Aitab ka lollitamisest.

milleks siis räägid vallas temast ja oksendad iga nurga peal? oma elu pole, see mis on, on kole?

54-aastasele mehele.
siia oma aadressi ei tekita, kirjutasin otse oma meililt :)

54-aastasele (originaal) mehele:
ja ongi kohe libad platsis, et "sööt vahelt ära lõigata".
Tegelikult jääbki korduv küsimus (mitte see, kas Marsil on elu), kuidas eristada koopiat originaalist.

Aga oma eelistustest, valikutest ja iseendast võin kirjutada otse õige mehe postkasti. Mina viitsin lugeda pikki kirju ja neile ka pikalt vastata. Isegi kui jätame jututeemadest kõrvale poliitika, on ikka millest rääkida. Ja mul on veel üks hea omadus- ma oskan mehi kuulata.

on ikka nii naljakad, kerge tillist tõmmata:)

Saan aru, et tahad hirmsasti suhelda ja tähelepandud olla, aga miks sul seda on teha on vaja alu nimega seoses?? Võiksid vabalt ka oma nime alt neid debiilsusi siia kopeerida!

Aitäh moderaatorile, kes Villu seiklused siit vahelt ära koristas!

To: veel üks naine.
Kindlasti on Marsil elu, ainult et siinne keskkond pole sellel teemal argumenteerimiseks vist parima... :D
Aga vaheltlõikajatele... No ja siis, äkki saabki mõni õnnelikuks. Minul ei ole kusagile kiiret ja kui päris aus olla, siis vbl. oleksin ka ise mõnes teemas samamoodi oma meiliaadressi vahele pistnud. Siiski erineva kasutajanime alt, vaat see ei anna mulle mitte rahu :D.
Aga lubasid pikka kirja eelistustest ja iseendast, jään ootama aadressile minaise54@online.ee. Milline see esimene 54-aastane mees on ja milline järeleahvija, jääb juba Sinu välja raalida :)

Tutvuda soovivale seeniorile Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Palun kirjuta, mida sul oleks pakkuda mehele? Siin
> paistab vaid ülikõrge enesehinnang ja teiste arvu
> stamine närtsinud välimuses. Lisaks imestus, et ta
> olisele peaks olema lambist palju pakkuda ja huvi
> suhelda.


Siit paistab vaid vaimuvaesus.

Kui teil tõesti soov kedagi leida, olgu see lihtsalt sõber, kaaslane, sekspartner jne, pange oma kuulutus kuskile tutvumisportaali ja seal saate erinevate inimestegs suhelda meilitsi või telefonitsi.
JÄTKE SEE FOORUM PÄRDIKUTELE,SOLKIJATELE!

Normaalsetele Kirjutas:
-------------------------------------------------------

> JÄTKE SEE FOORUM PÄRDIKUTELE,SOLKIJATELE!


Neid pärdikuid on üks ja solkijaid ka üks. kas sa arvad ,et nende kahe tölli pärast peavad ülejäänud minema minema?

Pole kedagi, peale paari hullu ja mõni kiikab korra ja laseb jalga. Need kaks hullu kirjutavad ükskõik kelle nime alt.
Ise ei soovi midagi, aga veider vaadata, kuidas lubatakse sellist asja ja juba pikka aega.

Lehvi muiste mälestusi,
Kalevide kuulutusi
Kalmu künkast kerkimaie,
Udu-aurust paisumaie,
Hämarikust ärkamaie,
Kanarpikust kasvamaie,
Samblasoosta suitsemaie!
Kussa varjud vaikusela,
Pikad piinad peitusela,
10Kurnatused kaane alla
Põrmu põues põõnutavad,
Uku hõlmas uinutavad,
Maarja rüppessa magavad.
Päike neid ei paistemaie,
Kägu kuldne kukkumaie,
Pesilindu pettemaie
Enam pease mätta alla.
Kuu aga kumab kõrge'elta,
Täht'de silmad taeva sõrvast
20Valgust varju-valvajale,
Kuma kuju kudujale;
Kes neid rahurüüdidesse,
Varjuvaipa mähkinesse –
Koolja koja katavada,
Magajaida matavada.
Tuleb hoogult tuule tuhing,
Kostab kaugelt laente kohin:
Toogu tulles tervisida,
Kuulutagu kallimaida
30Unustuse uinund asju,
Mõttest läinud mälestusi,
Mis ehk ehavalgel välgub,
Videviku viiul vilgub,
Kaste kergil keeritelles,
Udu hõlmal hüpeldelles:
Kuhu vaimu-äbarikud
Hämarasse ärgutanud,
Sagarasse seltsitanud,
Parves eha palistusel
40Ööde viiul õilmekarva
Mälestusi mängitavad,
Kuldast kuulu keerutavad.
Vaata mängi, vennikene,
Näe sa keerdu, neitsikene,
Nõua sõudeid, sõbrakene,
Sõna sõudeid laulikule!
Mis kui koidul kiirutelles,
Pääva piiril pilutatud
Usin unenägu kaub;
50Lõukene lõõritelles,
Künnilindu lõksatelles,
Kulla kägu kukutelles
Öö ja õnned metsa viib.
Kiirest kauvad meie päävad,
Tuhatnelja elu tunnid
Ruttes Kalmu küngastele,
Lendes rahulepikusse,
Kolletava koolja sängi.
Kaduval ei kodupaika,
60Rändajal ei rahurünka
Põrmu-põlvesta pärida.
Tuule tuhing tuiskas vile
Laane ladvil laulemaie,
Piki puida puhumaie,
Mööda metsi mõuramaie;
Sundis suvel sõudevaida
Lehekesi lehvimaie,
Käskis kaske kahiseda,
Haava lehti argelikult
70Varga küüsil vabiseda,
Röövli kohkel kabiseda.
Õhtul helid, õrnad healed,
Panid parmu põrisema,
Pihulase pirisema,
Verevenna virisema,
Sitika sirisemaie.
Liblik üksi, lustilindu,
Tallab tuulta salamahti.
Kõigis kuuleb targa kõrva,
80Mõisteliku õrna meele
Lustilugu, leinanuttu,
Kiusatuse kiljatusi,
Kuuleb kõigis muiste kõne,
Märkab muiste mõistatusi,
Salasõna sõlmitusi. –
Rõõm ja mure kaksikvennad,
Kaksiklapsed loomuskojas,
Kõnnivad käsi käessa,
Rändavad sammu sammussa;
90Üks neid isa sünnitanud,
Ema üks neid imetanud,
Ühes kätkis kiigutanud.
Ehapuna kena palgeid
Pilverünkad palistavad,
Palistavad kullakarva,
Silitavad siidinarma:
Poeg! kas tunned pilve põues
Sala peitelikku sisu?
Pikse välgud, müristused,
100Rõhutavad raheterad,
Lume paksud puistatused,
Äikese ähvardused
Magasivad pilve rüppes,
Petteliku põue peidus.
Kas sa tunned kulmu-kastet
Langevada laugu-vetta?
Rõõmu silmapilgu ilu,
Viletsuse õhtu vilu
Silmapisar sigitamas,
110Kulmu-kaste kosutamas.
Kergib süda kõrgemale,
Murrab mure meelekesta:
Varmalt veereb silmavesi,
Kiirest kukub kulmu-kaste
Tõst- ja langmist tähändama.
Laulik, luues lugusida,
Veerevaida värssisida:
Võtab pihu võlsi-vallast,
Tüki teise tõsi-talust,
120Kolmandama kuulu-külast,
Laenab lisa meele-laekast,
Mõtte-mõisa magasista;
Näitab kuju kulla nägu,
Kõne kaunis tõe karva,
Tõe karva, tarka arvu:
Siis on laulik osav looja,
Laitemata sõnaseadja.
Kuulin Mardust kiljatama,
Laane nurgas nuttemaie,
130Metsa kaisus kaebamaie.
Mis ta kisa kihutanud,
Nutuhealta ärgatanud,
Kaebamista kasvatanud,
Ohkamista oimutanud?
Mardus leinab langu verda,
Langu verda, häda härda,
Piinatuse pisaraida,
Kurnatuse kustutusi:
Mis on taevas tarretanud,
140Pilveid pilul palistanud.
Ohtu-kate katab kaugelt,
Mure-vaipa matab musta,
Peidab pilve pimedasse
Lauliku pääva terada.
Vaimu varjud udupilves,
Kaste hõlma kergitusel,
Argel sammul astunessa –
Näitvad verist võitlemista,
Mässamiste mõõga mängi,
150Tapja tapperi tantsisi,
Sõa-aegse surma suitsu,
Näljapõlve närtsimisi,
Katku kurnatuse jälgi,
Toovad kurbe teadusida,
Ohtupäivist ohkamisi,
Piinatuste pisaraida.
Isamaa ilu hoieldes,
Võõraste vasta võideldes
Varisesid vaprad vallad,
160Kolletasid kihelkonnad
Muiste põlve mulla alla;
Nende piina pigistused,
Nende vaeva väsimused,
Muiste kallid mälestused
Kostku meile kustumata.
Taevas, vanataadi talus,
Taaralaiste targas seltsis
Istusivad kanged mehed,
Võõrsil vahvad võidumehed
170Tulepaistel pajatelles
Ennemuistest ilmumisi;
Kalevipoeg, kangelane,
Kuulus meesi kuninglikku,
Istus nende keske'ela,
Kuulas käsipõsakülle
Laulikute lugusida,
Kandlelööja kiitusida:
Miska tema tegusida,
Jumedaida juhtusida,
180Ilmas ilmund imedusi,
Tugevaida toimetusi,
Mis ta elupõlves teinud,
Enne surma sobitanud –
Mahajäänud jälgi mööda,
Järeljäänud riisme rajal
Tulepaistel pajatati,
Kullakeelil kuulutati.
Küll saan sõnu seadlemaie,
Kuldalõnga kedramaie,
190Hõbeheideid korutama,
Vaskevärtnaid veeretama,
Kui hakkan kuuldu kuduma,
Nägusida näitamaie,
Tegusida tunnistama,
Lugusida lahutama.
Vaata! laanes puie peidus,
Puie peidus, põõsa varjus,
Lepa leina-hõlma alla,
Kurbtuskase katte alla
200Seisab seitse kalmuküngast
Seitse sammeldanud sängi,
Seitse küngast, sõrvad lagund –
Kel ei kasva kohendajat,
Sõbralikku seadejada,
Valval silmil vahtisida,
Õrnal armul kaitsejaida.
Üks on sängi häda ohtu,
Teine sängi orjakütkes,
Kolmas sängi sõakurnas,
210Neljas sängi näljapiinas,
Viies sängi viletspõlves,
Kuues sängi katkusurmas,
Seitsmes Tautsi tappe-sängi.
See'p see Eesti muiste põli
Enne Vene valitsuse
Armutiiva kaitsemista. –
Juhtud õnne juhatusel,
Hallijate healitsusel,
Mardus' kutsu meelitusel
Sina seitsme künka juure,
220Sammeldanud sängidele:
Istuta, poeg! isa iluks,
Isa iluks põõsakese,
Ema iluks õnnelille,
Orjavitsa õele iluks,
Vislapuuda venna iluks,
Toominga tuttava õnneks;
Tipi taimed targal kombel,
Pista juured mulla põue,
Sibli hästi sügavale,
230Et nad kaunist' kasvamaie,
Õigel ajal õitsemaie
Läheksid rüngaste rõõmuks,
Uinusängidele iluks,
Murupinnale tugeksa,
Magajate mälestuseks.
Mis seal uinub muru hõlmas,
Vaikses põrmu rüppes puhkab?
Muru hõlma, mulla rüppe,
Põrmu põue peitevale
240Maeti meie mälestused,
Muiste põlve pärandused,
Muiste õnne õilmekesed,
Muiste sõna sünnitused,
Muiste laulu lunastused.
Aja emalikus kaisus
Varjab unustuse vaipa,
Katab kavaluse kuube,
Sõgedate sõna-sõba!
Mis seal katkud kooletanud,
250Piinapihid pigistanud,
Möllav mõõka magatanud,
Surmasängi suigutanud,
Udu hõlma uinutanud.
Ükskord, kui ma noor veel olin,
Noor veel olin, norkus seisin,
Kergel jalal karjas käisin,
Vainul kurni veeretasin,
Külakiigel õõtsutasin,
Uinusin ma une ikkes,
260Öötseliste tulepaistel
Põõsa varjul puhkamaie,
Jaanilinna ligidale.
Vaat! mis imelikud ilud,
Kogemata kuldsed kujud
Ärkasivad unenäuksa
Suikuvale silma ette,
Vaimu vaate-väravile.
Vaprad mehed, vanad targad,
Lustilised laululoojad,
270Kulla kandle kõlksutajad,
Kenad kähärpääga piigad
Kargasivad kesköö pidul –
Kalmukünkilt kõpsatelles –
Uduvarjus hüppamaie;
Astusivad argsel sammul,
Argsel sammul, kergel kannul
Libisedes ligemale,
Tähändasid salatähtil,
Pilgutasid silmapilul:
280Uinuta meid magamaie!
Uinuge, unustud loomad,
Puhkage, kolletand kujud!
Uinuge kuldasta unda,
Kunni teid paremal pääval
Kenama hommiku koitu
Taara toas äratab uuest.
Noored mehed, mehina pojad,
Viru- ja Järvamaa võsud,
Harju armsamad õed,
290Pärnu paremad piigad,
Lääne lähämad langud,
Kuulge, oh kuulge mu kõnet!
Kaugema päävade kujud,
Varema aegade varjud,
Endine õnne ja ilu,
Muistene kurbtus ja mure,
Muistene kuldane kõne,
Muistene lauliku lugu
Meelta mulle mõlgutamas,
300Palgesida paisutamas.
Kuulge juttusi jumedaid,
Kalevide kuulutusi,
Alevide avaldusi,
Olevide ilmutusi,
Sulevide sünnitusi!
Mis mull' puistand pihlakasta,
Tulnud teised toomingasta,
Taara tamme tüvikusta,
Vanast sõlmitud sõnasta,
310Vanast juurdunud jutusta,
Vanemuinese vöösta,
Juta hiukse-salgusta.
Mis sealt riismeid riisusin,
Jälgilt kokku koristasin –
Laululõngaksa kedrasin,
Lõuendiksa lõksutasin,
Kalevi kangaksa kudusin.
Lehvi muiste mälestusi,
Kalevide kuulutusi
Kalmu künkast kerkimaie,
Udu-aurust paisumaie,
Hämarikust ärkamaie,
Kanarpikust kasvamaie,
Samblasoosta suitsemaie!
Kussa varjud vaikusela,
Pikad piinad peitusela,
10Kurnatused kaane alla
Põrmu põues põõnutavad,
Uku hõlmas uinutavad,
Maarja rüppessa magavad.
Päike neid ei paistemaie,
Kägu kuldne kukkumaie,
Pesilindu pettemaie
Enam pease mätta alla.
Kuu aga kumab kõrge'elta,
Täht'de silmad taeva sõrvast
20Valgust varju-valvajale,
Kuma kuju kudujale;
Kes neid rahurüüdidesse,
Varjuvaipa mähkinesse –
Koolja koja katavada,
Magajaida matavada.
Tuleb hoogult tuule tuhing,
Kostab kaugelt laente kohin:
Toogu tulles tervisida,
Kuulutagu kallimaida
30Unustuse uinund asju,
Mõttest läinud mälestusi,
Mis ehk ehavalgel välgub,
Videviku viiul vilgub,
Kaste kergil keeritelles,
Udu hõlmal hüpeldelles:
Kuhu vaimu-äbarikud
Hämarasse ärgutanud,
Sagarasse seltsitanud,
Parves eha palistusel
40Ööde viiul õilmekarva
Mälestusi mängitavad,
Kuldast kuulu keerutavad.
Vaata mängi, vennikene,
Näe sa keerdu, neitsikene,
Nõua sõudeid, sõbrakene,
Sõna sõudeid laulikule!
Mis kui koidul kiirutelles,
Pääva piiril pilutatud
Usin unenägu kaub;
50Lõukene lõõritelles,
Künnilindu lõksatelles,
Kulla kägu kukutelles
Öö ja õnned metsa viib.
Kiirest kauvad meie päävad,
Tuhatnelja elu tunnid
Ruttes Kalmu küngastele,
Lendes rahulepikusse,
Kolletava koolja sängi.
Kaduval ei kodupaika,
60Rändajal ei rahurünka
Põrmu-põlvesta pärida.
Tuule tuhing tuiskas vile
Laane ladvil laulemaie,
Piki puida puhumaie,
Mööda metsi mõuramaie;
Sundis suvel sõudevaida
Lehekesi lehvimaie,
Käskis kaske kahiseda,
Haava lehti argelikult
70Varga küüsil vabiseda,
Röövli kohkel kabiseda.
Õhtul helid, õrnad healed,
Panid parmu põrisema,
Pihulase pirisema,
Verevenna virisema,
Sitika sirisemaie.
Liblik üksi, lustilindu,
Tallab tuulta salamahti.
Kõigis kuuleb targa kõrva,
80Mõisteliku õrna meele
Lustilugu, leinanuttu,
Kiusatuse kiljatusi,
Kuuleb kõigis muiste kõne,
Märkab muiste mõistatusi,
Salasõna sõlmitusi. –
Rõõm ja mure kaksikvennad,
Kaksiklapsed loomuskojas,
Kõnnivad käsi käessa,
Rändavad sammu sammussa;
90Üks neid isa sünnitanud,
Ema üks neid imetanud,
Ühes kätkis kiigutanud.
Ehapuna kena palgeid
Pilverünkad palistavad,
Palistavad kullakarva,
Silitavad siidinarma:
Poeg! kas tunned pilve põues
Sala peitelikku sisu?
Pikse välgud, müristused,
100Rõhutavad raheterad,
Lume paksud puistatused,
Äikese ähvardused
Magasivad pilve rüppes,
Petteliku põue peidus.
Kas sa tunned kulmu-kastet
Langevada laugu-vetta?
Rõõmu silmapilgu ilu,
Viletsuse õhtu vilu
Silmapisar sigitamas,
110Kulmu-kaste kosutamas.
Kergib süda kõrgemale,
Murrab mure meelekesta:
Varmalt veereb silmavesi,
Kiirest kukub kulmu-kaste
Tõst- ja langmist tähändama.
Laulik, luues lugusida,
Veerevaida värssisida:
Võtab pihu võlsi-vallast,
Tüki teise tõsi-talust,
120Kolmandama kuulu-külast,
Laenab lisa meele-laekast,
Mõtte-mõisa magasista;
Näitab kuju kulla nägu,
Kõne kaunis tõe karva,
Tõe karva, tarka arvu:
Siis on laulik osav looja,
Laitemata sõnaseadja.
Kuulin Mardust kiljatama,
Laane nurgas nuttemaie,
130Metsa kaisus kaebamaie.
Mis ta kisa kihutanud,
Nutuhealta ärgatanud,
Kaebamista kasvatanud,
Ohkamista oimutanud?
Mardus leinab langu verda,
Langu verda, häda härda,
Piinatuse pisaraida,
Kurnatuse kustutusi:
Mis on taevas tarretanud,
140Pilveid pilul palistanud.
Ohtu-kate katab kaugelt,
Mure-vaipa matab musta,
Peidab pilve pimedasse
Lauliku pääva terada.
Vaimu varjud udupilves,
Kaste hõlma kergitusel,
Argel sammul astunessa –
Näitvad verist võitlemista,
Mässamiste mõõga mängi,
150Tapja tapperi tantsisi,
Sõa-aegse surma suitsu,
Näljapõlve närtsimisi,
Katku kurnatuse jälgi,
Toovad kurbe teadusida,
Ohtupäivist ohkamisi,
Piinatuste pisaraida.
Isamaa ilu hoieldes,
Võõraste vasta võideldes
Varisesid vaprad vallad,
160Kolletasid kihelkonnad
Muiste põlve mulla alla;
Nende piina pigistused,
Nende vaeva väsimused,
Muiste kallid mälestused
Kostku meile kustumata.
Taevas, vanataadi talus,
Taaralaiste targas seltsis
Istusivad kanged mehed,
Võõrsil vahvad võidumehed
170Tulepaistel pajatelles
Ennemuistest ilmumisi;
Kalevipoeg, kangelane,
Kuulus meesi kuninglikku,
Istus nende keske'ela,
Kuulas käsipõsakülle
Laulikute lugusida,
Kandlelööja kiitusida:
Miska tema tegusida,
Jumedaida juhtusida,
180Ilmas ilmund imedusi,
Tugevaida toimetusi,
Mis ta elupõlves teinud,
Enne surma sobitanud –
Mahajäänud jälgi mööda,
Järeljäänud riisme rajal
Tulepaistel pajatati,
Kullakeelil kuulutati.
Küll saan sõnu seadlemaie,
Kuldalõnga kedramaie,
190Hõbeheideid korutama,
Vaskevärtnaid veeretama,
Kui hakkan kuuldu kuduma,
Nägusida näitamaie,
Tegusida tunnistama,
Lugusida lahutama.
Vaata! laanes puie peidus,
Puie peidus, põõsa varjus,
Lepa leina-hõlma alla,
Kurbtuskase katte alla
200Seisab seitse kalmuküngast
Seitse sammeldanud sängi,
Seitse küngast, sõrvad lagund –
Kel ei kasva kohendajat,
Sõbralikku seadejada,
Valval silmil vahtisida,
Õrnal armul kaitsejaida.
Üks on sängi häda ohtu,
Teine sängi orjakütkes,
Kolmas sängi sõakurnas,
210Neljas sängi näljapiinas,
Viies sängi viletspõlves,
Kuues sängi katkusurmas,
Seitsmes Tautsi tappe-sängi.
See'p see Eesti muiste põli
Enne Vene valitsuse
Armutiiva kaitsemista. –
Juhtud õnne juhatusel,
Hallijate healitsusel,
Mardus' kutsu meelitusel
Sina seitsme künka juure,
220Sammeldanud sängidele:
Istuta, poeg! isa iluks,
Isa iluks põõsakese,
Ema iluks õnnelille,
Orjavitsa õele iluks,
Vislapuuda venna iluks,
Toominga tuttava õnneks;
Tipi taimed targal kombel,
Pista juured mulla põue,
Sibli hästi sügavale,
230Et nad kaunist' kasvamaie,
Õigel ajal õitsemaie
Läheksid rüngaste rõõmuks,
Uinusängidele iluks,
Murupinnale tugeksa,
Magajate mälestuseks.
Mis seal uinub muru hõlmas,
Vaikses põrmu rüppes puhkab?
Muru hõlma, mulla rüppe,
Põrmu põue peitevale
240Maeti meie mälestused,
Muiste põlve pärandused,
Muiste õnne õilmekesed,
Muiste sõna sünnitused,
Muiste laulu lunastused.
Aja emalikus kaisus
Varjab unustuse vaipa,
Katab kavaluse kuube,
Sõgedate sõna-sõba!
Mis seal katkud kooletanud,
250Piinapihid pigistanud,
Möllav mõõka magatanud,
Surmasängi suigutanud,
Udu hõlma uinutanud.
Ükskord, kui ma noor veel olin,
Noor veel olin, norkus seisin,
Kergel jalal karjas käisin,
Vainul kurni veeretasin,
Külakiigel õõtsutasin,
Uinusin ma une ikkes,
260Öötseliste tulepaistel
Põõsa varjul puhkamaie,
Jaanilinna ligidale.
Vaat! mis imelikud ilud,
Kogemata kuldsed kujud
Ärkasivad unenäuksa
Suikuvale silma ette,
Vaimu vaate-väravile.
Vaprad mehed, vanad targad,
Lustilised laululoojad,
270Kulla kandle kõlksutajad,
Kenad kähärpääga piigad
Kargasivad kesköö pidul –
Kalmukünkilt kõpsatelles –
Uduvarjus hüppamaie;
Astusivad argsel sammul,
Argsel sammul, kergel kannul
Libisedes ligemale,
Tähändasid salatähtil,
Pilgutasid silmapilul:
280Uinuta meid magamaie!
Uinuge, unustud loomad,
Puhkage, kolletand kujud!
Uinuge kuldasta unda,
Kunni teid paremal pääval
Kenama hommiku koitu
Taara toas äratab uuest.
Noored mehed, mehina pojad,
Viru- ja Järvamaa võsud,
Harju armsamad õed,
290Pärnu paremad piigad,
Lääne lähämad langud,
Kuulge, oh kuulge mu kõnet!
Kaugema päävade kujud,
Varema aegade varjud,
Endine õnne ja ilu,
Muistene kurbtus ja mure,
Muistene kuldane kõne,
Muistene lauliku lugu
Meelta mulle mõlgutamas,
300Palgesida paisutamas.
Kuulge juttusi jumedaid,
Kalevide kuulutusi,
Alevide avaldusi,
Olevide ilmutusi,
Sulevide sünnitusi!
Mis mull' puistand pihlakasta,
Tulnud teised toomingasta,
Taara tamme tüvikusta,
Vanast sõlmitud sõnasta,
310Vanast juurdunud jutusta,
Vanemuinese vöösta,
Juta hiukse-salgusta.
Mis sealt riismeid riisusin,
Jälgilt kokku koristasin –
Laululõngaksa kedrasin,
Lõuendiksa lõksutasin,
Kalevi kangaksa kudusin.

Siin ka Sina. Aga Alu solkis ära su teema ja tegid uue.

tegelt on nii, et kui inimene onaneerida ei mõista - siis on biorobot.
seksi pole sulle vaja vaid loodusele - kui sa, loom, seda ei mõista siis pole ikka midagi peale hakata.

Sa oled tõesti hull loom ja ona edasi.