...ja nokk kinni, saba lahti

Noh, mina näiteks ei kujuta ettegi, et ma jätaks minemata või ei teataks. Ei ole lihtsalt minu moodi. Inimesed on minuga arvestanud. Suu on mul peas. Meilid liiguvad. Telefon on kah.
Ei oska vastata, miks minemata jäetakse...

no minul on nii seda kui teist ette tulnud. kolisin peaaegu aasta tagasi tallinnasse ja siis otsisin tööd. saatsin CV oma 30 asutusele vastas mulle ainult 10 neist 5 olid positiivset ja 5 negatiivset. oleks ma siis mingit mega tööd tahtnud teha. ülemuseks või nii. Olen klienditeenindaja olnud peale kutsekooli lõpetamist. vastav paber on ka olemas. kohale läksin nelja kohta. ühe ütlesin ise ära. ja valisin nedest sobiva, sest neidest ainult üks ei valetanud oma pakkumises. Palgaks lubati alguses sellist summat, kuid kui vestlusele jõudsin oli olukord kohe teine. ei see oli see palk kui kateseaja läbite jne. või töötingimused olid firmas nii kohutavad, et halb hakkas.

Ja nüüd küsingi_ kas kellelegi ei ole vaja head kliendi teenindajat, kellel on töökogemus, praktika, teadmised ja vastav haridus ka?

Ju siis 20 ettevõttel ei olnud neid vaja, kuigi töötajaid nad kõik nn. otsisid.

Minu poeg on paar kuud juba oma CV tööpakkumiskuulutustele saatnud ja umb 10 saadetud CV on siiani vastanud ainult 1 asutus!!! Viisakust pole ollagi ja veel tuntud ettevõtted.

kui mulle tuleb kaaskiri, et kui 5 ööpäeva jooksul pole helistatud, siis mitte enam arvestada, siis mulle mõjub see pigem jõhkralt ja meeleheitlikult. näitab, et sul on kiiresti tööd vaja, mitte et firmal just SIND on vaja. ometi on just viimane CV eesmärk. eriti labaselt mõjub see 5-päeva soovitus sellisel juhul, kui kandideerimisele on pandud tähtaeg, mis veel lõppenud ei ole. kui aga tuleb tõeliselt HEA cv, siis lasen ka kiiresti vastata inimesele, nö. väljaspool järjekorda.

Kas sellised kaaskirjad on erandid või reeglid? Pigem erandid, ma pakun.
Aga vist ajabki meeleheitele, kui ikka jätkub matse, kes ei võta vaevaks üldse midagi vastata.

Eesmärgiks on, et te läheksite sIIt ära.

Vastamisega on see lugu, et firmad ei saa minutipealt ära otsustada. Online töövahenduses on alati kirjas kuulutuse aegumise tähtaeg. Julgen oletada, et tööpakkuja on töötaja otsingul selle ajaga arvestanud ja soovib samas oma kuulutust võimalikult hästi ära kasutada. Kui saadad oma CV kohe peale kuulutuse üles riputamist võib mitu kuud minna enne kui saabunud CV'sid üldse läbi vaatama hakatakse. Eriti kehtib see sobivama kandidaadi puhul. Kui sa oled nende jaoks antud töökohale selgelt kõlbmatu siis põhimõtteliselt võivad nad su kohe maha kanda ja ka sulle sellest teada anda, samas kui sa koha peale sobid siis ei saa nad midagi vastata enne, kui kõik soovijad on oma pakkumised teinud, sest päeva pärast võib mõni sinust palju sobivam kandidaat lagedale ilmuda. Tööle asumise all aga on ilmselt mõeldud aega, millal sa rakendust saad peale seda, kui sa oled vestlusel käinud ja sind on sobivaks tunnistatud.

kui kaaskirjast loen, et kui viie päeva jooksul ei vastata, siis mitte arvestada.. ning selle aja jooksul töökuulutus veel ei aegu.. siis kannan selle inimese kohe maha. jätab pehmelt öeldes ülbe mulje.

mõistlik lähenemine ning meeldivat ja konkreetset muljet jättev lähenemine on tööotsija poolt pigem see, kui on kirjas, et palutakse 2 nädala jooksul teada anda. 2 nädalat on mõistlik aeg. kui on hea kandidaat, siis saab ka enne kuulutuse aegumist intervjuule kutsuda. kui töötada nt riigiasutuses, siis kõik asjad võtavad lihtsalt nii kaua (no jube kaua) aega, et 5 päevaga ei jahvata ükski veski kui just minister seljas ei ela. Erasektoris teine lugu.

Aga peab ikka superkandidaat olema, keda vaatamata ülbele 5-päeva klauslile ikka tööle kutsuda. pole kindel, kas sellise tegelasega tahaks koostööd teha.

ja see on tõsi, et isegi kui tegemist pole lihtlabaste klienditeenindaja kohtadega, ikka ei tule kõik lubajad intervjuule. ma ise olen täheldanud, et minu valdkonnas nii 70 % tuleb kohale, mõni üksik ajab päeva / kellaaja sassi, 10% helistab kui ei saa tulla ja ülejäänud.. vaikus. teised inimesed raiskavad oma tööaega, ootavad ja istuvad.. ja sellisele tegelasele reeglina tagasi ka ei helista. arusaamad kohusetundest on lihtsalt kardinaalselt erinevad.

no minu kogemus on, et asjalikud firmad viivad vestlusi läbi jooksvalt. ka minu tutvusringkonnas on häid (ja ka mitte väga häid personalitöötajaid). head personalitöötajad helistavad sobiva CV saabumisel kohe kandidaadile ja kutsuvad esimesel võimalikul ajal vestlusele. See, et konkurss veel käib, ei takista jooksvalt vestlusi pidamast. lihtsalt uut inimest ei võta tööle enne konkursi lõppu.
või siis vähemalt saadavad vastuse, et tänan CV saatmise eest, võtame ühendust vahemikus xx-xx. Ja loomulikult peavad oma lubadust. Enamasti on ikkagi nii, et firmal on töötajat KOHE vaja.
Ja mulle tegelikult see 5-päeva jutt meeldib. Kui tööandja saab esitada oma tingimusi, siis võib sama teha tööotsija. Ega see nõue, et minuga 5 päeva jooksul ühendust võetakse, ei tähenda seda, et tööandja mu 5 päeva jooksul vestlusele peab kutsuma või tööle võtma. Tahan tööotsijana, et ma 5 päeva jooksul saaksin mingisuguse tagasiside, et minu CV on kohale jõudnud ja mis ajal (kui üldse) on oodata vestlust. Ka tööotsijal on oma aega vaja planeerida.
Asjalikud tööotsijad (nagu muf ülalpool) ei saada oma CVd 20sse kohta, vaid max 2-3 kohta korraga. Ja ka nende aeg maksab midagi.
Kehvemad personalitöötajad kurdavad pidevalt, et tööotsijad on pahad ja ülbed. Et selleks ajaks kui konkurss läbi ja nemad on paar nädalat hiljem (st kandideerija jaoks on selleks hetkeks kandideerimisest möödas 2-6 nädalat, ilma tagasisideta) viitsivad kätte võtta ja kontakteeruda sobivamate kandidaatidega, siis paljud tööotsijad teatavad "ülbelt", et nad ei ole pakutavast kohast enam huvitatud. Ja siis on nokk-kinni-saba-lahti olukord. Lõpuks võetakse esimene kandidaat, kes üldse on veel nõus kohale ilmuma.

See 5-tööpäeva nõue ei ole meeleheitlik, vaid mõistlik. Mina tööandjana olen rahul kui sellise kaaskirja saan. See tähendab minu jaoks, et kandideerija tegeleb tööotsinguga tõsiselt (mitte ei saada kümnesse kohta CVd lihtsalt lõbu pärast) ja väärtustab oma aega. Selline inimene teeb tõenäoliselt ka tõsiselt tööd ja peab ise tähtaegadest kinni. Ja kui ma talle helistan, siis teab ta täpselt, kust ma helistan ja kuhu firmasse ning miks ta kandideeris. Mitte ei hakka telefoni otsas kokutama ja mökitama, kuna lihtsalt ei tule meelde enam kuhu igale poole oma CV saadeti.

Aga meil näiteks kestab konkurss kuu aega. Avaldusi on palju. Enne konkursi lõppu vastan ma ainult neile, kelle kindlalt soovin intervjuule kutsuda. Kui neist keegi ei sobi, siis vaatan uuesti läbi ülejäänud CV-d ja otsustan, keda veel kutsuda. Neile, kes kindlasti ei sobi, vastan äraütlevalt siis, kui õige inimene leitud. Miks? Sest nii mõnigi kandidaat on üsna agressiivne. ma ei soovi konkursiaega kulutada põhiliselt mõne riiaka inimesega vaidlemiseks, minu eesmärk on ikkagi leida sobiv töötaja. Nii mõnigi kandidaat ju ka lihtsalt "õngitseb". No kui otsitakse näiteks reklaamialal vastava haridusega inimest, siis pole ju mõtet lõpetamata keskhariduse ja olematu töökogemusega kandideerida? Aga kandideeritakse ja kui peaks kuulutuse juures olema telefoninumber, siis helistatakse ja pinnitakse, et kas haridus on ikka kõige olulisem. No haridus ei ole ju kunagi KÕIGE olulisem. Ahah, selge. Aga miks te siis pole MULLE veel vastanud. Vat selliste kõnede vältimiseks võtsime kontakttelefoni maha kuulutuse juurest.

Ka meie kuulutuse juures on üleval, et tööle asumise aeg "koheselt". Me ei mõtle selle all mitte homset päeva, vaid konkursi lõppaega, mis on ka ilusti selle kuulutuse juures näha.

5-päevase klausliga inimest ma intervjuule ei kutsu, nii konfliktse tüübiga läheb hiljem raskeks. Ise nii resoluutselt ei käitu - näiteks meie parim kandidaat jättis intervjuule ootamatult tulemata ja ma eeldan, et temaga võis midagi juhtuda (kuivõrd ta enne oli väga huvitatud, samuti suhtlemises väga korrektne, viisakas, täpne). Ma ei ole talle veel vorpinud ülbet kirja, et kui sa nüüd 24 tunni jooksul ei reageeri ja ei seleta, mis juhtus, et siis on jokk. Kuigi, kuna inimest on vaja, olen nüüd intervjuudele kutsunud järgmised kandidaadid...

no anna andeks, aga ise olen riigiasutustes töötanud. ei liigu seal asjad midagi nii aeglaselt kui inimesed oma tööd korralikult teevad. inimesele helistamine / kirjutamine tagasiside andmiseks ei võta nüüd küll nii meeletult aega.

tööandjad näikse olevat arvamusel, et tööotsija on mingi tüütu kärbes. uksematt, kellega võib ringi käia, kuidas heaks arvatakse.
see, et konkurss ei ole läbi, ei takista sul tööotsijale tagasisidet andmast. jutt ei ole vestlusele kutsumisest, vaid lihtsast inimlikust tagasisidest. Tööandjad ise seavad ju ka tähtajad - saatke oma cv selleks kuupäevaks, tulge vestlusele sel kuupäeval. Miks tööotsija aeg vähem väärtuslik on????

miks konkursid nii hirmus pikaajalised peavad olema? Kaks kuud, rohkemgi.. no milleks? Arvan küll, et töö leidmisest/vahetamisest huvitatud inimene jälgib kuulutusi kiiresti ja reageerib. Aga selle kahe kuu jooksul jõuab ta tõesti kümnesse kohta kandideerida ja esimesed kohad juba äragi unustada. Kui siis lõpuks mingi teade saabub on pahatihti kandidaat juba kuhugi (vähemsobivale) tööle asunud.

to teenindaja: Sinu sooviks siis ühte klienti teenindada? või jäi algkool vahele? oma ametinimetuse võiks ikka ju osata õigesti kirjutada

* klienditeenindaja

Tööandjad ja tööotsijad heidavad vastastikku ette ebakorrektsust ja ilmselt on mõlemal poolel õigus.
Olen näinud oma tütre tööotsimist ja hiljem sedagi, kuidas ta ise uusi töötajaid värbas. Õppisin ära ühe asja:
Kui tahad kindlasti tööd saada, siis alusta sind huvitava ettevõtte personaliosakonnast. Helista, mine kohale, kui võimalik, tutvusta ennast, jäta CV. Väga oluline on silmast silma kohtumine. Nii sai mu tütar lõpuks tööd Inglismaal ja ka Eestis.
Uute töötajate värbamisega on sama lugu. Kui on ikka tõesti vaja ja otsid ise tööportaalidest, on tulemused paremad.
Nii et CV-sid tuleb muidugi saata ja neile tuleb ka vastata, nii leitakse mõnigi hea töökoht ja hea töötaja.
Aga n-ö ukselt uksele taktika on siiski tõhusam.

to keeeletädi

Kas sa näpukatest oled midagi kuulnud või? muidugi ei eksi me keegi kunagi ja kui on vähe aega ja kiirelt kirjutada, siis juhtuvad ka vead sisse. kui inimene vastava paberi on saanud ja koolid lõpetanud on ju tal ikka rohkem ajusid kui mõnel põhikooli inimesel.

kaaskirjas kontakti võtmise aeg on väga hea taktika tööandjate puhul kes hindavad enda ja teiste aega. kuivõrd teistsuguste tööandjatega pole mõtetki töösuhet luua siis ongi pilt kohe selge . aga muidu jaätegi halama et ei leia tööd kuigi kõik eeldused ja oskused olemas.

Ma ka ootan kaks nädalat ja kui keegi kontakti ei võta, siis järeldan sellest, et tööpakkuja ei ole minust piisavalt huvitatud. Edaspidi ei vasta neile, kui nad ka üritavad ühendust võtta.

Tööotsimisel on kõige vähem kasu jonnimisest a la nemad minuga õigel ajal ühendust ei võtnud, nüüd lakkugu panni.
Mul oli täpselt niisugune lugu. Olin juba töökoha saanud - no selline Harju keskmine, polnud viga, kui helistati äkki ühest firmast, kuhu olin kandideerinud pool aastat tagasi ja vastust ei saanud. Nooh,mõtlesin, kus nüüd ärkasid. Aga läksin kohale. Ja sain hea koha ja töötan seal neljandat aastat. Isegi väga hea koht on. Nüüd olen ääriveeri uurinud, miks kohe ei reageeritud. Selgus, et minu cv oli ühe teisega koos kogemata kõrvale tõstetud. Inimene oli kohale leitud juba, aga selgus, et ei sobinud. Siis hakati uuesti sobrama cv-des ja leiti minu oma üles.
Ja personaliosakondades on piisavalt hajameelseid jobusid - aga ega te nendega ei tööta koos, nii et tööotsimise aeg ei ole küll aeg, kus iga asja peale solvuda ja pirtsutama hakata.

cv-sid saabub mitukümmend ja ühe solvumine ei huvita kedagi peale solvuja enda, kurb ja karm

Lugesin siin need arutelud läbi(inimene ju õpib sünnist h....)ja mulle tundub tõesti omaleiutatud personali valik kõige õigem(toimiv) olevat.Mina pean üldiselt tavapäratuks seda,et ma peaksin kedagi palkama mingi CV alusel.Las tuleb see mees/naine mu jutule,pole selles probleeme,et kui kõrged kontsad või vale meik.Inimlik suhtlus on tähtis,anda talle impulss,et ta on vajalik,pole mahakantud(2kuud oodatakse vastuseid),mina võtan tööotsija kohe letti,olenemata välimusest.Selleks ju kallid kamraadid see nii pikk eelsoojendus tehtigi(4kuud),aga mina väidan,et tegelt piisab ühest kuust või veel vähem,tõelise rügaja taipad siis ise ära,edu teile,tohlakad CV kasutajad.

On teile tööletulijate arv nii suur,et ei jätku aega kümmnele äraütlemiseks? ja kuidas käitute ülejäänud kümnega?

Võib muidugi nii arutleda, et on siis äraütlemine raske jne. Aga nüüd, kui olen juba ka ise töölevõtja, ütlen üht asja - kui inimene juba tööotsimisel niimoodi pirtsutab, et vaata, kuidas minuga käituti, siis sellest head nahka ei saa. Sellised inimesed ongi pirtsutajad ja vingmokad - väga tihti. Ole ükskõik kui suures stressis - tööandja, kas või oletatav, sellest ei hooli. Müü ennast kui inimest, kellel igas olukorras jätkub närvi ja rahulikku meelt, ja sul läheb paremini.

to Pauliine: jah, mina käitungi inimesena, kellel igas olukorras jätkub närvi ja rahulikku meelt. Seega siis närvi ja rahulikku meelt, et pikalt saata tööpakkuja, kes ei oska töölekandideerijas inimest näha. seega kui mõni nn "tööpakkuja", kuhu ma 2 kuuda tagasi CV saatsin ja kes seni pole ühendust võtnud, peaks mulle helistama ja leidma, et selline käitumine on normaalne, siis saadan ta väga rahulikult ja külma närviga kuu peale. teine asi on see kui tööandja ilusti vabandab ja põhjendab oma käitumist. Enamasti ei põhjendata ja ülbitsetakse veel takkapihta.

juhhei on veel üks loll ja lühinägelik palgatööline. saage aru - personalitöötaja ei ole tööandja! firma juht, tootmisjuht v mõni muu juhtiv tegelane annab personalitöötajale ülesande leida mingile kohale inimene. edasi on kõik kinni selles ühes inimeses. teie, solvunud töölesoovijad aga teete siin firmade blackliste. kõlupäis küpsenud mõtted, mis muud...

to kah tööandja: vaata, mina tööotsijana näen asja natuke teistmoodi. personalitöötaja esindab ettevõtet, seega peaks ta jagama samu väärtusi kui firmajuht. personalitöötaja rolli alahinnatakse kuna tema on ka suur osa firma mainekujundusest. kuna personalitöötaja on esimene, kellega ma tööle kandideerides kokku puutun, siis lähtun oma esmamulje kujundamisel temast.
jah, ma tean, et tegelikult võib pärast välja tulla, et fimrajuht on väga meeldiv ja personaliosakonda lihtsalt suvaline tibi võetud, kelle tööd ei kontrollita. aga tean, et olukord võib olla ka vastupidine ja personalitibi suhtumine peegeldab juhatuse seisukohta. ja kuna ma ei viitsi iga poole aasta tagant töökohta vahetada, siis seda riski ei võta. eelistan minna firmasse, kes kohe alguses korrektselt käitub ja kellest meeldiv mulje jääb.
Sina, kah tööandja, firmajuhina ka ju läbikaalumatuid ja mõtetuid riske ei võtaks? Kui näiteks töötaja tuleb vestlusele ilge alkoholihaisuga ja ajab kergelt pehmekeelset juttu, siis saadad ta ju pikalt. Mis siis, et võibolla see oli ainuke kord purjus olla tema senises elus, võibolla on ta tegelikult fantastiline tööline.... aga sa ei võta seda riski lihtsalt, kuna esmamulje tegi piisavalt ettevaatlikuks.
Mõelge ka enne, milliseid väärtusi teie firma töötajad peaksid kandma ja kuidas käituma. Mina näiteks alati küsin vestlusel, millised on firma (või osakonna kui on suurem firma) põhiväärtused, millisena töötajat nähakse, milline on juhtimisstruktuur jne. Ja ma ei küsi seda niisama suusoojaks, vaid selleks, et firma kohta infot saada.

Edu sulle, juhhei! Saada aga rahulikult sulle mittemeeldivad firmad kuu peale ja vali välja endale meeldiv.
Inimesi pidi olema kahte tõugu:
Osa leiab, et maailm peaks olema õiglane ja häda maailmale, kui ta seda ei ole. Juhhei näib kuuluvat nende hulka. Parandagu mind, kui ma eksin.
Osa teab, et maailm ongi ebaõiglane paik ja üritab nii hästi-halvasti toime tulla, kui ise suudab ja kuidas seesdama ebaõiglane paik võimaldab.
Pean ennast viimaste hulka kuuluvaks. Ja töötajate valijana eelistan endasuguseid tööle võtta - st kes saavad aru, et keegi pole täiuslik, kõik teevad vahel lollusi, aga sõbralik meel ja huumorisoon aitavad paljudest asjadest üle.

Mina kandideesisin restorani KOLM SIBULAT eelmisel aastal 3 korda. See oli nõudepesija koht ja mina elasin suht lähedal sellele kohale. Kuid ainsalgi korral ma ei saanud mingit tagasidet sealt. Kuigi sama kuulutus oli 3 korda iga 4 kuu järel taas üleval aasta jooksul.
Siin võib-olla keegi ütleb, et miks ma ISE kohapeale uurima eo läinud, kui nii nähedal ise elasin!? Käisin esimsel korral seal, kuid teenindajad ei osanud midagi mulle selle kohta öelda. Vastati, et saatku ma emailile kiri. Kuid tegin seda ka, ikka vastust ei saanud