Sa ei ole mees aga sa oled koleda paksu välimusega vana naine 55+ ja sinul pole mitte ühelegi mehele siin öelda, mida ta peab kirjutama ja kuidas ta peab tutvuma või mitte.

Seakisa lähebki lahti vaid nende poolt,kes vastavad sellisele õudsele koledale välimusele, need, kes on kaunid ja saledad, käivad siin isegi harva ja neid see koledate naiste teema ei puuduta.Nii ei ole neil ka põhjust vastu väita.

Inimene valib ise,kellega soovib kohtuda ja millise välimusega inimesega soovib kohtuda ja ettekirjutusi, et see kellega ta soovib kohtuda peaks olema lodev, kole, ilmatuma paks, töötu ning paljulapseline, on lihtsalt vastik lugeda. Ärge ennast ometi toppige inimesele,kes teid ei taha ja sisemine ilu(hea tervis) kajastub välispidiselt.

Pildijuku on aktiviseerunud. Kas täna on täiskuu?

to Täitsa Blond Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Sa ei ole mees aga sa oled koleda paksu välimusega
> vana naine 55+ ja sinul pole mitte ühelegi mehele
> siin öelda, mida ta peab kirjutama ja kuidas ta p
> eab tutvuma või mitte.


Olen blondi näinud ja see on kaugel sellest, mida sina arvad teadvat.

Ära valeta, sina ise oledki see suur ja paks kole Täitsa Blond, naine 55+.Isee nnast kiita kelleksi tesieks kui ta on, pole eriti ilus, Täitsa Blond.

Tere jälle. Mina olen Triin ja tahan öelda seda, et Täitsa Blond on samas seisus kui mina. Me mõlemad tutvume aga ei leia seda õiget.Tema ei käi jõusaalis aga tuleb käia, sest seal äkki näkkab.Saad ka mõnest kilost lahti juhul kui sul neid rohkem on.

sooh Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ahzooloog, sa ei saanud pihta. see on lehmnaiste,
> kes siin lollusi kokku vorbivad, arusaam, ja kes s
> iin rõhuvad sisemisele ilule.
> vohh!

, ei saand pihta. Samas on minus niipaljukest seda sisemist ilu küll, et mitte lahmida ja tundmatuid prouasid lehmnaisteks tituleerida:)

muidugi, vaalad ju solvuvad selle tiitli peale.

head soovitused blondil. võtke õppust või vaikige. ega seepärast ta inetu vana paks vaal ole, et tema soovitused teid ei aita:DD

Tagasi tegemine... ilmselt on inimesi, kellele see variant esimesena meelde tuleb, oleme ju erinevad.
Mul on ka erinevaid kogemusi oma abielus. Abielu on olnud pikk meil. Eelmine aasta hakkasin ka petmist kahtlustama, aga ei suutnud tõestada ega selle viimase asjani jõuda. Mees raiub aga ei ja ei. Jäigi tõestamata. Et jalapealt minema astuda abielust, selleks oleksin vajanud rohkem tõestust ja ehk oleksin pidanud siis juba kohe minema, kuid minna jõuab alati.
Olin küll varemalt mõelnud sellisele olukorrale, et mida mina siis teeksin, aga tollele hetkel ei kehtinud enam varasemad mõtted. Tagasitegemine ei tulnud minu puhul kõne allagi. Mida tundsin? Esimene tunne oli väga suur ärevustunne ja südamekloppimine, nii suur, et raske oli hingata. Sellest hetkest peale kadus mul turvatunne ja tavaline heaolutunne oma elus suhtes. Kõik muutus. Et kui ma enne seda olin näiteks õhtul elevil uuest päevast, mis ees ootab, olgu või tavaline päev, et mida plaanis, mis toimetused, ja mida võiks teha ja edasi... siis pärast seda (üle aasta juba tagasi) ei ole ma seda heaolutunnet tagasi saanud, seda tavalist elu. Ma teen kõiki kodutöid vastu tahtmist, vahepeal ei teinudki midagi, vegeteerisin kuidagi. Minu mõtted - mis mõtet on mul üldse midagi teha (kütta ahju, teha süüa jne), kui kuskil mujal äkki minu mees naudib suuri naudinguid ja minu osaks on pask. Et ma pole keegi.
Tuleb pikk jutt, aga mind tabasid pärast seda kuni tänaseni välja väga erinevad tunded, mida poleks endast uskunud ja nüüdseks olen ma midagi muud, kui aasta eest. Minu abikaasa on mind selliseks voolinud.
Ilmselt on suur osa sellel, et kui mu mees seda tegi(pettis), siis minu jaoks oli see reetmine.
Nüüd seks. Kuna olin pidevas kestvas ärevuses, siis ma polnud enam mina ise ja samas üks pool minust tõrjus meest igaks juhuks, sest ta sai mulle justkui võõraks, teine pool minust soovis tunda suurt lähedust ja saada kinnitust, et ma olen olemas ja ka naine veel.
Mees ilmselt püüdis tõestada, et ta tahab mind ja rahustada justkui läbi seksi. Nii me siis seksisime mitu kuud ohtralt. Ma soovisin seda rohkem, kui tavaliselt, justkui meeleheitest, et mitte ilma jääda, teiselt poolt sellest, et mu soov oli võimsalt kasvanud, no väga ikka kasvanud, olin nagu ei tea kes, kolmas pool oli ka. See oli sõnum kaudselt mehele - "säh võta, kui tahtsid nii väga, võta ja saa nüüd, kui suudad".
Me tülitsesime ja seksisime vaheldusmisi. Ma ei tundnud ennast ära. Mees ka mitte. Mul tekkis ka tavalisest suurm soov mehele suuseksi teha, meeletu soov. Oi, ma pakkusin talle palju, kahjuks ta kõigega kaasa ei tulnud, ei avanenud ega soovinud katsetada.
Siis ma kõndisin tänaval ja unistasin, et tuleks keegi, kellega saaksin seda vabalt teha, kes tahaks mind hullupööra, mitte ei lebaks nagu nott pikali, kui mina toimetan, nagu minu mees seda teeb. See kestis mitu kuud veel.
Nüüdseks on "rajuseksi" periood läbi, see on pool aastat juba läbi ja peale seda tuli? - hääbumine! Mees vaikselt taandub ja seks kaob meie elust tasapsi, aga kindlal sammul. Ta ei taha.
Mina pole endiseks saanud. Mul on mõtteid igat kanti. Mõtlen, et kas nii jääbki. Et kui ta pettiski ja nüüd edasi teeb seda äkki või ka ei tee enam, siis mina seda teada pole saanud.
Meie abielu oli selline, et regulaarneseks aastaid, kuni avastasin võimaliku petmise, siis hullumeelsed kuud ja siis lõpp seksile.
Kahtlane värk. Nüüd olen mõelnud, et kui tema mind ei teha või üldse enam ei taha, siis mina igatahe stahan, tema muutis mind ja endiseks ma ei saa, sest tema on minu silmis ka keegi teine, kellena ta ennast mulle serveeris, tema ja tema võimalik salaelu.
Kui ma saaks kedagi usaldada, siis ma looksin salasuhte nüüd juba ise, seksiks. Kuigi ma pole teda kunagi petnud, aga tema lõi koletise0:
Stress võib inimesega igasugu asju teha, peale selle, et inimene enam magada ei saa. Aga ma sain teada, mida tähendab seks ilma tunneteta. Sest muidu poleks ma enam ehk eluski, kui tunded oleksid endised.

to h

nii palju piina ja kannatusi millegi pärast, mis jäigi tõestamata?

Kui kannatusi pole, tuleb need välja mõelda.

mees vist käis külapeal ja ajas mulle sellega isu peale. aga isu läks varsti üle.

h vist mõistab mind kõige paremini, sest näen, et ta on ka midagi sarnast läbi elanud, mis mina. muidugi ajab see segamini, ajab meeletult tõmblema, meeleheitlikult, tahtes midagi teha, ükskõik mida, et saada tagasi midagi, mis oli enne.
muidugi on minu mõte tagasi teha rumal ja ajendatud valust, kättemaksust valu eest, aga mõtteid käib peast läbi tuhandeid ilmsi ja unes. neist õiget valikut teha pole kerge. mõned terad olen noppinud teie kõigi postitustest.

laske mehel armukest pidada ja te pere ei lagune.

kah Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> laske mehel armukest pidada ja te pere ei lagune.

...küll aga laguneb hing...

No see polnud see, et ajas isu peal. Kui ma sügavuti petmisele mõtlen, kaob igasuguneisu tegelikult. Ma lugesin selle kohta kuskilt netist, eesti keeles oli vähem infot, aga inglise keeles oli. See on seletatav mingi adrenaliini-lähedusevajadusega, pluss shokk.
Midagi, mida tegelikult polnud ja asjatu tõmblemine? No ei. Ma leidsin ikka palju asju, aga vot tegu polnud pealt näinud ainult, seda aetigi tagasi. Leidsin ka taolise sisuga sõnumi -"ma pole sponsorlusest koos seksiga huvitatud, ma pole see inimene, keda otsid", pluss palju muud. Telefonist ma leidsin veel paar kõnet tasulistele ja siis ma plahvatasin välja, mida tean ja siis ma rohkem ei leidnud. Siis kolm kuud hiljem leidsin veel koristades mingi paberi teatud emailiga ja numbriga, aga tema teadaolevalt numbrilt polnud helistatud, järelikult mingilt teiselt numbrilt. Mulle öeldi, et ta pole muud teinud.
Mina ei tea miks pannakse suhe kannatama ja riskitakse, kui see ASI tegelikult pole mitte midagi.
Aga kui niimoodi topeltelu strateegia välja töötada ja naine lolliks teha iga hinnaga, siis peab see ikka kõik üles kaaluma, kui nii võideldakse väljatulemise vastu.
Elu oleks hulga lihtsam, kui poleks sellise mastaabi saladusi. Mind ärritab saladus 10 korda rohkem, kui petmine ise. See, et keegi, kes pole sentigi väärt ja ei tea meie elust midagi, täiesti võõras, teab minust ja teab seda, mida mina ei tea. Et minu mehel, kellega meil on nii pikk ühine minevik ja elu, on omavaheline plaan ja diil, millest mina ei tea, aga see, kes pole temaga 20 a elanud, see ASI teab. Ei oska paremini seletada. Lolliks tegemine on märksõna. Ja seda ma ei kingi.

Elage ise ja laske teistel ka elada, mitte ärge nuhkige.
Seepärast mina abielumehi kardangi, nagu tuld.

mis te nuhite, laske petjatel petta! :D

h, otsi abi, ausalt. Kas oli see petmine või mitte, oma vaimse tasakaalu pead niikuinii tagasi saama, ja ilmselt ilma abita see ei juhtu.

to h - mulle tegid asja samad teemad ja aeti tagasi kõike samamoodi. ma ei näinud enda kaitsmiseks muud võimalust, kui ainult lahkuminek. hulluks ka ei tahtnud minna.

aga inimesed on erinevad, elud on erinevad ja väärtushinnangud on erinevad. mind aitas paar tundi psühholoogi juures. lõi pildi selgeks.

tegid "haiget" samad teemad.

ptüi :D

kuule h, tead mis, sa mõtle välja oma saladus ja las mees siis kannatab selle all.

Minul oli nii, nagu ütles kah mees.
Mees muutus minu vastu üliheaks, voodielu oli veel rohkem super kui enne. See tegi mind valvsaks.
Kuna ma armastasin oma meest kogu hingest, siis ma võitlesin ta tagasi samade meetoditega, nagu Blond õpetas. Mina ei ole kättemaksja ja minu enesehinnag hoopis tõusis, sest ma olin parem.
Lõpptulemusena on kõik rahul ja lapsed ei pidanud vanemate seksitülisid pealt kuulama.

no näete siis. õppige naised.

inimesed on jah väga erinevad. mina lihtsalt ei suudaks, kui hing karjub sees, mingeid ihast särisevaid seksimänge mängida, et võita tagasi seda, kes minu peale sülitas. ei oska niimoodi teeselda, teha mesimagusat nägu, teades seda, mis ma tean...

Kõige viimane asi, mida teha, on kätte maksta. Kättemaksuga ei võida mitte midagi! Ei naised, ei mehed, ei kättemaksja ega ka see, kellele kätte makstakse.
Autori asemel läheksin oma eluga edasi, ehk ilma tülita lahku ja jätaksin mehe sellele kassapidajale.
Lapsed kohtuvad oma isaga ka peale lahutust ja nõnda on ka emal vaja laste isaga edaspidi suhelda.
Varsti on see kassapidaja siin kurtmas, et exnaine segab ennast nende ellu.
See on "kättemaks".

Mina ei ole ka kättemaksja tüüp.Pigem tunnen kellelegi kaasa kui on vahele jäänud nn. üle aisa löömisega.Kui ikka tekkib primaarne asi ehk tunne siis ei hoia meest ega naist ei miski kinni. Teevad pattu kas siis auto tagaistmel või kuskil hotellis aga elu tahab ju elamist.

miks te lollid kätte maksta ei taha? kättemaks on kõige parem asi. las raisk vingerdab!