Ja kas on eriti mõistlik enda koonerdamist kohe esimesel kohtumisel välja näidata? Lisaks rahalisele koonerdamisele ka mugavus. Umbes, et naine tulgu Vändrast bussiga sinu juurde, saab sahmaka ära ja - aidaa! Bussipeatuseni on ka ilmselt mitu km kõmpimist. Muidu ju oli hea ja meeldiv, a kes kurat seda "probleemset vahemaad" maksma hakkab?
Ja, ma tean, mis sealt nüüd tuleb - Yxikmees hakkab ketrama seda plaati, kus ta räägib, et tema on aus, eeldab kohe alguses nö. puhaste lehtedega mängida jne.
Ok. ausus on hea asi, AGA!
Esiteks pole sa ise eriti aus olnud (laskudes ajalukku).
Teiseks korrutad siin tihti, et rääkimata jätmine pole valetamine, mis on tõsi, aga teeb ettevaatlikuks.
Kolmandaks ei latra ükski mõistlik inimene oma aja- ja elulugu suvalisele kodanikule (ja siiski esimesel kohtumisel partner seda ju on) välja veel vähem netis, kus minusuguseid kaagutajaid on palju. Miks sa NII PALJU enda kohta küll netis avaldanud oled? Tillipikkusest aluspükste kandmise, masturbeerimissageduse ja vahekordadeni välja? Ma kordan - NORMAALSE naise teeb see ettevaatlikuks, kui mitte öelda - põlglikuks.
Proovi lähtuda alati vanasõnast - ära tee teisele seda, mida ei taha endale. Kas sulle meeldiks oma nö. tulevasest lugeda internetis, kus ta sipleb ja võimleb, hädaldab ja manipuleerib, lahkab enda (ja KAHJUKS ka endaga kokkupuutunud inimesete) elusid? Kas sul ei löö vastikustunne välja? Ei hakka punane tuluke põlema, et seal on midagi lahti? Palun vasta - meeldiks see sulle? Või kepi nimel (aga selleks sa ju naist vajadki, ole nüüd aus enda ja fännide vastu!) kangelast mängida, et mind ei huvita milline ta on, on totter. Kui palju oleme meediast lugenud, et ilus noor naine/ mees on kokku hakanud elame inimesega, kes on kõike muud, kui ideaalne, võiks isegi öelda, et tavamõistusele normaalne. Mingil hetkel taob reaalsus jalaga perzze ja minnaksegi laiali. Inimene vajab ikkagi tuge, kaaslast, võrdväärset enda kõrvale, kas pole? Selmet, et võtta midagi/ kedagi nö. "hädapärast".
Sul pole ju ausust ja austust kopika eestki, Ardi. Sul on suva, mis ja milline naine (va. siis sinu kuulsad kriteeriumid), sa teed või elektripostile kooselamisettepaneku, kui sel vaid naise nimi ja lõhn küljes oleks. Milline naine aga nii väheväärtustab ennast, et ükskõik, mis suvalise lause peale huvi hakkaks tundma?
Ma kasutan siinkohal kellegi mõtet, mis mullegi meeldis, et sa võtad ära esimeste kohtamiste võlud ja värinad, ootusärevuse, meeldiva paanika, need "liblikad kõhus" (oeh, mis kohutav väljendus!), sa kohtled kõiki alla 32 ...jne. naisi kui massi. Lubamata kellelgi ennast erilisena tunda. Miks? Austamise alla kuulub ka näiteks tutvujate soovid tulevase sõbra/ kaaslase kohta. Kui ikka kirjutatakse omadused, mis sinuga absoluutselt kokku ei lähe, no mida kuradit sa topid ennast sinna? Kui kirjutatakse mingi vanusemäär, siis Ardi tuleb ja küsib, et kas "pisut" vanem ka võiks kandideerida. See "pisut" ongi enamasti 15+ aastat. No kurat, kus siin on lugupidamine? Mida sa topid ennast igale poole?!
Sinu suur viga veel see, et alati sa LUBAD midagi t egema/ muutma hakata, samas kui normaalne oleks, et sul ON juba midagi. Kõige lihtsam näide kasvõi selle dushikabiiniga. Pidevalt sa LUBAD, selle majja ehitada, aga miskipärast on see siiani tegemata (ei taha mõeldagi, kui ebameeldiv oli eksidel enda ja lastega hakkama saada kuskil kausis mulistamisega). Kas poleks see juba edumaa, kui see sul olemas oleks? Ja naisterahvad vajavad NII elementaarset asja väga. Ma ei läheks eladeski kellegi juurde, kel näiteks pole magamisaset või WC-d/puutsee-d ja on vaid lubadus KUNAGI see asi korrraldada. (Nagu ekside pealt näha, nad ei jõudnudki ära oodata). Miksmitte ENNE ennast ja oma elamist korda teha, oleks ju võimalusi paremaid, ah?
Eh. Nüüd väljusin ise teemast, sest pahameel sai jälle võitu.
Sulle soovitus, otsi keda iganes, aga unusta lastetegemine ära. See oleks kuritegu.