Elu armastustega on nii, et need tulevad ja lähevad, pole vaja endale pähe võtta, et seda juhtub üks kord elus. Seksita elamine on täiesti võimalik ja vahel lausa vajalik. Kõik sõltub olukorrast, aga kui ei hooli ja ei saa siis on viimase peal ilma seksita elada. Probleem on siis kui tahad, aga ei saa või ei taha, aga oled sunnitud vahel järele andma.
Mul on küllalt perioode elus olnud, kus aastaid ei seksi üldse või juhtub seda paar korda aastas, tasapisi kohanedes organism tuleb sellega täitsa ise toime, st vajadusel organism laeb seksuaalse pinge ise maha spontaansete orgasmidega. Ainult enam ei viitsigi meestega tegemist teha, saan õndsas rahus üksi elada, täielik kaif. Moraalne tugi tuleb läbi skype palju mugavamal kujul, kui igapäevane kooselu.