Minuni küll vahepeal need kallistused pole jõudnud, kuid ilusad kevadilmad hoiavad hoolimata töisest ajast ikka üleval soovi kellegagi käest kinni õues jalutada :).
Tegin selle teema, sest tunnen oma elus puudust mind regulaarselt kallistavast naisest, kellele oleksin ainus kallistatav. Kindlasti ei soovi ma olla kellegi suhte vahel kolmas osapool.
Kallistus, mida oma ellu igatsen on hingelise lähedusega (usaldusega, vastaspoolelt tuntava igatsuse ja positiivse tundega) versioon ja tore on ka näha, et inimesi, kes mõistavad seda läheduse tunde vajadust on tegelikult palju.
Aga kui mõni samas vanusegrupis üksik meeldiv naisterahvas soovib kirjutada 31 aastasele pealinna üksikule mehele, siis ta võib seda teha. Kuid jah, ma ei luba, et olen koheselt võtta kallistatav mees. Igatsen rohkem kokkukuuluvustunnet, kui füüsilist kontakti ja selle tekkimine võtab paraku aega :).