Ma olen pidevalt tähele pannud, et mehed ei oska tutvuda. Ei netis kui ka reaalis. Kirjad on mõnesõnalised ja reaalis minnakse tutvuma labaste juttudega. Mis toimub??
Kas tõesti siis ei viitsita enam pingutada, et endast head esmamuljet jätta või arvestatakse juba ette keeldumisega ning seetõttu ka ei nähta enam vaeva?

Kuidas on teil kogemused ja arvamused?

Kogemused on positiivsed ja arvamused on erinevad.
Eesti mees oskab tutvuda küll, kui teine pool on samal tasemel.
Kui teine pool üritab endast "ei tea mis ime" muljet jätta, siis muidugi pingutada ei viitsi, lollitaks veidi niisama.

JU SIIS SINUGA EI SOOVITA TUTVUDA???????????????????

Reaalis ma eriline tutvuja pole, sest kui mul ei tule pähe midagi mõistlikku mida naisele öelda siis ei lähegi seda ütlema.
Mind hoopis häirib see kui kirjutan täiesti normaalse jutu, kes olen ja miks konkreetne naine tundub huvitav, siis ei vaevuta vastama ega vahel isegi vaatama kes olen selline.
Tutvujaid mehi on rohkem kui naisi ning need paremad naised saavad vist väga palju tähelepanu. Mehed peavad nahast välja pugema, et teistest erilisem paista, naised saavad ainult valida :P

Noh, printsessid on ju nii "uih ja aih" Ainult N/F tähest piisab küsimaks "aga mis mehel vastu pakkuda on?" Kui palju te olete valmis omast kirjutama, et millegi alusel seisukohta võtta.
Üldiselt on vist tõde siiski selles: enamasti saab vastu kõrvu aga keppi saab ka.

Mina ei vaataks isegi Eesti meeste poole.Nõmedad ja vaim neil haige ning huumorimeelest pole neis jälgegi.

Ma tegin kunagi ühes tutvumisportaalis eksperimendi. Kirjutasin tutvuda soovivatele naistele pikki ja huvitavaid kirju. Mitte keegi ei vastanud. Ilmselt oli nii, et kui naine end letti pani, tuli pakkumisi robinal ja majandusteooria nimetatakse seda ülepakkumiseks. Ta lihtsalt ei jõua kõiki läbi vaadata ega vastata.

Järgmiseks panin ise tutvumissoovi ja kirjutasin endast natuke pikemalt kui kahe reaga. Põhimõtteliselt sama jutu kui enne mõnele end välja pakkunud naisele. Esimese 2 tunniga tuli vastus 28 naiselt privasse. Mina ei jõudnud ka kõike läbi lugeda.

Siit nüüd niisugused järeldused, et kui keegi tutvuda tahab, peaks panema välja enda kuulutuse, mitte vastama olemasolevale. Tutvujaid naisi on tegelikult murdu, aga nad ei julge end avalikult välja pakkuda.
Võõras kohas kaaslase leidmine on maksimaalselt 2 tunni küsimus.

No on mure Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mina ei vaataks isegi Eesti meeste poole.Nõmedad j
> a vaim neil haige ning huumorimeelest pole neis jä
> lgegi.

söö makarone, me sööme liha

Nilbert, millises portaalis see oli?
Täitsa huvitab, tahaks ka sellist näha, kus asjalikud naised kuulutustele ise vastavad.

https://youtu.be/Yq_wCL_5hDs

Kunagi mingi aeg liikusin tutvumisportaalides. Ütleksin, et inimesi oli nii- ja naasuguseid, aga iseenesest selle üle kurta ei saaks, et tõelise sooviga tutvuja tutvuda ei oskaks. Olgu siis virtuaalis või reaalis. Lihtsalt paljud jämmivad niisama ehku peale ja need sõklad tuleb teradest eraldada.
Mina üritasin seda teha ning kui lõpuks tundsin, et vot nüüd ja temaga tahaks kokku saada, siis vedas ka kohe esimesel korral - oleme koos juba 5 aastat.
Mis mulle ei sobinud, oli see, et paljud tahtsid kohe kokku saada. Mina aga ei viitsinud niisama tühja paugutama hakata, enne tahtsin kirja teel inimesest aimu saada (muide, kirjastiil ja ridadevaheline jutt annab täitsa hea ülevaate). Selle peale kadus mitmeid huvilisi ära, kellega oleks võib-olla ka midagi juhtuda võinud.

Ma mõtlen, et edaspidi tahaks kiiremini kohtuda hoopis. Päris elus näeks kohe ja kiiremini ära mis inimese (naisega) on tegu, pole ju mõtet pikalt jutustada kui pärast selgub, et päris elus inimene ei tekita õiget tunnet?

Ma olen juba piisavalt vana, et väita midagi mis mõnele on suur uudis ja kergendus..
Nimelt sõltub suhtlus kahtluste ületamises ja kui puudub reaalne soov siis niisama teesklus on naiste arvates hea või üritamine. Siis kui selgub, et tegu polegi siira "külgelöömisega" siis puudub soov.
Järeldada võib siit, et kui oled osav, saad igasuguste käest ja seda mõlemapoolse nõusoleku ja täieliku mõistmisega.

Kunagi oli selline portaal naga flirt. Mitte nüüd segi ajada praeguse flirticuga :) (on vist selline). Lisaks peaks portaalil olema käimas võimas reklaamikampaania, sest siis satuvad sinna ka inimesed, kes muidu mööda selliseid kohti ei konda.

Vastasid tavaliselt igavlevad arvutiinimesed - 90 % olid raamatupidajad, õpetajad jms.
Täpselt sama asi oli nended telefonipõhiste tutvumisteenustega. Telefoniga vastajate skaala oli laiem, sest telefoni kantakse ikka kontorist väljaspool ka kaasas.


Nüüd jah pole juba aastaid niimoodi õngitsenud, aga üldreegel peaks sama olema. Mingit mõtet pole kirjutada end ise välja pakkuvale naisele, sest tõenäoliselt ta ei vasta või on tegu professionaalist kullakaevuriga.
Ikka ennast tuleb üles panna ja siis sõeluma hakata.

Probleem on, et seal flirticus, mis praegu kõige popim paistab olevat, ei ole võimalik kuulutusi üles panna, ainuke asi mis teha saad ongi vaadata teiste pilte ja paari infojuppi (pikkus, kas on lapsi, mis haridus). Sedasi on kole kehv kirjutama hakata ka, kui pole kuskilt kinni hakata.
Tutvumise mõttes on see halb, kui inimesed ise midagi enda tutvustuseks ei kirjuta.

T Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ma mõtlen, et edaspidi tahaks kiiremini kohtuda ho
> opis. Päris elus näeks kohe ja kiiremini ära mis i
> nimese (naisega) on tegu, pole ju mõtet pikalt jut
> ustada kui pärast selgub, et päris elus inimene ei
> tekita õiget tunnet?

Nn õige tunne ei ole midagi müstilist, vaid saab selgetesse sõnadesse panna. Tänapäeval on levinud skype-i videokõned. Tehniliselt pole väga keerukas neid teha, noorte jaoks on see elementaarne oskus. Kuigi keerukust on (kvaliteetse ühenduse saavutamiseks tuleb vaeva näha), aga tasub ära õppida. Selle oskusega saate ju oma lastelastega edaspidi ühenduses olla jne, lisaks siis ka vastu-tutvujaga suhtlemine.

Telefon ja skype võimaldavad spontaanset suhtlust, saab aru, kuidas inimene reaalselt suhtleb. Kirja teel suhtlemine on ju vastupidine, kus inimene viimistleb tekstisõnumit pikalt. Lisaks skype'i videoga saate ülevaate teise osapoole korteriuberikust, saate ka täispikkuses üksteisele striptiisi teha jne. See on üsna ammendav pilt, mille saate.
Erinevalt kodusest skype'ist võib inimene siiski päris elus taas erineda, sel juhul on juhtum, et kodu on isiku jaoks nagu kindlus kus ta käitub kuningana, aga õues rahva seas on hiireke. Sellist laadi asju skype ei näita muidugi.

Aga pika jutu kokkuvõte oleks, et tänapäeval on elementaarne suhelda video teel oma lastega ja kõigi teistega, et õppige see ära ja kasutage. Siis ka ei teki vanamoodsaid pimekohtinguid, kus kokkusaamise aluseks on viimistletud tekstisõnumid ja 10a tagune foto.

Siin on tunnet, ma ise ka tunnen. Ehk saaks kokku ja siis ma olen mõni eriti rõve tegelane aga suudan endast jätta väga hea mulje ja tead küll onju ;)
Siis on breakup. Olen väga osav ja ma tean, et saan. Seega ei näe keegi siin probleemi v.a luuserid ja mingisugused pätakad kes tuled välja suure avastusega, et kirjutades saab midagi mõõta.

Tuima mimmiga polegi võimalik tutvuda. Vahib silmad punnis, maigutab suud ja ootab ei tea mida kõike.

Teine äärmus on aktivistid, ajavad ise külge ja kui teed juttu, on üllatuseks naise abikaasa platsis. Naine pidavatki selline olema?!

Niisama esimesel võimalusel kokkusaajad on kasumi peale kiirustajad, neil on mingi personaalne väljamõeldis elueesmärgiks ning loodavad ilma inimest tegelikult tundma õppimata kohe võimalikult kiiresti suheldava jõukuse ning füüsilise atraktiivsuse välja uurida. Sellised on täpselt sama kiired lahutust sisse andma, kui midagi just neile ei meeldi.

Kiiresti kokkusaajad on tihti osavad teesklejad, kes püüavad tutvutavaga näitemängu teha, võõrana on kerge end teeselda teistsuguseks inimeseks. Ennast varjatakse, teist inimest püütakse võimalikult täpselt uurida ning ollakse pahased, kui teine ei taha end olukorrast aru saades avada.

Tekstisõnumid pole suhtlus, lühilausetega suhtlevad inimesed ei väärigi tutvumist.

Tõsi. Eesti mehel hakkab aint siis ila tilkuma kui persenäoga prostituut oma haisva v1tu pärani laiali ajab niiet terve maailm näeb.

õige,nii ongi.Eesti mees ei oska naistega midagi peale hakata.

Ameerika Ühendriikides Florida osariigis vahistasid politseinikud 18aastase Ashley Milleri, kes lasi vanaema koeral end korduvalt oraalselt rahuldada, vahendab portaal Daily News.

Miller tunnistas ülekuulamisel, et ta sulges end vanaemal külas käies koos emase bitbulliga magamistuppa, kus sundis koera oraalseksile. Viie viimase aasta jooksul tegi Miller seda üle 40 korra. Sageli jäädvustas ta akti mobiiltelefoniga. Politseinikud leidsid Miller mobiiltelefonist 17 pilti tema suhtest koeraga.

Pärast ülekuulamist vabastati ta 1000 dollari suuruse kautsjoni vastu. Kohus toimub 14. juulil

Perepojal ka viimasel ajal see tutvumise värk kuidagi üle kivide ja kändude. Naised nõudvat automobiili ja nutitelefoni. Süüa ei oska ükski teha-süüakse väljas kallites sööklates või ostetakse valmiskeedetud hingehinnaga rooga.

Perepoeg 39 aastat vana juba. Viinale ära ei ütle-see ka osadele ei meeldi.

pane omale sukad jalga

Ei tea, kus neid sööklaid veel leiduda võib?

ma söön liha, ära sega

Sööklad on kõik kohad kus kehtib reegel "ise sööme, ise joome, ise nõud ka ära toome"
Kallis söökla on näiteks Solarise Lido ja üldse kvalifitseerub enamik Eesti söögikohti sööklateks. Ka see, et kuskil on palgal keegi mimm, kes menüü kätte toob ja pärast lobi ette viskab, ei muuda sööklat restoraniks.

Eelmine räägib õigust. Seejuures toitlustus asutuse ärinimi ei määra liiki. Näiteks kui nime sees on sõna "restoran", siis on tegu lihtsalt söökla hindade tõstmiseks. On ka restorane, mille nime sees on sõna "eatery".

Rahvas otsustab, millised sõnad on head ja mida kasutada, keeleeksperdid ei otsusta.

Ma ei oska küll paremat sõna pakkuda eesti "sööklatele".

Nilbert, kas sa tutvud ikka veel? :)

Peale seda mõnituste rallit enam mitte!

Kesse sind mõnitas, Nilbert II ?

Aga tahtsin isegi öelda, et ei tutvu. Tervis ei löö teiesuguste nõudmistele enam vastu :) Ega tollal ei tahtnud ka keegi niimoodi, et lähme kõrvalmajja kohvikusse ja joome teed. Ikka eksklusiivsemad programmid olid hinnas.

20+ vanuses on väga äge katustel jalutada või proovida minna mööda jääpankasid Mohni saarele, aga 30+ paneb selline asi juba kukalt kratsima. Lisaks tundub mulle, et heas mõttes hullude kontsentratsioon eesti naiste hulgas on katastroofiliselt kokku kuivanud :(
Võib veel kurta, et luuletused ei jää enam meelde ja kõige tavalisemad mõisted lähevad segamini.
Näiteks "rohutirts" ja "ritsikas" - üks neist siristab keskpäevast kuumust õhkaval niidul, teine sumedal augustiööl. Sundimatu vestluse jaoks pean ma juba hakkama meelde tuletama, et kumb neist kumb oli ja jutt jookseb lootusetult rappa.

Õigel ajal tuleb lahkuda, siis kui veel tipus ollaks. Las nüüd nooremad haaravad selle põleva tungla ja tutvuvad edasi.
Mina enda profiili mingiks ennelõunaseks kohvijoomiseks ja tuvide imetlemiseks küll üles ei tahaks panna.