Ei ole midagi uut siin päikese all...
:)
Ikka uluvad ühed ja needsamad näod (ehk nimed) ühtede ja samade "asjade" poole või poolt ära...
ulutakse taga jeepi ja selle rattaid ja selle juhti/omanikku...
Ikka ulub keegi eemale talle läheneda püüdvaid vaalu...
Jummala pärast, hakake elama.. laskuge sellest kristalltrepist alla maapeale! Miks otsida taga plika/poisipõlve loodud ideaale... Miks te arvate, et olete neile sobilikud? Või vajalikud? või realiseerite nende igapäevaelu? Et nad ootavad just siin, hiired peos, kui keegi meist, peaaegu keskealistest (mis see meeste keskmine eluiga oli? - 64 aastat?) siia rea maha jätab? Ohh! Mõelge uuesti!
Ja, et siit ära saada, hakata elama paarisrahvana, kasvõi mõnikordki nädalas, asugem end hindama realistlikult... Peegelpilt saab meile rääkida ainult siis tõtt, kui me seda ise tunnistame.. valetada saab endale ka noorpõlve piltide ees ja peeglita.. :)))
Nüüd peaks olema meil aega elada endale, mitte mõelda, et soovin oma järglastele selliseid geene ja sellises pakendis, mis omane supermodellile või jõusaalikuningale... :) Ja selles elus, kus geenid on paljundatud, peaksime saama olla vaid edale ja oma partnerile... :)
Õudsed mõtted... :)
Ja ikka vingatsina kirjutame siin ebameeldivaid teravusi (vastupidi heale sarkasmile ja mustale huumorile), sest jummala eest, nii on hea omas mullis vedeleda.. mugavustsoonist ei pea ju siis välja tulema, kui MITTTTTE KEEEEGI ei küüni sinu tasemele, et asuda suhtlema... :)...
Ja enesenautimine toimub mitmel rindel - nii päeval vokaalselt, kribades, kui öösel voodis, üksinda... :)
Peaasi, et keegi sulle lähedale ei saaks ja keegi sulle midagi ei pakuks ja sina midagi vastu pakkuma ei peaks.... VOT SIIS ON HEA ELU!
Julm?
Mõelge uuesti!