kas Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> see alupeks on teil mingi kohalik trend või? nii k
> ui välja ilmub, lendavad minivinkud nagu rakver
> e lihakombinaadi liinilt.

eks loe saatmata kirjades pöördumist alu poole

Kuidas on su enda aikjuuga lood,et päevad läbi siin tõmbled?

lugesin ja see näitab pigem kirja saatja olematut IQ-d

No mida see kiri alule meile tõestama või näitama peaks? Ehk ainult seda, et sarnane tõmbab sarnast:)

Kirja autor ei väsi ka lugejate suunamisest. Kirjuta midagi uut, mis sest vanast ikka nämmutada ja upitada.

Kui arvestada siinsete naiste keskmist vaimset vanust ja keskmist kronoloogilist vanust ja siis see 100-ga korrutada, on vastuseks 115.

irf Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> No mida see kiri alule meile tõestama või näitama
> peaks? Ehk ainult seda, et sarnane tõmbab sarnast:
> )

Polnd siin mingit tõmmet. Minupoolselt vähemalt. Muus osas siin aga tõmblevad küll jah oma miniviinerite ja kortsus tillide leidmisega. Võtavad elult viimast, mis sel pakkuda on peeglist vasta vahtivale:-)

Aga sina näe ka ei taheta, harju mõttega, oled koleda välimusega halli habemega kole vanamees, pensionär ja otsid kuhu end kööki seada, keegi ei taha.

to alu-tom Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Aga sina näe ka ei taheta, harju mõttega, oled kol
> eda välimusega halli habemega kole vanamees, pensi
> onär ja otsid kuhu end kööki seada, keegi ei taha.

Halloo. Mul on oma köök ja halli habet pole nagu ka printsi välimust ega ka mingit rumalat naist kodus. Peaks nüüd ülejäägid annetama ja puudujäägid juurde kerjama kusagilt, et olla "tasemel"?:-)

alu, vaatab peeglisse ja jälle üks tola vaatab vastu, aga ikkagi oma ju.

ja sul neid tobusid pesulaudu ikka aikjuuta ju tilli sügelema võtab.

autor arvab, et võiks mõõta naise aikjuud, meestega pole seda muretki.

autor arvab ka Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> autor arvab, et võiks mõõta naise aikjuud, meesteg
> a pole seda muretki.

Mõõta võiks keskealiste ja ülekaaluliste prouade jalgevahelist sügelust ja arvutada selle mõju aikjuule. Mõõteühikuks võiks olla miniviinerid või närbunud tilli kaaluühik.

alu vanamees, ma ju ütlesin kord juba, et meeste ajikjuuga pole ses teemas nagu muretki.

no m ina olen alu- nilbe vana mees, kuidas minu aikjuuga lood on? till kortsus ka, kas see mõjutab tulemust?

huvitav teada, mis nõuka-aegsel haridusel viga peaks olema. Või mitu korda peab ülikooli lõpetama, et teemaautorile meeltmööda olla.

Tean 19. märts 2015, kl 20.11
"
Delfi mutid on veneaegses ülikoolis käinud ja õppinud Lenini ja Marxi tõdesid. Tänapäevases maailmas võib delfi muttide diplomitega tagumikku pühkida.
"
Lenin oli umbluu kahtlemata, aga natukese Marxi lugeda ei teeks kahju kellelegi. Kes ei usu, katsugu järele.

Üks väike lisandus veel: veneaegsetesse ülikoolidesse võeti vastu tunduvalt vähem kui praegu. Õppejõud õpetasid põhjalikult ja suhtlesid vahetult. See ei olnud mingi kuue samba & kolme kursusega kutsekool, kus õppetöö käib arvutis teste klõbistades.

Mida selle IQ- ga siis peale hakkad? Ilu ei sobi panna panna, IQ- ga sama lugu...

Marxi tudeeritakse ju tänapäevalgi, ka hinnatud lääne ülikoolides.

Praegused gümnasistid ei kujuta ettegi, et peale kuut lõpueksamit peaks veel tegema veel 4 sisseastumiseksamit.
Sinna, kuhu mina sisse sain, oli ühele kohale 15 kandidaati. Eksamitel pidid teadma, mitte arvama valikvastuste seast, kus ka pliiatsit umbes langetades võid eksami läbi saada.

nõuka-ajal oli kõrgkoole tunduvalt vähem, diplomite massitootmisega ei tegeldud, lisaks puudus lävendipõhine vastuvõtt. Mõne eriala kohad said kuldmedalistidega praktiliselt täis, või oli neid muidu imevähe, et käis kõva ikka trügimine. Kes ikkagi väga ülikooli tahtis, käis enne 2 aastat tööl või sõjaväes ja siis pääses 0-kursuse kaudu sisse. Füüsikat õppima ei mindud jah, eriti ka siis.