sellest juba oma pool aastat või rohkemgi möödas kui sain netis tuttavaks ühe mehega. oli selline hea kirjutaja, ainult et veic meelitaja mulje jättis, jagas komplimente jne. peale paari nädalast kirjutamist saime kokku ja see ei olnud meeldiv kohtumine. peale kohvitamist vanalinnas saatis ta mu koju ja enam ära minna ei tahtnud, ajas peale et tuleb minu juurde jne. sain valega temast lahti ja tuppa ei lasknud, kuid siis hakkas terror pihta. pommitab siiani meilidega ja ähvardab. väidab, et olen talle võlgu ja pean temaga seksima, sest olevat lubanud nii. kardan. sest ta teab kus ma elan...

nüüd ei julgegi enam netis tutvuda, igasuguseid pervosid siin liikumas.

Pöördu politseisse ja lase tüübile lähenemiskeeld kehtestada.

mis see net siia puutub? leiad klubist mingi jorsi, lubad tal end koju saata ja pärast ei saa lahti, mis vahet seal on?

ei julge enam siia midagi kirjutada, krt teab mis juhtub.

olukord on jama, sest sa ei saa isegi politseilt abi paluda, sest see mees ei ole midagi teinud. Hilja hurjutada aga mitte kunagi ei tohi juhututtavatele näidata , kus sa elad.Sa oleksid võinud selle tüütava mehega jalutada kasvõi mõne sõbra elukoha lähedusse ja paluda temalt abi. Või kutsuda takso vastu endale.Meilid saab blokeerida või vahetada aadressi. Telefoni blokeerida või vahetada numbrit. Aga ma ei tahaks olla sinu nahas :(. Nüüd otsi endale sõber, kes viia asjaga kurssi ja kes sulle appi tõttab kui vaja. Ja ära häbene , et olid nii muretu ja hooletu. Pliis, õppide ometi selle õnnetu inimese õudsest kogemusest.

Ju sa kedagi ikka tunned kes asja paika paneb. Võta julgelt ühendus ja räägi lugu ära.

Tegi tüdruk mida tegi aga mehe poolt niimoodi käituda on ka ikka väga nõme. Mina ka olen mees aga no nii käituma ma küll kunagi ei hakkaks.

Mul ei ole küll õnneks nii hullusti läinud (kuigi mees teab küll, kus ma elan, on isegi külas käinud), aga see pidev pommitamine, helistamine jne. on tõesti tüütud. Kusjuures - inimene on üle 40a vana ja kõrgharidusega. Eeldaks, et nii lapsikut käitumist ei esine enam, aga reaalsus näitab midagi muud.

Tüüp saadab mingeid lillekeste pilte FB-s, kui olen onlines ja suhtlen kellegagi, siis on samuti otsemaid platsis oma "kallikene, miks sa minuga rääkida ei taha?" -stiilis küsimustega.

Kui tuttavaks saime, tundus täitsa mõistlik inimene olevat. Veidi tutvunud, hakkasin märkama, et kaaskodanikega on ta tõre ja ülbe (näiteks poemüüjatega, ettekandjatega). Iga väiksemagi ilusama asja puhul negatiivne ja labane (näiteks ütlen, et vaata, kui ilus koerakene seal jalutab, sisi tema vastu, et see sitane krants või?). Kõik filmid, muusika, raamatud on igavad, lamedad, lollidele jne. Teda ennast huvitas ainult ulmevaldkond ja needki filmid-raamatud olid igavalt ja nõmedalt tehtud.
Ühesõnaga kõigis ja kõiges oli viga.
Vestelda ta oskas, oli kuigivõrd maailma näinud ja kogenud, aga ikka see jube negatiivne joon käis kõikidest teemadest läbi. Õnneks valitsust ei kirunud, aga maailmapoliitikas polnud ühtegi riiki/ presidenti, kes tema arvates vääriks üldse meedias kajastamist.

Natuke hiljem selgus, et emaga ta ei suhtle, olevat eluaegne "halb poiss". Noh... ei tea, ei tunne, aga kaua suur mees ikka jonnib? Kauaks seda vana emagi, võiksid ju ometi ära leppida juba. Ei. Mutt on lollakas ja kõik.
Õde olevat hoor ja poolvend napakas - ei suhtle.
Kui ma FB-s ta sõbralisti ei leidnudki (ma tegelikult ei tea, kas seda on võimalik peita ka? Ja kui, siis mis põhjusel? Olen harjud, et inimestel on ikka listid nähtaval, keegi justkui ei häbene oma tuttavaid?), siis sain aru, et tal olegi kedagi, kes temast puduust tunneks või tema olekut/ polekut hoomaks. Inimene on ilmselt oma negativismiga enda ümbert kõik eemale peletanud.

Loogiline, et ma ei suutnud sellist virinat suure mehe suust kaua taluda. Olime ehk max paar kuud suhelnud, kohtunud.
Ühel hetkel ütlesin ilusti (ja mitte neti-telefoni vahedusel, sest mul on niipalju julgust küll inimesega silmast-silma sellistel teemadel vestelda), et ma arvan, et sellest tuvusest ei tule midagi välja, ma ei soovi rohkem kohtuda ja soovisin talle edu edaspidiseks. Inimene ütles, et austab mu soovi ja sinna see jäi.
Täpselt nii kauaks, kui ma järgmine krd arvuti lahti lõin ja sedasama eelpoolkirjeldatut kogema hakkasin. Pidevad kirjakesed, pildikesed, teatekesed... Lihtsalt ülitüütu!

Kui see tegelane mulle ukse taha peaks ilmnema, siis ma tean küll, kuhu pöörduda. Õnneks tema teab ka, et olen piisavalt konkreetne ja tema keelt kasutades "karm mutt" ning ei ole midagi üritanud.
Õnneks.

Ma ie taha midagi oma jutuga öelda.
Või ehk seda, et kõik pole kuld, mis hiilgab ja haritud inimese peas ei pruugi sugugi hästikasvatatud mõtted liikuda.

Ei tea, milles se su karmus seisneb? Või on kõik ülejäänu selles kommentaaris vaid empaatiavõime puhang?

to viimasele:

Ma ei saanud vist väga hästi su küsimusest aru.

"Karm mutt" olevat ma ses osas, et kui oli valida, kas minna sinna või sinna (tema oleks seda küsimust vist jäänudki vaagima), siis lõppotsuse tegin mina, kuna tahtsin juba midagi teha (nt. mina kinoo, jalutama, sööma jne).
Kui telekat tuli mingi poliitiline uudis, mille peale mina resoluutselt teatasin, et mina näeks seda asja nii või nii, siis olin karm ja võimukas, oma tahte pealesuruja. Kusjuures me arutasime kõige tavalisemaid päevapoliitilisi teemasid.
Neid näiteid, kus ma kuuma kartuli veeretamist ei kannatanud, oli mitmeid.
Ta ilmselgelt ajas sassi otsustusvõime (kindluse) ja karmuse.

Sellest empaativõime-jutust kahjuks ei saanud aru.
Äkki selgitad?

teatud reeglid on kohtumisteks ju. iial ei kutsuta esimese kohtingu järel inimest endale koju. ja liiga ruttu ei anta oma kontakte, telefoni, aadressi. esimene kord kohtutakse kuskil rahvarikkas kohas kohvikus, siis kui ei meldi, saab jalga lasta. kui mees ei ole kannatlik, et oodata, siis ongi juba ohumärk, et otsib kerget saaki ega tahagi mingit pühendunud suhet. ja kui pakub ennast pealetükkivalt sind koju saatma, siis püüa küll põgeneda. jah, kõlab paranoiliselt, kuid sellised teemad, nagu see, just näitavad, et parem alustada ettevaatlikult. aga kui keegi naine otsib ise ka kergeid üheöösuhteid, siis võtku vabamalt.