Töö ja koolitus
Tõlkebürood
sannu 16. november 2004, kl 00.21 |
polkovniku L 16. november 2004, kl 08.35 |
kristi 16. november 2004, kl 10.20 |
Tõlkija 16. november 2004, kl 10.48 |
to tõlkija 16. november 2004, kl 10.53 |
Tõlkija 16. november 2004, kl 12.00 |
Loomulikult mitte tõlkebüroode monopol ja hea kui taibatakse seda kasutada, mida siiski tehakse veel suhtelilset harva. Eestis on ikkagi veel miskipärast väga levinud arusaam, et kui oled mingi keele filoloog/tõlkija, siis valdad keelt ju perfektselt. Praktika aga näitab tihtipeale, et nö. mitte native speakerite tõlgitud/korrigeeritud tekst vuhiseb vigadest. Aga õnneks hakkab siin ka levima arusaamine, et võõrkeelde tõlgitud tekste peaks ikkagi keeleliselt toimetama antud keelt emakeelena (+piisava haridusega) valdav isik.
Minni 16. november 2004, kl 12.05 |
Tõlkija 16. november 2004, kl 13.00 |
No kui tegemist põhiõppe lõputöö kokkuvõttega, siis seda loeb ilmselt ainult töö tegija ise ja tema juhendaja ja seega tõlke kvaliteet pole vast nii oluline. Inglise fillide tööd kirjutatakse muide ju inglise keeles ja tööde tutvustused on siis sellepärast ju üldjuhul eestikeelsed (mõtlen siin nüüd seda osa mis eesti keeles kirjutatud töö puhul peab inglise keeles tegema). Pigem räägin ikka lepingute, tutvustuste, kodulehekülgede, ärikirjade ja reklaamide tõlgetest, mis, uskuge mind, on tihtipeale antud keelt emakeelena kõnelevale isikule lausa arusaamatus keeles kirjutatud (ts. tõlgitud).
to tõlkija 16. november 2004, kl 14.32 |
Olen viimase kommentaariga täiesti nõus. Kuid ma natuke kahtlen, kas nende kummaliste tõlgete autorid isegi on keele alal mingid spetsialistid või tudengid. Olles ise ingl. fil. tudeng, tean, et üks põhilisi asju, mida ülikool annab ongi oskus endas kahelda. Minu üks viimaseid elamusi oli Tartu hotelli kodulehe tõlge (http://www.tartuhotell.ee). Ma hästi ei usu, et sellise asja autor üldse mingi filoloog on.
berta 16. november 2004, kl 20.24 |
mari 16. november 2004, kl 23.10 |
Tõlkija 17. november 2004, kl 13.25 |
Rääkisin tegelt küll keelelisest korrektuurist, mitte eriala terminoloogiat puudutavast. Kui natuke vaadata lääneriikide tõlkeäri korraldust, on seal pigem reegelt, et igaüks tõlgib oma emakeelde või vähemalt teksti korrigeerib native speaker. Sellest ka tõlgete kõrgem hind (Eesti praeguste tõlkehindade juures seda muidu eriti lubada ei saa - need hinnad pole ju viimased 5 aastat üldse kuhugi poole liikunud). Olen ise välismaalane ja minu emakeel on hoopis üks teine keel - mitte eesti keel. Hariduselt olen filoloog ja teengi siin antud keeles nö. native speakeri korrektuure ja uskuge mind, väga vähe on neid tõlkijaid, kes suudavad tõesti hästi antud võõrkeelde tõlkida - räägin seda puhtalt oma kogemusest. See, et sa filoloog vms. vastava haridusega oled, ei tee kellestki veel tõlkijat. See mis erialast terminoloogiat puudutab, siis kehtib siin tõlkijatel minu arvates täpselt sama spetsialiseerumise nõue kui muudelgi erialadel ja loomulikult vastava ala asjatundjate abi tuleb ka kasutada. Ja teadmiseks: eesti keelde ma näiteks ise ei tõlgi, sest ei näe selleks kohe mitte mingit põhjust, kuigi arvatavasti saaksin sellega hakkama.
Mhmm 24. veebruar 2020, kl 00.14 |
Mhmmile 24. veebruar 2020, kl 14.11 |
Tõlkur 18. märts 2021, kl 14.46 |
Lisa postitus