Saame tuttavaks
Psäikopalati tutvumisveerg
Prioriteedid Paigas 26. oktoober 2015, kl 14.20 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 45 |
Ei jää muud üle,tegelane öögib koti täis ja muudkui rüüpab teiste nähes pealt ära.
Pakun uuesti tabletiasendust:
https://www.youtube.com/watch?v=6B1T3ff3...
http://meeldib.ee/2015/09/neiu-on-printsi-valgel...
Tervitades :)
Pakun uuesti tabletiasendust:
https://www.youtube.com/watch?v=6B1T3ff3...
http://meeldib.ee/2015/09/neiu-on-printsi-valgel...
Tervitades :)
tubli patsient 26. oktoober 2015, kl 14.32 |
26. oktoober 2015, kl 14.20
Registreerus: 4 nädalat tagasi
Postitusi: 8
Prioriteedid Paigas Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ei jää muud üle,tegelane öögib koti täis ja muudku
> i rüüpab teiste nähes pealt ära.
>
> Pakun uu
> esti tabletiasendust:
> https://www.youtube.com/w
> atch?v=6B1T3ff3_QU
Oled tubli patsient, et konto tegid ravi tulemusena.
Registreerus: 4 nädalat tagasi
Postitusi: 8
Prioriteedid Paigas Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ei jää muud üle,tegelane öögib koti täis ja muudku
> i rüüpab teiste nähes pealt ära.
>
> Pakun uu
> esti tabletiasendust:
> https://www.youtube.com/w
> atch?v=6B1T3ff3_QU
Oled tubli patsient, et konto tegid ravi tulemusena.
Prioriteedid Paigas 26. oktoober 2015, kl 14.38 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 45 |
Kle Psäiko,äkki oled ise vales foorumis või teemas
rohkem tervisemure rubriik peaks sulle sobima,kus saad oma ravist ja haloperidoolist jutustada.
Aga seniks muusikat:https://www.youtube.com/watch?v=2iafF3EHPHg
NB! Esitaja sarnasus Psäikoga on täesti juhuslik ja tahtmatu.
http://meeldib.ee/2015/09/neiu-on-printsi-valgel...
Tervitades :)
rohkem tervisemure rubriik peaks sulle sobima,kus saad oma ravist ja haloperidoolist jutustada.
Aga seniks muusikat:https://www.youtube.com/watch?v=2iafF3EHPHg
NB! Esitaja sarnasus Psäikoga on täesti juhuslik ja tahtmatu.
http://meeldib.ee/2015/09/neiu-on-printsi-valgel...
Tervitades :)
infoks, 26. oktoober 2015, kl 14.53 |
Halo on laialttuntud nagu ka skisofreenia ja isiksuse kahestumine ja Maslõu *üramiid- see on ka paraku kõik, mida teatakse. Seetõttu targutatakse Halost (ja vahel ka Xanaxist), kuna muid medikamente ei tunta.
Halo kohta oleme siin foorumis juba varem rääkinud. See on veterinaarias mõneti kasutusel (papakoide hüsteeria ravis, lõvide uinutamiseks, jne), inimeste peal on levinud hoopis teised rohud. Nn "ssri"-i klassi kuuluvad rohud, väga tuntud ärinimi on Prozac näiteks, selle toimeainega on rohkelt mitmeid teisi rohtusid. Neid tarvitatakse korduvalt rohkem kui mingit Halot või Xanaxit.
SSRI asemele soovitatakse ka teraapiat, seda me siin edukalt ka teeme. Paraku on teraapia kulukas (30 eur/h) ja seetõttu vähelevinud ja vähemtuntud kui Halo.
Halo kohta oleme siin foorumis juba varem rääkinud. See on veterinaarias mõneti kasutusel (papakoide hüsteeria ravis, lõvide uinutamiseks, jne), inimeste peal on levinud hoopis teised rohud. Nn "ssri"-i klassi kuuluvad rohud, väga tuntud ärinimi on Prozac näiteks, selle toimeainega on rohkelt mitmeid teisi rohtusid. Neid tarvitatakse korduvalt rohkem kui mingit Halot või Xanaxit.
SSRI asemele soovitatakse ka teraapiat, seda me siin edukalt ka teeme. Paraku on teraapia kulukas (30 eur/h) ja seetõttu vähelevinud ja vähemtuntud kui Halo.
PP ei viitsi sisse logida 26. oktoober 2015, kl 16.24 |
patsientidele 26. oktoober 2015, kl 16.40 |
infoks, Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Halo kohta oleme siin foorumis jub
> a varem rääkinud. See on veterinaarias mõneti kasu
> tusel (papakoide hüsteeria ravis, lõvide uinutamis
> eks, jne),
(papa)koide rohi võib patsientide paranemist kiirendada.
Manustamismeetodi võib siin mõni targem soovitada.
-------------------------------------------------------
> Halo kohta oleme siin foorumis jub
> a varem rääkinud. See on veterinaarias mõneti kasu
> tusel (papakoide hüsteeria ravis, lõvide uinutamis
> eks, jne),
(papa)koide rohi võib patsientide paranemist kiirendada.
Manustamismeetodi võib siin mõni targem soovitada.
roojamaiastele püsihaigetele 26. oktoober 2015, kl 16.43 |
üks teatripala pealkirjaga "Kõnts"- peaks passima hästi püsikatele.
NO43
KÕNTS
FOTOD
PILETID
OJASOO/SEMPER/TRUPP
“Kultuurilise järjepidevuse puudumisel oli kollaps toimunud lausa pöörase kiirusega. See oli aset leidnud mängleva kergusega, konfliktideta, igasuguse vägivalla ja protestita, polnud toimunud isegi tõelisi diskussioone.”
(Michel Houellebecq)
On neid, kes peavad kaasaegset maailma inimkonna üheks suurimaks leiutiseks. Ja siis on teised, kelle arvates taandub tänapäeval kokkuvõttes kõik isiklikule eksistentsile. Inimeseks sündimine on argine. Inimeseks jäämine on kangelastegu. Kõik, mis meis on, surub meid tagasi ühele ja samale algtasandile.
Lavastus "Kõnts" laval on üheksa inimest − meie ise. Nad on seal olnud algusest peale. Vaikselt hakkab neile paistma elu ettemääratuse ja samas suvalisuse paine ja absurd. Evolutsioon on lõppenud. Midagi uut ei juhtu. Algavad inimestevahelised suhted täis pinget, raevu, tühjust, frustratsiooni ja inimhinge setteid. Jalg pannakse taha ja näoli poris olles ringi keerates ei paista enam tähed, vaid teise inimese põlevad silmad.
Lavastajad-kunstnikud Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo
Töö kehaga Jüri Nael
Valguskunstnik Petri Tuhkanen
Muusikaline kujundus Jakob Juhkam, Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper
Laval Marika Vaarik, Helena Pruuli, Rea Lest, Rasmus Kaljujärv, Ragnar Uustal, Gert Raudsep, Simeoni Sundja, Jörgen Liik, Jarmo Reha.
Esietendus 17. oktoobril 2015.
Etendus kestab üks tund ja 55 minutit, ilma vaheajata.
NB! Lavastus on sügavalt mitte soovitatav alla 16-aastastele.
Tutvu kavalehega
NO43
KÕNTS
FOTOD
PILETID
OJASOO/SEMPER/TRUPP
“Kultuurilise järjepidevuse puudumisel oli kollaps toimunud lausa pöörase kiirusega. See oli aset leidnud mängleva kergusega, konfliktideta, igasuguse vägivalla ja protestita, polnud toimunud isegi tõelisi diskussioone.”
(Michel Houellebecq)
On neid, kes peavad kaasaegset maailma inimkonna üheks suurimaks leiutiseks. Ja siis on teised, kelle arvates taandub tänapäeval kokkuvõttes kõik isiklikule eksistentsile. Inimeseks sündimine on argine. Inimeseks jäämine on kangelastegu. Kõik, mis meis on, surub meid tagasi ühele ja samale algtasandile.
Lavastus "Kõnts" laval on üheksa inimest − meie ise. Nad on seal olnud algusest peale. Vaikselt hakkab neile paistma elu ettemääratuse ja samas suvalisuse paine ja absurd. Evolutsioon on lõppenud. Midagi uut ei juhtu. Algavad inimestevahelised suhted täis pinget, raevu, tühjust, frustratsiooni ja inimhinge setteid. Jalg pannakse taha ja näoli poris olles ringi keerates ei paista enam tähed, vaid teise inimese põlevad silmad.
Lavastajad-kunstnikud Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo
Töö kehaga Jüri Nael
Valguskunstnik Petri Tuhkanen
Muusikaline kujundus Jakob Juhkam, Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper
Laval Marika Vaarik, Helena Pruuli, Rea Lest, Rasmus Kaljujärv, Ragnar Uustal, Gert Raudsep, Simeoni Sundja, Jörgen Liik, Jarmo Reha.
Esietendus 17. oktoobril 2015.
Etendus kestab üks tund ja 55 minutit, ilma vaheajata.
NB! Lavastus on sügavalt mitte soovitatav alla 16-aastastele.
Tutvu kavalehega
targutajale igas teemas 27. oktoober 2015, kl 15.39 |
huvitavad palad 27. oktoober 2015, kl 16.56 |
targutajale igas teemas Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> lubage esitleda kõrgkultuuri,mis sinusugusele pass
> iks.
> https://www.youtube.com/watch?v=uDDJvC2CGa
> U
tubli oled, et kirjandus/muusika teraapiaga ühined nagu mitmed püsikad.
huvitav helipala sul ja kiidaks ka etenduse tekstipala ülal.
-------------------------------------------------------
> lubage esitleda kõrgkultuuri,mis sinusugusele pass
> iks.
> https://www.youtube.com/watch?v=uDDJvC2CGa
> U
tubli oled, et kirjandus/muusika teraapiaga ühined nagu mitmed püsikad.
huvitav helipala sul ja kiidaks ka etenduse tekstipala ülal.
kah tutvumine 13. jaanuar 2016, kl 12.08 |
Seestunud hullukütid pole mitte raasugi pärishulludest vähem hullud, nad otsivad komasid, täppe ja irwe uurides iga postituse taga kedagi, keda pole isegi enam olemas. pole midagi lihtsamat kui see pervert, kes oma psäikot tervitab või Sid kes oma viigipükstes ja hallis pintsakus susan boyli otsib, nad ip järgi üles otsivad ja võivad neid kasvõi kättpidi tervitada. Puudub julgus? Või kardavad tõde, et hulluks peetud polegi hull, vaid osad on vahetusse sattunud?
punapea 13. jaanuar 2016, kl 12.19 |
kah tutvumine,
ju siis nad ikka midagi teavad - käib ju siin kulisside taga kindlasti tutvus edasi. psäiko on väga hea väljend, eristamaks niisama kreisisid ja lõbusaid tõsimeelsetest ja maniakaalsetest tõepoolest hullunutest. hullusel ja hullusel on vahe - on ntx armunud hullud ja on täitsa ärapööranud põlatud hullud, kes tõsimeeli usuvad oma tegevuse kasulikkusesse (ntx oigav karistaja, kes püsikaid ravib), kas siis just nende tõsise hulluse või ka muude halbade omaduste pärast. ära vahetada neid ei saa - sa kas oled hull või ei ole. hulluda võib hullust, ntx kas naerust kõveras või lihtsalt heatahtlikult hullule tema tööd ja leiba anda - aga ega sa tervet ikka hulluks tee, see pole mõeldav.
* jutumärke siia lisada ei viitsinud - pange ise:D
ju siis nad ikka midagi teavad - käib ju siin kulisside taga kindlasti tutvus edasi. psäiko on väga hea väljend, eristamaks niisama kreisisid ja lõbusaid tõsimeelsetest ja maniakaalsetest tõepoolest hullunutest. hullusel ja hullusel on vahe - on ntx armunud hullud ja on täitsa ärapööranud põlatud hullud, kes tõsimeeli usuvad oma tegevuse kasulikkusesse (ntx oigav karistaja, kes püsikaid ravib), kas siis just nende tõsise hulluse või ka muude halbade omaduste pärast. ära vahetada neid ei saa - sa kas oled hull või ei ole. hulluda võib hullust, ntx kas naerust kõveras või lihtsalt heatahtlikult hullule tema tööd ja leiba anda - aga ega sa tervet ikka hulluks tee, see pole mõeldav.
* jutumärke siia lisada ei viitsinud - pange ise:D
suur-suur tänu hea kirjaloo eest 13. jaanuar 2016, kl 13.54 |
inimolemuse mitmeid tahke käsitlev huvitav kirjateos- suur suur aitäh!
Inimene on keerukas ja mitmetahuline. Mäletatavasti oli kinolinal hiljuti populaarne film "50 nüanssi temast" ("Femtio nyanser av honom") ja seal näidati, et osadele meeldib rihma saada. See nüanss on ka siinsetel püsikatel.
Kirjandus/film selgitab hästi inimolemuse tahke ja on ka hea teraapiline vahend.
Seetõttu on püsikatele siinsed kirjanduslood väga abiks.
Inimene on keerukas ja mitmetahuline. Mäletatavasti oli kinolinal hiljuti populaarne film "50 nüanssi temast" ("Femtio nyanser av honom") ja seal näidati, et osadele meeldib rihma saada. See nüanss on ka siinsetel püsikatel.
Kirjandus/film selgitab hästi inimolemuse tahke ja on ka hea teraapiline vahend.
Seetõttu on püsikatele siinsed kirjanduslood väga abiks.
hallooo 13. jaanuar 2016, kl 18.03 |
Sid. 13. jaanuar 2016, kl 18.11 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 780 |
meie teile 13. jaanuar 2016, kl 18.12 |
13. jaanuar 2016, kl 18.11
Registreerus: 3 kuud tagasi
Postitusi: 373
Sid. Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> hallooo Kirjutas:
> -----------------------------
> --------------------------
> > Aru ei saa miks ne
> ed püsikad oma kirjanduslembust
> > mujal ei rah
> usta??
>
>
> See kopeerija on üks põhiline pü
> sikate sõimaja (ehk sa ise?), takkakiitja teine pü
> sikas, kes ennast siin "ravib". :D
Vastus teie küsimärgiga lausele: te eksite.
Registreerus: 3 kuud tagasi
Postitusi: 373
Sid. Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> hallooo Kirjutas:
> -----------------------------
> --------------------------
> > Aru ei saa miks ne
> ed püsikad oma kirjanduslembust
> > mujal ei rah
> usta??
>
>
> See kopeerija on üks põhiline pü
> sikate sõimaja (ehk sa ise?), takkakiitja teine pü
> sikas, kes ennast siin "ravib". :D
Vastus teie küsimärgiga lausele: te eksite.
Sid. 13. jaanuar 2016, kl 18.22 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 780 |
nii on. 13. jaanuar 2016, kl 18.23 |
EKRE 13. jaanuar 2016, kl 18.32 |
Kütteta jäetud Kohtla-Järve kortermajade elanikud on sattunud raskesse olukorda ning lootust, et majad külmumisest päästetakse ja sealsed elanikud taas sooja saavad, ei paista olevat.
Kohtla-Järvel Vahtra 23 asuvasse 32 korteriga majja on jäänud seitse peret, ülejäänud põgenesid sealt sugulaste ja tuttavate juurde, vahendab Põhjarannik. «Meil lõhkesid torud ja radiaatorid,» rääkis majahaldur Jelena Aleksejeva, lisades, et koos sellega jäätus ka püstikutes vesi.
«See tähendab, et kui keldris soojemaks läheb, siis lõhkevad ka veetorud,» sõnas Aleksejeva, kelle sõnul soojendavad nüüd korteritesse jäänud majaelanikud end gaasi ja elektriga. Samasugune olukord valitseb ka Uus tn 9 asuvas majas.
«Sellist olukorda ei ole tekitanud mitte meie, vaid süsteem, mis võimaldab monopolistil jätta külma inimesed, kes on kütte eest korralikult maksnud, kuid peavad vastutama teiste elanike võlgade eest,» rääkis Jelena Aleksejeva.
Kohtla-Järvel Vahtra 23 asuvasse 32 korteriga majja on jäänud seitse peret, ülejäänud põgenesid sealt sugulaste ja tuttavate juurde, vahendab Põhjarannik. «Meil lõhkesid torud ja radiaatorid,» rääkis majahaldur Jelena Aleksejeva, lisades, et koos sellega jäätus ka püstikutes vesi.
«See tähendab, et kui keldris soojemaks läheb, siis lõhkevad ka veetorud,» sõnas Aleksejeva, kelle sõnul soojendavad nüüd korteritesse jäänud majaelanikud end gaasi ja elektriga. Samasugune olukord valitseb ka Uus tn 9 asuvas majas.
«Sellist olukorda ei ole tekitanud mitte meie, vaid süsteem, mis võimaldab monopolistil jätta külma inimesed, kes on kütte eest korralikult maksnud, kuid peavad vastutama teiste elanike võlgade eest,» rääkis Jelena Aleksejeva.
painkiller pill 13. jaanuar 2016, kl 18.34 |
Argumentõ i faktõ 13. jaanuar 2016, kl 19.45 |
Isa rääkis loo.
Kui ta aega teenis, sõitsid naaberväeosast nende väeossa sageli sõdurid ja loomulikult räägiti uudiseid. Niisiis.
Oli neil üks prapor. Oli see prapor siis öösel valves ja tekkis vastupandamatu vajadus peldikusse minna. Aga peldikud on õues. Kujutavad endast betoneeritud auku, mis on pealt kaetud raudbetoonist plaadiga. Sellistega kaetakse kanalisatsioonikaevud. Selle peal on puidust prill-laud.
Sättis end augule, pani püksid koos kabuuriga enda kõrvale ja punnitas. Kui hakkas rihma ümber panema, pudenes kabuur august alla. Relva kaotamine lõhnab tribunali järele, seega ei hakanud lärmi lööma. Otsustas oma jõududega hakkama saada. Pani keemiakaitseülikonna selga, gaasimaski pähe, võttis taskulambi, kaika ja ronis pasa sisse. Poole tunni pärast tuli peldikusse soldat. Selleks ajaks oli prapor oma püstoli sitast välja õngitsenud. Aga kuna püstol oli libe, kukkus see uuesti tagasi. Soldat otsustas vaadata, mis seal all toimub. Kujutage ette pilti: talle vaatab vastu klaasistunud silmadega peletis, üleni sitaga koos ja näitab veel taskulambiga valgust ka. Soldatit toibutati kaua.
Kõige huvitavam, et püstol, mille prapor leidis, polnud tema oma. Kui peldik tühjaks pumbati, leiti sealt kolm püstolit, kaks padrunipidet ja üks granaat...
Kui ta aega teenis, sõitsid naaberväeosast nende väeossa sageli sõdurid ja loomulikult räägiti uudiseid. Niisiis.
Oli neil üks prapor. Oli see prapor siis öösel valves ja tekkis vastupandamatu vajadus peldikusse minna. Aga peldikud on õues. Kujutavad endast betoneeritud auku, mis on pealt kaetud raudbetoonist plaadiga. Sellistega kaetakse kanalisatsioonikaevud. Selle peal on puidust prill-laud.
Sättis end augule, pani püksid koos kabuuriga enda kõrvale ja punnitas. Kui hakkas rihma ümber panema, pudenes kabuur august alla. Relva kaotamine lõhnab tribunali järele, seega ei hakanud lärmi lööma. Otsustas oma jõududega hakkama saada. Pani keemiakaitseülikonna selga, gaasimaski pähe, võttis taskulambi, kaika ja ronis pasa sisse. Poole tunni pärast tuli peldikusse soldat. Selleks ajaks oli prapor oma püstoli sitast välja õngitsenud. Aga kuna püstol oli libe, kukkus see uuesti tagasi. Soldat otsustas vaadata, mis seal all toimub. Kujutage ette pilti: talle vaatab vastu klaasistunud silmadega peletis, üleni sitaga koos ja näitab veel taskulambiga valgust ka. Soldatit toibutati kaua.
Kõige huvitavam, et püstol, mille prapor leidis, polnud tema oma. Kui peldik tühjaks pumbati, leiti sealt kolm püstolit, kaks padrunipidet ja üks granaat...
püsikas tänab 13. jaanuar 2016, kl 19.51 |
Skisofreenik2 13. jaanuar 2016, kl 19.56 |
soust pläust läga. 13. jaanuar 2016, kl 19.57 |
Skisofreenik2 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Siin foorumites möllab skisofreenik. Hooldaja võik
> s ta arvutil interneti ära võtta. Vaimuhaige hullu
> visadusega paneb siukest sousti, et kogenud arst
> ka annaks topelt portsu rohtu.
teemaks oli muidu kirjanduslugu, kas adusid seda?
-------------------------------------------------------
> Siin foorumites möllab skisofreenik. Hooldaja võik
> s ta arvutil interneti ära võtta. Vaimuhaige hullu
> visadusega paneb siukest sousti, et kogenud arst
> ka annaks topelt portsu rohtu.
teemaks oli muidu kirjanduslugu, kas adusid seda?
hoo aeg 13. jaanuar 2016, kl 20.08 |
kui kirjandus, muusika jms-ne teraapia ei sobi- siis mis liiki teraapiat püsiakt telliks?
lisaks teeks ettepaneku, et 2016 saavad püsikad ise valida karistuse, mitte nagu 2015 kus mode egoistlikult määras karistuse ise.
kas siis saate oma veski käima?
või millise Lepinguteksti teeme selleks hoo-ajaks?
lisaks teeks ettepaneku, et 2016 saavad püsikad ise valida karistuse, mitte nagu 2015 kus mode egoistlikult määras karistuse ise.
kas siis saate oma veski käima?
või millise Lepinguteksti teeme selleks hoo-ajaks?
püstihaigetele 14. jaanuar 2016, kl 12.04 |
Lisa postitus