minu isal oli palju raha, maja, auto, naine, lapsed aga elu nii nihu kui veel olla sai. elu õpetab tulevikus aga hetkel jah unistage siin ei tea millest. kirjutada ju võib
ausalt öeldes meeldiks mulle rohkem elada kusagil kalamaja hurtsikus kui kusagil majas. mõnusas rõskes korteris. mõni valib mingi emmi rahaga ja pärast on 45 aastat vana ja mõtleb, et oi, läks nati valesti see elu mul siin. aga hetkel on ju vaja pinget kruvida nii et hakkaks paha kellelgi. kuhu te nii moodi jõuate? teile kama kaks ka onju?