Kui ma mõned aastad tagasi lahku läksin, arvasin naiivselt, et mina olen tore ja et suurem osa teisi inimesi on ka toredad. Ma ei oleks veel paar aastat tagasi iial uskunud, et NORMAALSET meest (keskealist, vaba) leida on täielik ulme. Vabu mehi on. Kuid need on sellised, et võta üks ja viska teist. Kusjuures ma ei ole üldse ülearu valiv ega pisakas! Ma pole suurema osaga neist kohtunudki, veel vähem seksinud, nii et l.ts ma ka ei ole. Toon ainult mõned näited, miks ma nii pettunud olen.
NB: Ma niikuinii välistan kohe mehed, kes on liiga noored. Või kes on silmatorkavalt harimatud vmt.
1.) Suurepärane haridus, ei joo, ei liideda. Kuid eluaeg üksi elanud, egoist. Suurim puudus, kohutav kooner. Selline sendiveeretaja et lihtsalt uskumatu.
2.) Rohkem kui üks mees on telefonis rääkides konkreetselt nutma hakanud. Kui olen siis ettevaatlikult uurinud, et ega inimesel psühhiaatrilisi probleeme pole, siis on selgunud et on tõesti. Kes käib niisama arstil. Kes istub lausa periooditi rohelise aia taga sees. Selliseid inimesi ma kardan.
3.) Rohkem kui ühe puhul on selgunud, et mees on kinni istunud. Sellise mehega ei julge kokkugi saada, ühisest elust rääkimata.
4.) Ma ei räägi siin üldse nendest, kes on kunagi naisega koos elanud, lapsed olemas, kuid nüüd naudivad üksi elamist. Ja peamise põhjusena tuuakse esile, et siis on hea nädalavahetustel rahus alkoholi tarvitada nii palju kui tahtmist on, et mingi naine "ei mölise". See on veel hea variant, kui käiakse tööl. On neidki, kes kas saavad mustalt raha või ei tööta ametlikult üldse, igatahes tervisekindlustust neil pole.
Ja kõige lõpuks. Kui arvasin, et olen juba kõike näinud, tundus et olen lõpuks ometi tutvunud toreda, rahuliku ja hooliva mehega, siis selgus - et mees on transvastiit!!! Kui seda kuulsin, langesin täielikku ahastusse. No täpselt selline mulje jääb, nagu mul oleks mingi needus peal. OK, tegelikult ma ei usu needust, kuid see kõik ON väga imelik.
Ma olen niiiiiii õnnetu nüüd. Selline tunne nagu jookseksin peaga vastu seina pidevalt.