kodanik Oinal on tõesti naljakas ettekujutus ekstreemsetest kepikohtadest. kuskil ossiklubi pelleris, räpases parklas või õllesummeril puu taga lahtinühitud pauk annab pigem aimu kehvast kujutlusvõimest.
ja Kurjam loomulikult eelistab oma (olematutest?) sekstreemsustest vaikida. viisakas oleks ikka ise esimesena ots lahti teha.
no näiteks langevarjuhüppe ajal kopuleeruda oleks täitsa närvekõditav.
ise pole kahjuks veel kogenud. aga paar meeldejäävamat mälupildikest:
öösel vanalinna tühjas kirikus, kümnete küünalde valgel- jah, armuke viitsis pingutada romantika nimel.
günekoloogia osakonna protseduuride toas, patsiendi läbivaatuse laual- seekord lausa oma mehega.
hotelli fuajees varahommikul- üsna käidav koht ja päike paistis juba tagumikku. mingi ime läbi keegi ei näinud. vist. suvalise klubis kohatud tüübiga.
ükskord baariletil oli üsna huvitav- baarmaniga loomulikult.
taksoseks taksojuhiga, kes oli just mu elu päästnud. pärast vabandas pool tundi, et tal 2 minutiga lahti läks.
päikesetõusu ajal imekaunil Itaalia mererannal, kaljude vahel. paraku oma mehega, seega adrekas väga laes ei olnud.
ekstreemsemad juhud ja grupikad jätaks esialgu avalikustamata. magusamad maiuspalad jäägu memuaaride jaoks!
❤