kuus aastat üksi Kirjutas:
-----------------------------------------------------
> Ja üle lüüa ma ei taha küll kedagi, ma ei usu, et
> see pikemas perspektiivis head alust suhtele võik
> s luua.

Meest EI SAA üle lüüa, kui ta seda ise ei taha!
Kui oled nii uimane, siis ähvardab sind lihtsalt üksinduses väljasuremisoht. Ja veel - ühelegi uuele mehele pole vaja sinu eksist "sõpra"!

kuus aastat üksi,

ei maksa tädi peale pahandada. Ma ka Sinu jaoks täitsa tädi, aga samas probleem väga sarnane, mis Sul. Lugesin ka tädi vastust Sulle ja ei oska kohe üldse arvata, kuidas peaksin ennast tema nõuannete järgi meeste jaoks nähtavaks tegema. :)


mees,
milles asi, et selliseid, kes Sinusse armuksid, ei ole leidnud?

Tundub, et neid selliseid, kes mõtlevad, vaatavad ja ei leia on rohkem kui mina. See muidugi lohutab mõnevõrra ja tekitab lootust. :)

Mina olen üksi olnud juba 13 aastat, aga ma pole end üksikuna tundnud, sest minu ümber on olnud nii palju elu ja nii palju inimesi, kes pole mul vahel lasknud isegi mõelda, mida ma tegelikult tahan. Kevadest saadik on tekkinud ka mõte, et oleks vist aeg mõni püsiv visiitpartner leida, sest tundub, et kooselu ei suudaks ma enam vist ehk välja kanda, olen liiga iseseisev ja isemeelne. Minu kriteeriumideks on armastus ja hingeline sobivus. Tundub ulme, aga samas teostatav.

Sohvi 2-olen elu tagaplaanil aga naised soovivad actionit. Nii ongi joodikutel ja elumeestel vedanud.

Mõnele inimesele oleks vist mõistetavam, kui oleksin kirjutanud, et eksi andsin miinimumelatse pärast kohtusse ning suhtleme omavahel lastekaitse ja kohtuäituri vahendusel. Huvitav küll, minu jaoks on see, kui inimene oma ekskaaslasest halvasti räägib ning vaenulikult suhtub, pigem ohu märk. Noh, kui tegemist polnud muidugi tõesti sõltlase, vägivallatseja või ilmselge ärakasutajaga.

Imelik, et üks lause "eksiga saame normaalselt läbi" nii palju tolmu üles keerutab...

Teemaalgatajale: ma üksi olnud või siis lapsega juba ca 11 aastat.
Pole suhete koguja, ega kiiresti koosellu pürgija. Aga võin Sulle öelda, et õige suhte leidmiseks on vaja iseennast armastada ja tee selle õige kaaslase leidmiseks võibki pikaks kujuneda. On vaja enda sisse vaadata ja endaga tööd teha. Naiselikkust endas rohkem esile tuua, aga meie naised, kes oleme üksi lastega jäänud, oleme nagu robotid, sest peame ju kõik igapäevase elu ise korraldama ja seda õrna naiselikkust jääb vähemaks.. Meis kõigis on see naiselikkus olemas, kui mees ilmub kõrvale.

Elu tagaplaanil? Mida see tähendab? Ehk oled nii kena ja seletad lahti? Lihtsalt uudishimust küsin, sest ega ma tea, äkki olen ka mina elu tagaplaanil, aga ei oska sellest sedasi mõelda lihtsalt.
Joodikud olen välistanud juba noorestpeast. Olen nõus nendega, kes ütlevad, et alkohol on vaid nende inimeste jaoks, kes end igavaks ei joo. Kahjuks on nõutukstegevalt palju neid, kes oskavad end just nimelt igavaks ja lausa tüütuks juua.
Elumehed? Hmm... Ühed on need, kes käituvad naistega suht labaselt. Jälle mulle ei sobi. Ja salasuhte otsijad ei komista minu otsa samuti kuigivõrd. Igatahes on siiani üksipäini linna peal liikuda olnud väga turvaline, sest kahemõttelistest repliikidest on mind reeglina säästetud.
Seda kõike kirjutades aga tulin selle peale, et äkki kõik see ongi see, miks siiani ei ole potentsiaalset partnerit silmapiiril: no kui üks naine joodikut ei taha ja elumehe ära põlgab, siis mis imet ta 50-aastasena veel ootab!? :D Delfi foorum võib ikka lausa arendav olla! :)

kuus aastat üksi Kirjutas:
-------------------------------------------------------

> Imelik,
> et üks lause "eksiga saame normaalselt läbi" nii
> palju tolmu üles keerutab...

Inimeste kogemused on erinevad. Ja need, kes oma eksidega normaalselt läbi saavad, seda ju niisama heast paremast ütlema ei tule. Halb kipub ikka rohkem välja paistma kui tavaline, normaalne, hea.
Tegelikult oled väga tubli, et Sa oled suutnud oma laste isaga normaalselt läbi saada. Lapsed on teil ju ühised ja oleks ikka kurb, kui isa nende elust täiesti välja arvatakse. Sa oled teinud parima - nii tundub -, mida üks naine ja ema sellises halvas mängus teha sai.
Pealegi ei pea ju viha endaga kaasas tassima kogu ülejäänud elu. Eksil ei oleks sellest vihast sooja ega külma, ennast ja läbi selle ka lapsi muserdaksid aga selle viha pidamisega väga. Küllap lapsed kunagi tulevikus, kui oma elukogemus käes, oskavad Sinu tänast hingetugevust hinnata.

Kodanik Sohvi2 on üks tark mutt.
Lugege ja jätke meelde,mida ta siin kirjutab.

Ma arvan ka, et Sohvi on üks tark mutt.

ma olen sama vana, kauem üksi olnud kui sina, tutvuda ka püüdnud kuid pole asja saanud. kus üldse tutvutakse kui klubis ei käi? internet on mõttetu, selles vanuses mehed otsivad noori ja ilusaid, mitte omavanuseid. 60-aastased ajasid ligi, no eks nemad ka otsivad enda meelest noori ja ilusaid.

pea püsti "kuus aastat üksi" - masendus ei ole sõber :) Õige tuleb sealt, kust oodata ei oska :)

eelmisele: ära valeta, ega ikka ei tule küll, olen juba 15 a üksi ja ei tule kuskilt. mingeid suuri vigu mul ka küljes pole, ei vaimseid ega füüsilisi, isegi nimi vastab tõele. ikka ei ole ja ei tule.

Paraku nii on et mõned jäävadki üksikuks.

See väike ka täielik vale et kui otsimise-ootamise lõpetad siis ta tulebki-tuleb ta jee.

Ikka ise tuleb oma elu ilusamaks muuta ja teha asju selle nimel, kui soovitakse kaaslast, ei tule see tühja ootamise peale kusagilt.