Küsimus teie elukaaslase kohta. Kas olete leidnud omale selle nn ideaali kellest unistanud olete? Kui jah siis kas leidsite oma ideaali esimese hooga (esinene ja ainuke ja pikemat aega toimiv suhe) või on see aega võtnud ja ohvreid nõudnud (valus lahkuminek). Kas esialgne ideaal on muutunud aja jooksul ja kas see ideaal kes teil praegu on näeb ka teid ideaalina? Kirjutage, huvitav oleks lugeda kuidas kellelgi.

muidugi olen leidnud oma ideaali esimesl korral ja seda pidevalt siin tutvudes.
mitu siidrit küsijal sees või ongi statsionaarselt nii tore:)

Pole tilkagi siidrit tarbinud!

...ega ka alkoholi ja muid meelemürke üldiselt. Ainuke asi oli, et just alles lõpetasin oma viimase klaasitäie jõhvikamahlaga. Kas sellest võiks mingeid probleeme tekkida, on igaühe isiklik arvamus.

Airika on keskmisest naiivitarist veel meetri jagu naiivsem ja arvab, et tutvumisfoorumis tasub teha statistikat oma õnne leidnud inimeste kohta.

Meie leidsime jumala.

Mind ei huvita statistika vaid konkreetsed lood. Lootsin, et keegi kes seda postitust loeb viitsib ka midagi kirja panna. Teemavälised kommentaarid ei ole siin oodatud.

rumalus kuubis. kõik õnnelikult tutvunud tulevad siia tagasi ja räägivad sulle oma loo. Airika sa oled eriti rumal.

Kaks varianti ongi tõesti - õnnelikud tutvujad ei tule tagasi või teine ja tõenäolisem, et õnnelikke tutvumisi siin pole.

Õnnelikud tutvujad tulevad siia tagasi haavu lakkuma, et siis, kui õnnelikust lõpust on saanud õnnetu lõpp.

Kaks (kolm)* viimast ei oska lugeda? Küsimus ei olnud SIIT leitud paarilisest.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati mansion ghost 23.06.2015 08.10.

Millal järele vastama saab tulle, kuri õpetaja?

KIrjuta õige Ardile, isegi tema ei tule enam siia tagasi, nii õnnelik :)

Airi ongi Ardi naine:)

Mingit ideaali pole kunagi olnud, kellest unistanud oleksin. Esimese abikaasaga tutvusin, kui olin 17. Koos olime 17 toredat aastat. Kahjuks arenesime selle aja jooksul erinevatesse suundadesse, mis parata. Inimesed muutuvad elu jooksul ja enamik ei ole need õnnelikud, kes arenevad koos ja ühes suunas. Tema on nüüd edukas ettevõtja ja ekstreemsportlane, mina olen õnnelik tasuva palgatöö ja rahuliku eluga.
Vahepeal olin nö üksik, ei tahtanud mingit suhet. Kui lapsed täisealiseks said, juhtusin kokku inimesega, kellega koosolemine hästi klappis ja nii me juba 5 aastat koos olnud olemegi. Ideaaliks ei pea mina teda ega tema mind, sest elukogemus on selgeks teinud, et ideaali pole reaalis olemas ja mõttetu oleks oma aega selliste unistuste peale kulutada. Suhe klapib meil hästi, oleme sarnaste soovide ja arusaamadega ning mõlemad hindame üksteist ja seda hetke, mis meid kokku viis.

Armastasin ühte naist ja tema mind, koos saime olla vaid loetud päevad ja siis tuli minna 2 aastaks sõjaväkke. Täpsemalt, suhe kestis kauem, aga koos saime olla väga vähe. Pea kõigile poisele tähendas sõjavägi tüdruku kaotamist, minule siis ka.Hiljem oleme kohtunud, aga vaid hetkeks, sest mis klatsimise ja emotsioonid kellegi pealtnägemine vallandaks on samuti teada. Esimene 3 aastat abielu lasteta. Teine abielu ligi 20 aastat ja lastega ning oleme lõputult lahku kasvanud. Naine on rahul, kuna mina oma tundeid eriti välja ei näita, temal on stabiilne, kindlustatud elu. Abielu püsib laenul ja lastel. Mingist ideaalist pole juttugi...

To minul siis nii

Aitäh. Eelviimases lauses nendid, et ideaali pole reaalsuses olemas aga viimases ütled et suhe klapib hästi. Sellest võiks järeldada, et praegune ikkagi on enam-vähem ideaal.

Rumal inimene otsib lõputult ideaali ja käesolevast veel paremat. Äkki järgmine...
Võib leida, aga enamasti jäädaksegi otsima kuni saabub "hädatapp", et mitte hoopiski üksi jääda :/
Arvan, et leidsin õige esimesel katsel. Paraku tal nii hästi ei läinud, kummitus ei olnud see päris õige ;)

tuleb vähem seebikaid vaadata, siis kaob ka see arusaam ideaalsest kaaslasest

vaadake vene sõjafilme, saate hea kaifi

Viimasele

Soovita mõnda ka.

Mina soovitaks õppida internetist piraat/torrent kinofilme tõmbama. Korralik kinofilm on ikka tunduvalt parem asi, kui mingi televisiooni soperdis.

Üldiselt ma soovitaks üldse internetist õppida hankida igasugust tasuta piraatvara omale internetist. Näiteks palju e-raamatuid on tasuta olemas, rumalad inimesed aga ostavad internetist neid, kuigi saaks tasuta. Lisaks ka muud asjad.

Aga noh, filmid ja raamatud minuarust on küllalt elukauged. Peamine asi on see, et nad arendavad teatud aju piirkondi, peamiselt aju fantaasia võime piirkonda. See kasvab siis millimeetri võrra suuremaks ja inimene on elus mõneti osav seonduvates asjades, näiteks ta oskab olukorra kulgu paremini ennustada või oskab pakkuda naljaseoseid kiiremini asjade vahel, suudab võib-olla paremini ettekujutada ehk visualiseerida mingeid olukordi, näiteks oskab osavamalt tööintervjuud ettekujutada ja hiljem osavalt taas läbi mõelda. Mingi selline ajutöö võime paraneb, nimetaks seda lühidalt fantaasioskuse arendamiseks.

Aga elutarkus küll väga ei tule filmidest ega raamatutest. Elutarkus tuleb kui aktiivselt elate ja aktiivselt analüüsite elu.

To eelmine

Irw, eks aeg-ajalt saab filme jm ka alla laadida jah.

Mees-ideaali mul kunagi pole olnud. Ikka olen armunud mõnda konkreetsesse mehesse (ja neisse, kes teda milleski meenutavad). Kunagi meeldisid kenad noormehed kurva pilguga, nüüd eelistaks pigem rõõmsat lõuapoolikut.
Armunud olen korduvalt, enamasti õnnetult. Ilmselt pole osanud meestega suhelda, võibolla ka sättida ja mukkida, looduslikus välimuses probleem igatahes pole.
Abielus pole olnud, ju siis ihaldusobjektid ei võtnud vedu. Kui keegi mees aga tahtis abielluda, loobusin mina. Tundsin, et pole neisse meestesse piisavalt armunud, et eelistada ühteainsat kõigile teistele. See polnuks minust aus abielluda, teades et südames otsiksin ikkagi edasi.
Hiljem hakkasin mõtlema, vahest pole ma loodudki abieluks. Võibolla ei vajagi ma abikaasat. Vajan ainult armastust. Ja muidugi ka meesterahva lähedust. Veel tõenäosem, et ma polegi kohtunud endale tõeliselt sobiva mehega. Tagantjärgi tundub, et õiged polnud ei need, kellega kurameerisime, ega need, keda eemalt ihaldasin.

Esimese mehega kohtusin kui olin 20, a abiellusin, sest kartsin ära öelda, pulmad olid plaanitud ja toidud kõik tellitud, halb mees oli aga mina noor ja lollakas.Pidas kõrvalt armukesi, abielu kestis 1,6 a, Lahutus oli kiire aga probleemidega. Teine mees oli jälle loomunguline ja ma armusin aga ta oli kehv voodis ja jõi palju, kuid...ma armastasin teda. Elasime 6 a aktiivset abielu ja 5 a passivset abielu, 5 aastat eraldi elu, lahutasin. Kolmas mees alles oli ideaalne, kõik oli liiga hea, et olla tõsi, ta ei tahtnud minuga abielluda, ma ootasin ettepanekut kooselus 7 aastat, läksime laiali, noor naine tuli vahele, kellega ta abiellus. Neljandat meest ootan juba kolm aastat, kandidaate olen palju kohanud ja üle vaadanud aga ....keegi ei sobi ja mina muudkui vananen ja vananen... .

Ideaali luues (ideaalist unistades) võtame endilt võimaluse leida parim, sest ei pruugi seda ära tunda, olles omaloodud kujutluses kinni.

Öeldakse, et õige inimesega kohtudes tekib koju jõudmise tunne. Seda tahaksin isegi kogeda.

Ma otsin ideaali ja ma olen täiesti veendunud, et sellist naist ei ole olemas.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Ebakvaliteetne isane troll 24.06.2015 01.23.

On suurepärane, kui inimene elab ideaalidega. Kuid jube-jube, kui ta peaks elama koos oma ideaaliga.

Koos? Ma just kirjutasin, et sellist pole olemas.