale joonistati sõna ja siis kõik koos kordame.Mina omal algatusel üritasin üht teist ülesse kritseldada endale.Võib olla mõnele õpilasele sobib selline meetod, minule küll mitte.Grupis oli kokku neli õpilast üks neist soome härrasmees, kes alustas tähtede õppimisest ja oli kaks kooliõpilast kellel ilmselt lihtsalt vene keele tunnis hästi ei läinud. Seega täiesti erinevad tasemed. Meid suruti istuma algklassi õpilaste pinkidesse ja ma tundsin ennast väga ebamugavalt.Ühesõnaga, mulle ei meeldinud. Kui pöördusin "lahke" tädikese poole jutuga, et tahaks nagu raha tagasi saada, üritasin nii lahkelt rääkida kui vähegi oskasin, siis tädi enam niiväga lahke ei olnud. Ausaltöeldes, ma ehmatasi ikka tõsiselt, kui ta mulle üks kord helistas, sõimas näo täis ja viskas toru ära, enne kui ma midagi eneseõigustuseks jõudsin öelda. Mõni aeg ei vastanud ta oma telefonile, kui ta nägi, kes helistas. Raha sain lõpuks tagasi, tarbijakaitsega ähvardades ja koleda sõimu saatel.