Vanusega väärtushinnangud muutuvad seetõttu, et tekivad tõekspidamised, seisukohad, arusaamad tänu sellele, et hakatakse põhjendusi ja seletusi leidma asjadele ja elule, mõtestatakse mis on oluline jne.
Aga vanas eas on põhiväärtused ikkagi samad. Hinnas on ikkagi naise välimus ja mehe varakus.
Naistele on oluline mõista ka seda, et neile ei räägita tõde, vaid seda, mida neile kuulda meeldib. Selline infosulg jms hoiad naised küllalt infosulus eemal reaalsest maailmast ja nö tõest. Samas arenenud ühiskondades on naised vägagi teadlikud juba noores eas.
Kui võrrelda eesti ja arenenud ühiskondade naiste enese tutvustuse ankeete, siis on eriti hämmastav, kui teadlikud on välismaa naised ennast kirjeldama ja enda soove kirjeldama. Väga küpsed. Aga eesti naised ei tea ise ka mis soovivad, ei oska end kirjeldada ja on sellised naiivsed.
Ega ei oska kohe öelda, miks eestis nii on.
Aga arvan, et põhjus on selles, et oleme nii noor ühiskond, kes on alles nüüd mullu alustanud arutlust ja põhjendust. Seega kuskil 5a pärast peaks esimesed noored olema sellise küpse teadliku olekuga.