Alati on võimalus kloostrisse minna ja täielikus rahus elada . Seda nii meestel kui naistel . Võiks vähem paranoiline olla ja mitte igal pool halba ja valet näha.

Otsa vaatamine pole midagi ja kloostris on veel hullemad pervarid, sest nemad on juba aastaid kuival olnud.

ja sünnitakse, kuigi tuleb surra,
ja armutakse pettumuste trotsiks ...

mina tean päris mitut õnnelikku perekonda, mida hoiab koos midagi enamat kui kiim ja pangalaen.

30+ mehel on viimane aeg otsida korralikku, armsat ja haritud abikaasat ja laste ema. sest seda tunnet, kui pühapäeva hommikul mudilane sinu juurde padistab ja sul ümber kaela kinni võtab, ei asenda mitte mingid muud maailma lõbud ega rõõmud.

korralikku ja truud naist soovitan otsida kirikust.

Tead, mõtlesin, mida sulle vastata - oled rääkinud väga palju ja tegelikult mittemidagi, õõnes tühjus valitseb su jutus minu jaoks. ütlesin kohe, et ei saa sust tegelikult aru, mõtlesin, et proovin saada, aga võimatu. niisiis ei osanud midagi pastakast välja imeda, oleks sellel pointi? sorri

"seda tunnet, kui pühapäeva hommikul mudilane sinu juurde padistab ja sul ümber kaela kinni võtab"

Selline stseen tooks isegi minusugusel tundetul tõpral pisara silma.
Kui ma mõtlen, et minu surres peab tema, mu oma laps, jääma siia maailma piinlema ja ma ei saaks teda enam mitte kuidagi aidata - see murraks mu südame.

Kas sa vanamutt üldse kujutad ette mida sa räägid? Ainus võimalus, et ma lapsi saaks, tähendaks mind vägistada. Kas sa tahad, et mind vägistataks? Teismeeast alates on mind püütud veenda ja meelitada tegema asju, mida ma ei taha. Viisakalt ja ropult, õrnalt ja jõuga, nii siiralt kui ka salakavalalt. "Do it for the children" on kõige alatum allapoolevööd võte, mida ma olen siiani kogenud. Mis vahet sel on, kas tegu on süütu tüdruku või litsiga, tulemus on ju täpselt sama: seks ja lapsed? See maailm on julm ja haige. Ma ei taha tekitada kellelegi teisele kahju, kõige vähem oma lastele. Parim viis oma lapsi kaitsta on neid mitte teha.

Ma kunagi arvasin, et armastus hoiab inimesi koos. Umbes nagu Roomeo ja Juulia, kes võitlesid kõigi raskustega, et koos olla. Aga mis siis, kui nad olid lihtsalt seksinäljas teismelised? Mis siis, kui seks on nagu narkootikum, mis paneb narkari tegema ükskõik mida järgmise laksu nimel: isegi ennast kas või tapma? Mis siis, kui seks ongi kõige kurja juur?

Sellisel juhul armastus mitte ei too inimesi kokku vaid hoopis lahutab. Kui me näeksime kuivõrd kurjad me ikkagi oleme ja milliseid kannatusi me põhjustame, siis me mitte ei otsiks teisi inimesi (seksi nimel) vaid hoiaksime neist eemale. Sellisel juhul on abielu ja hooramise vahe ainult diilerite arvus aga sõltlased on kõik ühte moodi.

Mis siis, kui me sündides oleme kõik aseksuaalid? Lastena oleme kõik nii puhtad ja süütud. Millalgi aga tuleb kuri karja ja me hakkame tegema igasuguseid lollusi. "Sest kõik teised ju teevad ja see on nii lahe." Peale esimest laksu on teine palju lihtsam. Siis kolmas jne ja ongi sõltuvus käes. Siis hakkame teisi ärgitama, et ise paremini ennast tunda.

Võibolla olen mina samasugune nagu teie. Võibolla, kui ma oleksin oma süütuse maha visanud, siis oleksin sõltlane. Kui nii, siis ainus viis teisi aidata oleks jääda oma süütuse juurde. Elavaks tõestuseks, et nii on võimalik. Ainult karsklane saab joodikutele eeskujuks olla. Kui kõik oleksid joodikud, siis mitte keegi ei teakski, et teist moodi oleks võimalik.

Ma ei tea mis mõnda paari koos hoiab. Solidaarsus, empaatia, haletsus, võibolla kohusetunne. Siin põrgus on koos kindlasti kergem vastu pidada. Minule aga teeb ainult head meelt, et ma pole kedagi teist alla kiskunud ega ära rikkunud või lasknud ennast ära rikkuda. Nii palju ma ikka hoolin nii endast kui teistest.

Aga vahel on raske. Ei viitsi teha nägu. Ei viitsi sulanduda. Siis oleks väga hea meel näha kas või mõnda endasugust. Teada, et ma pole ainus. Andke siis andeks ja vähemalt püüdke mõista.

idioot oled

Nagu ei ole absoluutset tõde, nii ei ole ka Rando arvamus ei õige, ega vale. Randol on teatud määral õigus - seks on narkootikum, olen seda sõltuvust omal nahal tundnud. Ma saan aru, et Randol on tõrge seksi suhtes tulnud läbi mõne raske elamuse. Pean tunnistama, et olen ka ise kunagi sedasama tundnud peale vägistamiskatset. Samuti ei soodusta tänapäevane kõikelubatavus ka tundlikumaid inimesi asjaga tegelema. Vaadates mõnd pornovideot, kus võltside nägudega tegeldakse asjaga nii, nagu oleks tegemist millegi õõvastavaga...ehk selliste asjade nägemine põhjustab ka tsölibaati jäämist! Veidike konarlik selgitus sai, aga kes aru tahab saada, see saab.

.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Täitsa Blond 12.04.2015 20.01.

Tegelikult on väga tõenäoline, et seksihuvita noor leiab sõpru pigem vanemate seast, sest neil ei käi pidev välimuse ja lahe olemise põhjal hindamine ning olulisemaks peetakse mõistust. Mina ei suutnud varastes 20ndates ja veel hullem, teismelisena, teistega peaaegu millestki rääkida, sest olin tagasihoidlik ja poistele meeldimise teema üldse ei huvitanud. Paraku tekibki noortel ühendus just selliste teemade ja kogemuste põhjal. Pidudel käiakse poiste või tüdrukute pärast, mitte head muusikat kuulamas, juuakse end täis, klatšitakse kedagi taga, sest ta välimus ei vasta standardile jne

eh Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Noormees arvab, et tema vanust pole daamidele vaja
> teada, küll aga peaks sõbranna jääma vahemikku 21
> -40 eluaastat. Ma pakun, et poiss ise on vahemiku
> 23-26 pigem seal esimeses otsas, eksole, Rando :)
>
> Elu näinud naisterahvana soovitan sul sõpru ot
> sida siiski eakaaslaste seast, kuid ilmne on ka, e
> t puudus pole sul mitte sõbrast vaid tegelikult ik
> ka emakujust ja paraku on sel juhul kindlam võttag
> i endale toeks juba küps daam, kel poisikese suhte
> s romantilisi tundeid ei tekki. Emarollis eakaasla
> se nahas mina küll olla ei tahaks, see pole naisel
> e tervislik.

Dohh: Aitäh, ma tean, aga võrreldes "imbetsilliga" on "idioot" ikkagi edasiminek. :)

Üks Naine: mul pole olnud ühtegi rasket elamust ja otseselt pole mind keegi üritanud vägistada. Eks muidugi pealetükkivad isendid on ebameeldivusi põhjustanud aga lõpuks on ikkagi piiridest aru saadud. Selles suhtes on mul ilmselt vedanud, et ma mees olen. Naised pole nii hullud ja hulludest oleksin ma füüsiliselt üle.
Ma arvan, et ma saan sinust aru. Porno on muidugi õõvastav aga inimesed on muidu kah valetajad ja teesklejad. Ja see, mida ma olen inimesi näinud tegevat seksi nimel - sellest ma ei saa aru ega taha kah aru saada. Isegi väga lähedasi inimesi.
Ma ainult ei nimetaks seda tsölibaadiks. Enamus inimesi arvavad, et seksivaba elu on kuidagi igav, tühi või rõõmudeta. tegelik olukord on vastupidi. Ma pole uimane ega otsi omale järgmist doosi, ma saan ennast vabalt tunda, ma oskan rõõmu tunda kõigest, ilma et ma seda seksiga ära peaksin rikkuma, ma mäletan kõiki pidusid ega tee midagi kahetsusväärset, mida tahaks hiljem ära unustada. Ma ei kadesta teid mitte kuidagi. See ja kahetsuste puudumine on vast väga tähtsad õnne saavutamise juures.

Täitsa Blond: Aitäh. Ma ei arvagi, et ma mingi prohvet oleksin. Ma ütlesin "eeskuju". See, mida keegi teine oma eluga teeb või keda eeskujuks võtta, see on nende asi, seda ei saa mina kuidagi mõjutada. Ma saan ainult olla olemas.
Kiriku probleem on selles, et seal on kõik koos nagu pudru ja kapsad, nii endised prostituudid ja narkarid kui ka süütukesed. Kirikus ennekõike propageeritakse monogaamiat, mitte aseksuaalsust. Ja nende monogaamia tähendab ühte partnerit korraga, mitte ühte kogu eluks ega midagi muud. Nende süütukestega on see lugu, et kui sellisega liiga lähedaseks saada ja siis tõrjuma hakata, siis ta võib seda väga raskelt üle elada. Arvata isegi, et midagi on temal viga. Ma väga ei julgeks sellise asjaga riskida. Sõprust muidugi tunnistatakse aga see paljunemise ja paaritumise juttu on rohkem kui küllaga sinna juurde. Ja ka seda peetakse loomulikuks, et "sõbrad" panevad üks hetk leivad ühte kappi. Selline mõtlemine ei sobi mulle mitte kuidagi.
Neid ontliku mehe otsijaid on rohkem kui üks. Probleem on selles, et nad tahavad ikkagi madala libiidoga meest, mitte sõpra. Ma ei saa isegi mitte suudelda. Kallistada võivad isegi sõbrad aga ma parema meelega ei hakkaks neid piire tasapisi kuskile nihutama. Romantikast tahaks kauge kaarega mööda minna. Sektidest kah. :)

tttt: Vanus pole küsimus. Tean ise noori, kes on küpsema mõtlemise ja käitumisega. Enamasti ka need, kes omal nooruse ära raisanud, ega nendel ei tule mõistus enam koju ka hiljem. Ematsejatega ma parem samuti väga ei semmiks ja selliseid on olnud ka kahekümnendates - inimene, kes ise elada ei oska aga siis tuleb teisi õpetama ja oma reegleid peale suruma. Tänan ei.

Lisaks tuletan meelde, et see sugu pole enam oluline. Kui kuskil leidub kasvõi meessoost aseksuaali, siis oleks tore ka sellistega kontakti saada. Ei pea lähemalt tutvuma, sõbraks saama ega isegi mitte kohtuma. Aga teada, et selliseid on kah olemas, oleks väga julgustav. Aitäh.

.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Täitsa Blond 12.04.2015 20.01.

tundub, et tegemist pole aseksuaalsusega, vaid sügava seksfoobiaga (seksuaalsuse võrdlemine sõltuvushaigustega) koos väljakujunenud väärtajuga maailmapildiga, mis segab igapäevaelu (ma ei saa x kohta minna, sest siis...jne). pealkiri viitab samuti sellele, et inimene ei ole rahul ja õnnelik, tajudes ise ka millegi puudujääki.

aseksuaali ei sega seks, ta ei vihka seda ega idealiseeri/halvusta - see lihtsalt ei ole tema jaoks vajalik mõnus tegevus. samuti on neil sageli pere ja lapsed ning elu päris ilus, kui sobiv kaaslane ka olemas. teemaalgataja on sellest pildist sama kaugel, nagu öö ja päev...

ok, ma ei venita meetrist postitust, aga soovitan väga hea terapeudi juurde pöörduda, et maailm ei oleks paik, kus armastust ei eksisteeri ning kõik keerleb ainult räpase, jälgi püherdamise ümber...jne. normipärase seksuaalsuse võrdlemine seksisõltuvuse ja muidu lodevusega on utreeritud igal juhul.

Maailm ei ole julm ja haige. Maailmas on julmust ja haigusi, aga on ka rõõmu, ilu, kaastunnet, sõprust, loomingut jpm. Lapsed, kes haigetsaanud mängukaaslast lohutavad. Teismelised, kes esimese armastuse häbelikkust ja kohmakust peidavad rämeda käitumise taha. Noored, kes teevad teadust või kunsti või aitavad konni üle tee. Täiskasvanud, kes töötavad, armastavad, tülitsevad, lepivad, ehitavad, sõidavad jalgrattaga, laulavad kooris ja korraldavad külatalguid. Hallipäised vanapaarid, kes, käest kinni, pargis jalutavad ja üksteise lauseid lõpetavad.

Isegi seks ei ole mingi lõputu kurjuse ja kannatuse allikas.

Kui sa näed maailma läbi musta filtri, siis on põhjused tõenäoliselt nii raskes lapsepõlves kui nihkes ajukeemias. Esmaabiks on antidepressandid ja pikaajaliseks raviks erinevad teraapiad. Elu ei pea tunduma ainult üks hädaorg. Armastus on olemas.

Tuleb vaid näha ja julgeda tunda.
Teemaalgatajale ütleks, et oled oma hirmude vang. Eks me kõik ole kuigivõrd. Ja oma ajaga ei oska midagi tarka peale hakata, kuid olulisim on, kas üldse tahad.
Alko, narko ja valed enam ei aita. Tõmbavad vaid sügavamale. Armastus võiks aidata, "kui see olemas oleks".

Tunnen kaasa, Rando. Su üksindus tundub olevat suur.

Täitsa Blond: Huvitav küll, kes on siin juba kaheksa kuud istunud, lugenud ja postitanud? Ma tulin siia korra, et inimene leida aga sa passid pidevalt oma arvuti ekraani. Ma olen teinud igasugust sotsiaal- ja vabatahtlikku tööd. See on kõik enamalt jaolt ilma igasuguse tulemuseta. Võitled nende ühe sõltuvusega, ta langeb teise. Tulemus on lihtsalt see, et sa hoiad neid elus, et nad saaks ise selle tuulde loopida. Mis on sellise asja point? Mis point oleks teha seda sama tühja tööd kuskil teisel maal või mandril? Aafrikas ja Indias juba arvestataksegi sellega, et loll valge tuleb, annab süüa/juua ja riietab nende lapsed, ise ainult hargitavad jalgu ja sünnitavad aina edasi.

Kas tõesti mina peaks minema psühholoogi juurde? Miks? Et ma ei taha seksida? Või et ma ei taha lapsi? Siin ühiskonnas peetakse halastamatu ja jõhkra sarimõrvari/vägistaja elu kustutamist ebainimlikuks. Samal ajal aga peetakse täiesti normaalseks väiksed lapsed nende enda ema kõhus tükkideks hakkida. Kui ainuüksi see pilt sul süda pahaks ei aja siis ma ei tea kas sa oled inimene. Aga kes siis tegelikult vääriks surma: kas jõhker retsidevist, kes on nii enda kui ka loendamatud teised elud ära rikkunud või väike süütu laps, kel pole veel olnud võimalustki teha ei head ega kurja?
Kui paari tuhande aasta pärast arheoloogid peaksid leidma mõne tänapäevase abordikliiniku: kas sa arvad, et nad peaksid meid tsiviliseeritud inimesteks või alaarenenud metslasteks, kes ohverdavad oma lapsi verejanulistele jumalatele? Me elame sellises ühiskonnas ja sa tahad mind saata psühholoogi jutule? Mõtle natuke. Mind sellised eetilised dilemmad ei piina, sest ma pole osa sellest "kultuurist". Mina lapsi ei verista.

Kadakajupp: Kui mul oleks mingi foobia, siis mida ma täpsemalt kardan sinu meelest? Ma võin minna kuhu iganes ja teha mida tahan. Küsimus on selles, mida ma ei taha. Millegi mitte tahtmine pole ei kuritegu ega foobia. Kas sa nimetaksid kokaiini, heroiini või amfetamiini mitte tegemist foobiaks? Ma loodan, et sa saad aru, et see pole kartus mis sind mõtlema paneb. Võibolla sa ei taha olla narkar aga võibolla narkots sind ei eruta. Kas markide mitte kogujad kardavad marke või neid see asi lihtsalt ei huvita? Kui seks mind ei huvita, siis see ei tähenda, et ma seda kardaksin.
Mu igapäevaelu ei sega miski, taktitundetute ahistajatega ma nii tihti kokku ei puutu.
Ma tulin alguses tõesti siia, sest pika inimestes pettumine viis mind lõpuks endast välja. Selle ajaga on mul pea selginenud ja ma olen ennast kogunud. Mul on tõesti midagi puudu aga see ei tähenda, et ma ei suudaks ilma selleta elada või et ma õnnelik ei võiks olla. Ka töötud, vaesed, jalutud, kurdid, pimedad, tummad jne. kõik võivad olla õnnelikud, vaatamata sellele, et midagi on neil puudu. Samas inimesed, kel on kõik olemas, enamasti ei oska ikka olla õnnelikud.

Kui sa tead mõnda aseksuaali, kes on sunnitud seksima, siis see on muidugi kurb. Kas sa kujutaksid ette näiteks, et ateist, keda religioon absoluutselt ei huvita, et ta hakkaks usklikuks? Sinu loogika: mis siis, et talle jumal, kirik, riitused, palvetamine jne. ei meeldi, aga ta teeb seda kõike sellegi poolest, sest tema kallis "armastus" lubas ta pikalt saata, kui ta seda kõike ei tee. Kui inimene teeb midagi vastumeelselt, sest teda kas otseselt sunniti või manipuleeriti tegema midagi tema tahte vastaselt: seda nimetatakse vägistamiseks, kallis inimene. Aseksuaalile sobiv kaaslane on ainult teine aseksuaal, kes ei sunni teda tegema asju, mis talle ei meeldi: ehk ei vägista teda. Muidugi on mõistvaid seksuaale kah, kes ei käi peale. Sellise asja nimi ongi tõeline sõprus, kus ei kasutata kedagi ära oma ego ja seksinälja pärast.

Armastust ei olegi vaja kui on hoolimine ja sõprus. See pole ju minu viga, et siin maailmas armastust pole. Ükski terapeut vaevalt hakkab armastust leiutama. Ja kõikidel ei "keerle kõik ainult räpase, jälgi püherdamise ümber": on ka täitsa arusaajaid seksuaale, kes ei pea kasutama oma lähedasi oma kustutamatute ihade rahuldamiseks.

Mu poolest kirjuta kas või kahe meetrine tekst, kus sa võiksid kirjeldada, mis asi see "normipärane seksuaalsus" on? Kelle normide pärane? Kirjuta ja vaata kui erinevad normid ainuüksi siin foorumis teistel on. Ma saan aru, et mõned idealiseerivad "monogaamset" suhet aga kõigil pole selliseid norme. Ära ainult ürita defineerida või seletada midagi, millest sa ei tea mitte midagi ja millest aru ei saa.
Seksiv aseksuaal on samasugune nähtus nagu ateistlik kristlane. Ma ei vihka seksi, ma lihtsalt ei tee seda ja mulle üldse kohe ei meeldiks, kui keegi üritaks mind sundida selleks. Ma ei vihka kedagi, kes "lihtsalt seksib" ega vihka ka ühtegi "seksuaalperverssuse" praktiseerijat (sina väidad, et on "normid", mitte mina). Ma lihtsalt ei saa teist aru ja tunnen kaasa.

imho: ega ma alati mõtlegi selle peale milline see maailm on. Ega see jutuks kah väga muidu tulegi. Aga mis asi on "esimene armastus"? Kas on "armastus" või on "armastused"? Mõtle hästi järgi ja palun püüa ennast täpsustada? Kõik see looming, lapsed, lohutused, teismelised, teadus, kunst, konnad, täiskasvanud, tülid, leppimised jne.: see kõik on tühine. Mida näitab üks koorilaul, kui ta üdinisti kuri ja saamahimuline? Mida need meie "heateod" loevad, kui me teeme ka nii palju kurja. Ei ole mina kah mingi pühak ega ingel lihtsalt selle pärast, et ma ei seksi. No annan näiteks kodutule paar euri: on see hea? Aga kui ta läheb ja ostab omale söögi asemel narkot? Kas see oli siis ikkagi heategu? Võibolla peaksin ma talle hoopis hankima kodu ja töökoha. Aga kuhu ma ta paneks? Kutsuks enda poole, laseks tal oma kraami pihta panna mille eest ta saab endale jälle mingit mürki osta: oleks see ikka aitamine?
Need pole mustad filtrid vaid reaalsus ja ega ma alati vaatagi seda maailma. Ma ei viitsi väga muretseda asjade pärast, mis ei puuduta mind. Ma ei saa elada kellegi teise elu nende eest. Mul on oma elu. Ja kusjuures väga hea elu suurepärase lapsepõlvega. Ma ei mõtle alati nii süngelt aga see teema on selline. Sa siiski võiksid paremini kirjeldada, mis see armastus ikkagi on. Koorilaul on ikka väga lahja võrdlus. Isegi minu arvamus sellest armastusest, mida pole, on parem kui see sinu kirjeldatu.

Aok: Näha ja tunda mida? Kuidas seksi romantiseerimine peaks minu enesetunnet parandama? :D Jälle see hirmude jutt. Kuidas saan mina karta sinu sõltuvust? Või oled hoopis sina see, kes ei julge omale tunnistada oma nõrkust? Võibolla oled hoopis sina oma himude ori?

eid: vabadusele ei saa kaasa tunda ja ma ei ole üksi. :)

.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Täitsa Blond 12.04.2015 20.02.

seksuaalne orientatsioon on kõikidel inimestel ja indiviiditi erinev, sina väidad enda orientatsiooniks "aseksuaalne" (jah, ka see on orientatsioon). ehk siis seksuaalsus on inimese loomulik osa - selle võrdlemine narkosõltuvuse või suhtumisega narkootikumidesse on ilmselgelt utreeritud. narko on teadlike valikute tulemus, seksuaalsus ja ka paljud isikuomadused (ekstravert/introvert) ei ole näiteks.

aseksuaalsed inimesed siiski sageli soovivad lähedust, seks ise neid ei eruta, aga näiteks laste eostamiseks seda siiski tehakse ja vahest ka partneri meeleheaks. siinkohal pole minu asi arvustada kahe inimese kokkulepet midagi teha või mitte teha nende tingimustel.

normipärane ehk siis näiteks vastab normaaljaotusele (statistiline termin), kus valdav osa kuulub ühte suurde gruppi ja vähemused jagunevad erinevate väiksemate gruppide vahel. normipärane pole päris sünonüüm selles kontekstis sõnaga "normaalne". jätame seksuaalhälbed kõrvale (nekrofiilia jms), sel juhul paraku see suurim grupp kujundab ühiskonnas levinuima "normi" ehk siis keskmise seksuaalkäitumise, millel on palju variatsioone ka selle mõiste raames. sinu norm ehk vähemus (aseksuaalsus) on samuti umbes 1% esindatud.

aga seepärast ma ei kirjutanud - su orientatsioon pole oluline, vaid suhtumine. kõigesse - seksuaalsusesse, ühiskonda, peresuhetesse. ma ei ole nii dogmaatilisi ja vihast kantuna väljendatud seisukohti lugenud, meenutas mingit islamiäärmuslikku hartat, sallimatust erinevuse suhtes. ma ei hakka su tekstile märksõnade arvu järgi analüüsi tegema, kes mõttega seda loeb, vast taipab.

Mitte teema autor pole igasugu sektidele maiuspala, vaid ta ise on vaid ühe sammu kaugusel, et olla mõne äärmusliku sekti eesotsas. Kuna mõttekaaslasi on raske leida, siis võib see olla ka nn ühe mehe sekt. Kõhe ja õõvastav...

Täitsa Blond:
Mis siis minu suhtumises halba on?
Aitäh sulle heade soovituste eest. Küll need inimesed muutuvad. Isegi mina muutun. Aga kas sa üldse püüad minust kah aru saada?
Ma ei keela ju kellelgi seksida. Ma ei arva, et kõik peaksid nüüd kohe tsölibaadis elama hakkama. Tõenäoliselt on see võimatu. Paistab, et kui see uks on juba kord lahti tehtud, siis seda enam kinni ei lükka. Ega kust muidu need haiged pedofiilidest preestrid tulevad? Kui inimesel on ikka "vajadused", siis neid ei saa eitada. Ainult, et need, kellel see probleemiks on - ja enamusele on see probleemiks - need võiksid sellest aru saada ja vähemalt püüda ennast kontrollida. Võrdlekski seda näiteks heroiinisõltlastega. Nende "ravi" tähendab sisuliselt väiksemate kõrvalnähtudega abiaine manustamisest.

Kadakajupp:
Nii seksuaalsus kui ka "isikuomadused" on vägagi valikute küsimus. Kas eneserahuldamine või porno vaatamine on kah kohe eraldi "orientatsioon"? Kuidas oleks fetišitega? Aseksuaalsus pole mitte orientatsioon vaid selle puudumine. Ma saan aru, et ma pole normaalne, sa ei pea seda mulle meelde tuletama. Ja sul pole mõtet mulle lugeda mingit "wikipeedia definitsiooni" - ma arvan, et ma tean seda oma naha peal palju paremini kui sina mingisuguseid mõttetuid artikleid lugedes. Sinu teadmatus on niigi solvav ja siis sa püüad siin mingit tarka veel mängida. Fakt on see, et sa ei tea asjast mitte midagi. Selle tühja targutamise asemel võiksid sa parem süveneda ja proovida aru saada. Kui mitte minust siis vähemalt iseendast.

Ma ei arvusta kahe inimese vahelist "kokkulepet". Ma lihtsalt püüan juhtida tähelepanu mida selline "kokkulepe" endast tähendab. Mõni ateist ilmselt nõustub samuti elu lõpuni kirikus käima "armastuse nimel". Ta ainult tunneb ennast selle pärast väga sandisti. Kui ta nüüd saab selle eest midagi vastu, mida ta ise väga tahab: oletame, et ta tahab väga lapsi või lähedust, siis ta ilmselt on valmis seda ohvrit tooma aga see kerge talle pole. Püüa umbes ette kujutada, kui kerge on lasta ennast vägistada uuesti ja uuesti. Ma ei mõista seda hukka ega arvusta, see näitab tema väga suurt südant ja armastust, muud ei midagi. Kui ainult see teine pool oskaks hinnata ja sellest lugu pidada.

"Normi pärane" ja "normaalne" on selles sinu kontekstis täiesti tähendusetud. Me teame, et enamus inimesi on õnnetud ega oska elada. Nad ei tule iseendagagi toime, rääkimata siis veel millestki. Demokraatia, kus enamus valib omale esinduslikud valetajad, saamahimulised petised ja muud lurjused etteotsa. See tähendab, et isegi "enamus" või "keskmine" ei tähenda midagi ja nende järgi ei saa joonduda. Enamus inimesi vaatavad mida enamus nende ümber teevad ja tänu sellele enamus eksivadki. Need vähesed, kes panevad oma hallid ajurakud tööle, ainult nendel on üldse võimalik midagi saavutada. "Enamus" on lihtsalt lollid lambad, kes lasevad omale igasugu kärbseid pähe ajada. Enamuse arusaam seksist ja armastusest tuleb Holliwoodi ja muu meedia hypest mis on loodud ainult selleks, et asju müüa. Ja see müüb. See müüb kõike.

Kui sulle ei meeldi minu suhtumine, siis võibolla tooksid täpsemalt välja: mis sind häirib. Mina olen täpselt välja toonud mis mind häirib ja küsinud vastu kah. Enamus minu küsimusi on jäänud vastuseta. Miks? Kui see on nii lihtne, siis miks te ei paku omapoolset nägemust. Lihtne on väita, et minus on viga või mina eksin aga too siis palun välja, et MILLES se viga on. See, et sa minuga nõus pole - ei ole argument. Sa ei julge isegi välja tuua, et mis need hälbed isegi sinu meelest on, et mitte kedagi solvata. Nii ei saa ju üldse midagi arutada. Too välja konkreetsed oma mõtted ja lõpeta see ümber nurga ümargune jutt. Sa räägidki nagu poliitik, kes räägib küll pika jutu maha aga vastust ennast ei tulegi.
Mille poolest ma dogmaatiline olen? Ma pole kuskil väitnud, et mina üksi tõde teaks. Seni kaua aga, kuni mitte keegi pole mitte ühtegi minu väidet ümber lükanud, seni kaua on nad õhus ehk kehtivad. Ja mille poolest ma vihane olen või keda ma vihkan? Palun täpsusta ja ära vehi selliste alusetute süüdistustega. Ma ei vihka sind aga kui sa ennast põhjendada ei oska, siis see on selge, et ma sinu intellekti väga kõrgelt ei hinda.

Võrrelda mind islamiga? Kõige suuremate pervertide ja vägistajatega? Lisaks veel: sa ise alles just tunnistasid, et MINA ise olen vähemus, siis kuidas saan mina olla ebatolerantne? Too palun välja, et keda ma siis täpsemalt ei salli või milles see üldse väljendub? Ma isegi kirjutasin:

"Ma ei vihka seksi, ma lihtsalt ei tee seda ja mulle üldse kohe ei meeldiks, kui keegi üritaks mind sundida selleks. Ma ei vihka kedagi, kes "lihtsalt seksib" ega vihka ka ühtegi "seksuaalperverssuse" praktiseerijat (sina väidad, et on "normid", mitte mina)."

Kas sa üldse loed mida ma kirjutan või sa mõtled oma jutu enne lambist välja? Kes mõttega loeb taipab, et ega sa lugeda eriti ei viitsi ja sisuga kirjutada veelgi vähem.

Sisselogimata madu:
Kui sinu horoskooplus tunneb ennast ohustatuna minu ratsionaalsusest, siis muidugi võid sa mind võrrelda sektidega. Muidu loogiliselt on aga sinu süüdistus täiesti absurdne.
Huvitav on ka see, et asjaolu, et eestis hakitakse tükkideks iga päev kuskil 50 last, ei ole sinu arvates õõvastav. Küll aga mingi väljamõeldud "ühemehesekt" mis eksisteerib ainult sinu enda peas.
Ma otsisin ühte või paari sõpra, vaevalt see mingit sekti välja annab. Ja ma kordan VEEL KORD - ma ei keela mitte kellelgi harrastamast ükskõik mida. Lihtsalt enne, kui te kedagi katsuma lähete, mõelge et see võib olla tema jaoks väga ebameeldiv ja ahistav. Ja võibolla püüa oma sõltuvusega paremini tooime tulla ja mitte teisi ära kasutada. Aga see pole sund, kes tahab on egoist ja ebaviisakas edasi.

Huvitav on ka see, kui vähe inimesi on tegelikult huvitatud seksivaba sõprusest. Ülejäänud ei kujutaks "sõprust" ettegi, kui sealt poleks seksi saada või no vähemalt mingisugustki seksilootust. Ütle kohe näkku ära "no sex" ja enamust enam ei köida. Kas kõik "sõbrad" on tagavara variantideks, kui suhtega peaks midagi viltu minema? Kellel ikkagi on haige suhtumine seksi: minul või enamusel?

PS: Aitäh kõik armsad inimesed, kes te olete juba ühendust võtnud. Ma nüüd tean, et kõik ei ole haiged. :)

Karm, aga tõsi: iga elusolendi peamine eesmärk on oma liiki reprodutseerida. Selleks on talle antud sugutung. Olenevalt liigist saabub isendi suguküpsus teatud kindlal arengutasemel ja hormonaalselt on sellesse staadiumisse ajastatud ka sugutungi ilmnemine. Need, kel seda ei ilmne, on looduse mõistes geneetiline praak, tupiktee. Nad on väärtusetumad kui muidu keskmisest nõrgemad, inetumad, rumalamad isendid, kelle jaoks on paaritumine samuti raskendatud, kuid kes selle nimel siiski vähemalt võitlevad, juhust ootavad ja seda kasutavad. See ei ole narkomaania, see on elu edasi andmine. Ka sind on nii loodud. Üks põlvkond aseksuaale ja meid enam ei oleks. Poleks kedagi, kes kunsti või teadust looks või nende valdkondade varasemaid saavutusi naudiks.

Heteroseksuaalse mehe ja naise vahel on väga raske ühegi romantilise ilminguta sõprust luua. Selleks peaksid nad mõlemad teineteisele olema nii füüsiliselt ebaatraktiivsed kui ka vaimselt sobimatud. Mis aga selliseid kokku tooks? Enamikul juhtudest, kui väidetakse, et ollakse mõne vastassugupoole esindajaga siiralt sõbrad, on siiski tegu kas ühelt, teiselt või mõlemalt poolt allasurutud romantiliste tunnetega. Kindlasti leidub sellele tuliselt vastuvaidlejaid, kuid kuidas saaksid nad ka teise poole eest 100% kindlusega rääkida?

Nii et sinu puhul, tõenäoliselt, kui sa oled välimuselt keskpärane või väheatraktiivne, siis juhul, kui sa satud mõne naisterahvaga jutuotsale, sa kas peletad ta oma külmuse ja dogmadega eemale, nii et mingist arenevast sõprusest ei ole juttugi või siis näeb ta sinu ilusat hinge ja armub sellesse. Naised armastavad teadagi kõrvadega ja armumine võtab neil tihti rohkem aega. Normaalne naine aga armub varem või hiljem mehesse, kes talle meeldib ja lähedaseks saab. Loodus lihtsalt on nii paika pannud.

Armastuse aluseks on muide armumine + sõprus.

.



Toimetatud 2 kord(a). Viimati Täitsa Blond 12.04.2015 20.02.

see, kes nüüd mehena esineb, kel pole sõbrannasid, on seesama haige ajuinvaliid P.,naine46, kes ka sõbrannasid otsis?

mis mõttes nüüd seda teemat siis mehe seisukohast oletatavalt arendatakse? et idee nagu?

kogu selle heietuse peale tekkis naiselik uudishimu, kas teema autor vahel ka käsikiimlusega tegeleb, lisaks verbaalsele onanismile. seegi ju sugutungi üks populaarsemaid väljendusi.
loodetavasti ei eita ta fakti, et võlgneb oma olemasolu tänu seksisõltlastest esivanemate paaritumiskirele ja lõdvale püksikummile.

Mees 37 pani asja üsna lihtsalt paika:
Üks põlvkond aseksuaale ja meid enam ei oleks.
ega globaalne elukeskkond sellest vast väga palju kaotakski, arvestades inimkonna vandalistlikku suhet loodusega. mingi linnu- või putukaliigi kadumine häiriks ökoloogilist tasakaalu palju enam.
aga oleks rumal mitte tunnistada, et oleme osake sellestsamast loodusest koos loomalike instinktidega- k.a. paljunemine.
autori teooria kohaselt peaks kogu looduses toimuva haigeks ja perversseks tunnistama. alates lilleõite suguorganitel toimetavatest mesilastest ja lõpetades loomade innaaja, paaritumismängude ja lõputu sigimisega...
ainult et ilma taolisee "perverssuseta" muutuks maakera peagi elutuks postapokalüptiliseks kõrbeks. selle pisiasja jättis autor vist kahe silma vahele.

mul poleks muide midagi aseksuaalse sõbra vastu. juhul kui oleks tegemist targa, inspireeriva, sooja südamega isendiga.
aga enese paremaks pidamine "haigest enamusest" ainult põhjusel, et kuulutakse vähemuse hulka- see erilist vaimuteravust ei näita.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati n46 30.01.2015 10.38.

Ma ei saa aru, miks Rando ootab, et teised tema väiteid ümber lükkaks. Mõistlik inimene ju otsib ise (enda seest, enda mõttekäikudest) pidevalt oma vaadetele vastuväiteid, et mitte dogmadesse kinni jääda. Samuti on üsna väsitav vestelda/argumenteerida maailma asjade üle sellise inimesega, kellel on mingid kindlad väited, mida siis vestluskaaslane just nagu peaks ümber lükkama. Inimene ikka ise võiks olla avatud meelega ja juba eos valmis oma vaateid painutama - siis saab temaga rääkida. Ma mõtlen siis seda, et inimese enda jutt võiks olla kahtlev ja mitte täispikitud üsna kindlaid ja suuri väiteid (nt maailm on julm ja haige, see pole ju minu viga, et siin maailmas armastust pole, enamus inimesi on sellised ja sellised jne jne). Sellised väited kõik justkui eeldaksid, et keegi peab sinuga vaidlema või nõustuma ehk siis mõnusast argumentatsioonist ja vestlusest on asi ikka kaugel. Mina ei tea, kuidas teistega on, aga mulle meeldib küll mõnusasti vestelda/argumenteerida, aga mitte niivõrd vaielda ja nö draamatseda maailma asjade üle. Samamoodi ei viitsiks ma suhelda inimesega, kes pidevalt oma vestluskaaslasi või teisi inimesi alandab (lollid, lambad, tunnen kaasa jne). Nii mõnigi mõte on Randol täitsa mõistlik, aga kui need on esitatud nii nagu nad siin esitatud on, siis see ei ole eriti sümpaatne ja ei tekita tunnet, et Rando tahab just argumenteerida ja maailma asjadest rääkida, pigem just jääb mulje, et tahaks muudkui draamat üles kütta oma äärmuslike ja väga üldistavate väidetega.

http://www.asexuality.org/home/

eks sel saidil on ka lollid, aga võiksid siiski lugeda.

paluks ka viidet uuringule või allikale, kus väidetakse, et seksuaalne orientatsioon on valik, mitte kaasasündinud omadus.

mis süüdistustesse puutub, siis avaldasin arvamust, muu on sinu interpretatsioon (mitte kõige õnnestunum). solvata ei ole olnud plaanis. ja asi ei ole selles mis mind häirib - sina tegid teema ja palusid abi ehk arvamusi/vastuseid, kahjuks on paratamatu, et osad neist ei pruugi meeldida.

seksuaalhälvete kohta on lugemist väga palju, ma ei pea vajalikuks siia kopeerida.

ee... kust pärineb info "eestis hakitakse iga päev tükkideks 50 last" ja mida see täpsemalt tähendab?

võiksid omavahel suhtlema hakata Täitsa Shreck, selle teema algataja Rando M ja feministides? see mammut teema soiguja- mul ei ole sõbrannasid. Ülihästi sobiksite.

ning ühiseks suhtlusteemaks "ma ei saa naisi ega tahagi, aga ma pean seda presenteerima, kuna elatun tähelepanust"

võtke tom- sid kui tulemuslik ja edkas - vanade naiste lohutaja ka punti.

no veel üks netilontrus on ju skeptik gõust, kes kindlasti oskab iga idee ära solkida oma isetehtud filosoofiaga. tal see omapära, et paele oma moori lahkumist, kardab naisi kui tuld..

aga mõtteta möla tekib ka sellest gõusti ajust.