mina igatahes kiidan, et mõtestatakse, arutletakse.
Sest nii saabub küpsus, saadakse teadlikuks, ja see on pikas perspektiivis kasuks, lühemas perspektiivis aga võib traumeerida pisut. Filosoofiline "elu mõtte" ongi minuarvates teadlikkuse kasvatamine, et kuni surmani püüdke aina sügavamalt aru saada asjadest.
Ainult, et imestan, et miks Eestis alles hilises keskeas hakkavad inimesed mõtestama ja seda ka siis üsna primitiivsel viisil. Välismaal on 9 klassi õpilane elutargem kui eesti 40 aastane haritlasbroiler. Nii on. Arvan, et üheks põhjuseks on tõesti ühiskonna kord, et nõuka ajal oli arutlemine ohtlik ja keelatud, kuna see oleks võinud õõnestada poliitilist ideoloogiat. Ilmselt siis ajaloo tõttu pole eestlastel mõtlemise kogemust ega oskust.
Alles kuskil 2014 aasta lõpus hakkasin esmakordselt nägema esimesi arutluse nähte Eestis. Võimalik, et siis nüüd on alanud reaalne demokraatia ja 15 aasta pärast on meil riigis esimesed 9 klassi õpilased samal tasemel nagu välismaal hetkel on, et oskavad põhjendada ja saavad elust aru. Praegused kõik inimesed on küll aga suht naiivsed meil veel. Küsimused on tasemel "miks elu ei ole selline nagu mina tahan?" Hämmastab selline asi. Samas kiidan, kes on hakanud arenema pisut, arutlustega jne.