ega sulle väga valesti vast tundugi.
uskumatu, aga mõne naise jätab demograafiline paanika täitsa külmaks. olles varases nooruses "kõigesööja", hakkas minu latt hiljem miskipärast hoopis tõusma. vastupidiselt siinsete seltsimeeste primitiivsele loogikale. oli see siis kasvav eneseaustus või vähenev naiivsus. igatahes 25-selt ei tundunud iga sebiv tüüp nii äge ja pandav, kolmekümbiselt enam ammugi mitte.
siis jõudsin ka esimeste kvaliteetsuheteni. kas ennast kuidagi spetsiaalselt muutes? ei, aga maailmanägemine oli küll muutunud- selle keskpunktis olin nüüd ma ise koos oma vajadustega. mitte enam plikalik püüd tingimata kellegagi elu ja voodit jagada- et olla nagu kõik teised, olla täiskasvanud.
pubekana oleksin armumisehoos loomulikult teab mida teinud mõne kompu kuti pärast. nii seest kui väljast muutunud. balletikooli astunud, limusiini ärandanud, põlvini juuksepikendused külge kleepinud. nudistiks, budistiks või psühhoterroristiks hakanud. mis iganes. õnneks ei kesta puberteet igavesti.
üks kvaliteetsuhte suurimaid väärtusi on, et saad jääda iseendaks, lõpuni ausaks. ja siiski leida mõistmist ja armastust.
Martha Kirjutas:
-------------------------------------------------------
Mulle tundub, et nende meeste naha all on hirm
> , kes räägivad, et üle 35 (või midagi sinna kanti)
> aastastel naistel ei ole enam mingit valikut. Hir
> m, et nad ei ole küllalt mehelikud ja proovivad se
> llega oma mehelikkust tõsta ja manipuleerida naist
> ega.