Mind hakkas huvitama selline teema, et tänapäeval on pere loomine paljudel lükatud vanemasse vanusesse kui aastakümneid tagasi. Siiski, kuigi inimesed, kes käivad ka kõrgkoolis jne üldiselt päris 20-ndate alguses ei saa lapsi, huvitaks mind, mis vanuses mehed mõtlevad, et vot nüüd pühendan end heale naisele kui sobivat kohtan ja loon temaga siis ka parasjagu suhtes olles pere?

Ma saan aru, et inimesed on erinevad, aga ootaks arvamusi.

see sõltub ikka vägagi inimesest ja sageli ka mõnest välisest asjaolust. isiklik tähelepanek on, et alla kolmekümnesed tunduvad pisut ebaküpsed veel. ja mõni ei saagi selleks, ka kõrges eas meenutab poisikest.

Meeste puhul ei ole vanus määrav, loeb soov leida omale naine ja saada lapsi. Paljudel sellist soovi polegi ja ei tule seda ka vanuse lisandudes.

Olen just märganudki, et olles ka ise veel üsna noor, kuigi mitte päris 20 enam ja kuna mu suhtekaaslase on olnud alla 25-aastased mehed, siis on kurb tõdeda, et neis ei ole olnud piisavat tahet ka hea läbisaamise korral, kuidagi tobedalt on alati loobutud.

Samas tean siiski enda tutvusringkonnas ka kutte, kes on natuke peale 20-ndat eluaastat olnud juba küpsed niiöelda tõsiseks suhteks, kes on aastaid juba suhtes (mõni ka abielus või isa).

Ma saan aru, et see oleneb inimesest. Siiski on kuidagi kurb tõdeda, et 20ndate alguses vähemalt mulle tundub, et väga suur osa noormehi ei ole selleks valmis või ei soovi seda (sellest ka minu kurvad kogemused).

Olles ise nüüd parasjagu eas, kus ikka sooviks leida püsisuhte, mis viiks aastate pärast ka pereni, siis ongi kuidagi tobe dilemma, et ideaalis ma vaataks kaaslaseks 25-28 aastast noormeest. Võibolla on see minu viga, aga ma ei taha endast nt 10 aastat vanemat meest... Ma usun sellesse koos kasvamisse ja et sarnases vanuses olles toimib paremini kõik. Jah, kuigi hetkel võibolla toimiks vanema mehega kõik paremini... Kohati ei oskagi nagu midagi arvata, et kas on tõesti pigem see, et olin enne ise liiga noor ja ka kutid liiga noored ja ehk on nüüd vähemal 25+ inimest otsides suuremad võimalused kaaslane leida... või on paljud selles vanuses head kutid võetud ja niiöelda need, kes tahavad kaua veel pidutseda jne, ei ole ka selles vanuses veel valmis. Tobe dilemma nagu :) Kindlasti neid väärt kutte on, kes selles vanuses vabad ja samade soovidega, kui vaid leiaks ka sellise... :)

siis pole ju lugu, kui teadvustatakse oma soove. hullem on see, kui võetakse naine ning saadakse lapsed ja siis avastatakse, et "ma vist pole väga pereinimene".

Aga kui mõni teine naine vaatab, et selle mehega tuleks jube ilusad lapsed tal? Siis võib ühele naisele pühendumine katki minna ju.
Naiste elu on ju tegelikult väga täpselt paika seatud. Meestel hoitakse 24/7 silma peal, jälgitakse, uuritakse ja otsustatakse ning mehe oma naine on teise naise jaoks ju eimittekeegi:-)

Minu arvamus: heal ja "normaalsel" isasel on see soov juba väga varakult. KUI sinna lisandub ka tulevikule ja OMA ELULE mõtlemise võime läbi end aeeskäijate kogemuste, siis abiellutakse noorelt, tehaks ekohe kõik tited ära, kasvatatakse need ~40-45 eluaastaks SUUREKS, ollaks ekoos abikaasaga ikka veel "Noored ja nägusad" ja elatakse OMA ELU.
Need tatikatena ringilaaberdavad mehed-naised, kes arvavad endal "Jube hea olevat" on lihtsalt lollid. Kuna mõistust peas veel pole, tehakse valdavalt idiootsusei ja arvatakse, et see ongi "Vabadus". Siis pool-haigetena muretsetakse endile samasugused sünnipärased pool-haiged tited, vaeveldakse nende ravimise, kasvatamise ja elus hoidmisega, kurnatakseo ma rikutud tervist veelgi ja surrakse 60'sena lihtsalt maha nägemata lapselapsi, MÕISTUSEGA maailma etc.
Meil abikaasaga on tänaseks igasugune teemaalgatuses toodud "tahe" ammu üle läinud ;) Me vaatamae kahjutundega neid neljakümbiseid paljunejaid, teisele ringile minevaid ätte noorte lihade kõrval jne.
Meil on aga elu kui lill: KÕIK on iseenda oma (ja seda va mammonat polegi just vähe), ühtegi laenu pole, tited täiskasvanuks ja asjalikuks saanud, VEEl pole lapselapsi - võime teha täpselt sel ajahetkel ja seal maailma nurgas seda, mida ISE tahame!

Ma söön oma mütsi ära, kui sa tegelikult ka mees oled:D Klassikaline naise kirjutatud kommentaar, mees ilmselt on hetkel armukese juures...

ole mina eales aru saanud neist õnnelikest, kes siis kui lapsed suureks kasvatatud, nii häppid et nüüd saavad lõpuks omale elada...ka väikeste lastega saab ja peab aega leidma iseendale ja oma mehele. mitte nii, et ainult lapsed ja eks siis elame enda elu kui lapsed pesast välja lennanud...

huvitav, kuidas sellised õnnelikus pereelus olijad alatasa tutvumisfoorumeid "kogemata/ajaviiteks" leiavad...
aga rõõm kuulda, kui kellelgi kenasti läheb. teisalt pole ka sel variandil midagi viga, et enne õpitakse, töötatakse, kindlustatakse end kodu ja muu vajalikuga, reisitakse ja seejärel lapsed. tänapäeval kolmekümnesed nüüd küll puruhaiged ei ole, et segaks laste saamist.

Need 30nesed, kes on eelnevad 10-15 aastat enam-vähem iga nädal endale kerge kraadi sisse joonud, pole küll enam parimas vormis, et last saada. Kindlasti mõnel sellisel veab ja ta saab terve lapse, aga küllap paljud on ikka sellised, kellel tuleb hüperaktiivne, allergiline, pidevalt haige vmt probleemidega laps ja süüdi pole loomulikult keegi, kõige vähem ema-isa, kes on eelnevalt oma keha alkoga läbi immutanud (va raseduse ajal - siis oli ema nii kaine ja seega ei loe need 10-15 eelnevat aastat pidutsemist :D).

enamus meestel ei tule seda mõtet endal. lihtsalt armuvad ja kui siis see naine muudkui peale käib või salaja oops! rasedaks jääb, siis mees lihtsalt lepib olukorraga. vähe on neid, kes süsteemselt plaane teevad ja teavad, et vot nüüd soovin leida pere loomiseks naise.

ma ei pidanud siiski alkohoolikuid silmas, vaid tavalisi inimesi ning nende valikuid. tervistkahjustav elustiil ei taga terveid järglasi ka kahekümnendates. lihtsalt juhtisin tähelepanu pereplaneerimise võimaluste rohkusele - ei pea alati pärast gümnaasiumi peret looma, saab ka teisiti.

Ma ei saa aru, mis seltskondades siin liigutakse? Kust võetakse need pidevalt purjus ja harimatud noored?
Oma sugulaste-tuttavate seas on küll kõik noored pigem liiga õpingutes/töödes kinni, et mingisugusele pidutsemiesele küll nüüd aega eriti ei ole. Pigem võetakse kätte ja rännatakse maailmas ringi. Ausalt öeldes ongi enamus mu noortest sugulastest kuskil välismaal õppimas/töötamas/seiklemas ja see on hoopis murettekitavam, sest pole ju kindel, palju neid hiljem tagasi tuleb.

Loomulikult ei joo keegi normaalne inimene ennast oma ema või tädi ees purju ja ei hakka neile rääkima, mitu klaasi veini ta iga õhtu ära joob või milliseid pidusid seal välismaa ülikoolis tehti :D
Mingi osa noortest "joodikutest" ongi sellised, et õpivad ülikoolis/on ülikooli lõpetanud, reisivad, töötavad jne, ei käi tingimata kuskil ööklubis lantimas või vanalinnas oksendamas, vaid istutakse oma inimestega koos kellegi juures ja muuhulgas juuakse ka piisavalt alkoholi selliste istumiste ajal. Lisaks siis veel kodus õhtused õlled/siidrid/veinid ja ongi märkamatult 10 aastat pm iga nädal alkoholi tarvitatud. Kahtlemata kõik noored sellised ei olegi ja kõik koosviibimised ei koosne alkoholist, aga kui oled kellegi tädi või vanaema, siis sa kindlasti ei saa loota, et tead, kui palju su sugulane joob. Paljud, kes alkoga liialdavad, ei ole mingid eluheidikud, vaid samasugused kõrgharidusega, töötavad ja muidu toredad inimesed. Selleks ei pea ennast iga nädal kooma jooma, et alkohol pika peale tervist mõjutama hakkaks. Sellised noored ei olegi ühiskonna silmis alkohoolikud, kõik on ju noored olnud ja aeg-ajalt pidutsenud, aga kui selline noorus kestab paari aasta asemel 10-15 aastat, siis see võib tervisele kehvasti mõjuda küll, ma arvan.

iga nädal alkoholi tarbida ei tee veel tingimata inimesest alkohoolikut - klaas veini näiteks seltskondliku viibimise juures, no see reproduktiivtervist küll ei mõjuta - keskkonna, toidu ja olmekeemia mõjud on oluliselt suuremad. kui iganädalane tähendab igapäevast, siis on juba mõttekoht.

P.S - pole kellegi tädi ega vanaema, lihtsalt olen lävinud seltskonnaga, kus ei ole nulltolerants alkoholi tarbimise osas, samuti ei pea keegi vajalikuks salaja kodus vannitoas siidrit juua :D.

sa, M44, oled teise põlvkonna ja ka teise riigikorra produkt. tänapäeval ei hakka ükski noor oma elu titelappide alla matma 20-selt, et siis 40-selt "noorust" nautida koos naisega.

teemaalgatajale - kuidas on võimalik otsida endale projektipõhiselt meest ja laste isa? kui sobiv inimene tuleb ja on valmis enamaks, siis see juhtub ju.

Ei muidugi tuleb elada ja ei saa kindel olla, millal kohtad õiget inimest. Mulle tundub lihtsalt, et kuna olen täiesti oma vanust sõna otseses mõttes alati vaadanud, siis need noormehed ei ole olnud nii küpsed kui mina. Ma lihtsalt oleks õnnelik rõõmsa kooselu üle, muidugi ei saa ma seda otsustada, kas ma leian aga selle inimese täna, kuu või aasta või mitme aasta pärast.

elu pole ju plaanimajandus. keegi ei anna sulle garantiid, et tore noormees, kellega sa täna tutvud ja koos elama hakkad, on kolme aasta pärast isamaterjal. lähtuda tuleb eelkõige iseendast. leida inimene, kellega lihtsalt pole kena olla vaid selline kelleta ei saa olla.

elis Kirjutas:
-------------------------------------------------------

> Sellised noored
> ei olegi ühiskonna silmis alkohoolikud, kõik on ju
> noored olnud ja aeg-ajalt pidutsenud, aga kui sel
> line noorus kestab paari aasta asemel 10-15 aastat
> , siis see võib tervisele kehvasti mõjuda küll, ma
> arvan.

Kuskil oli uuring alaealiste alkoholi tarvitamise kohta ja küllaltki suur protsent oli neid, kes vähemalt iga nädal korra alkoholi tarvitasid. Tegelikult oli ka minu (tol ajal veel alaealine) poeg selles % sees, sest iga nädal peale sauna jõime me koos pudeli heledat õlut. Suurtes piirides ka sellega tema alkoholi tarvitamine ka piirdus (tegelikult piirdub siiani).
Mis aga sellisesse alkoholi tarvitamise kahjulikkusesse puutub, siis seda peaks minema küsima mõne vahemereäärse maa 90 aastase vanamehenässi käest, kes viimased 80 aastat on vähemalt klaasi veini päevas joonud. ;)

see vein on nii lahja nagu morss. isegi lapsed joovad seda. sellist jõledat antifriisi lõhnaga veine joob ainult loll eestlane, pidades end peeneks veininautijaks:D

pere ei taha keegi enam luua, vähemalt kuni kolmekümpiste seas. hiljem paljud enam jällegi ei leia seda õiget ja sünnitavad üksikemadena.
kes tahab, loob pere noorelt, kes ei taha ei loo.
vanad mehed isadena ja vanad naised esmasünnitajana on väga levinud, ainult et kas see ikka on väga normaalne...

Suhteks ollakse valmis siis, kui leitakse õige kaaslane. Vanusega pole siin küll pistmist, et selle või teise vanuse kukkumisega tuleb nüüd kohe pere takka järgi. Kuskilt nurga tagant või?

Enne võiks ikka sobiva naise või mehe leida vastavalt vajadustele ning siis pereloomisele mõtlema hakata.

juhul, kui tõeline punapea antifriisilõhnalisi veine ei soovi (millised need üldse on?), siis ilmselt ei kasuta ta ka deodorante, kreeme ega tarbi valmistoite, kus ühte antifriisi komponenti propüleenglükooli kasutatakse emulgaatorina ja pehmendajana?

ahjaa, kvaliteetveinides on vältimatu koostisosa sulfaadid, näiteks.

Ma ka ei mõtle nii dramaatiliselt, et oi-oi, klaas veini ja noorus hukas :D Lihtsalt olen ise imestanud, kui olen juhuslikult teada saanud, kui palju väliselt nö edukad või niisama toredad inimesed alkoholi tarbivad, näiteks siis 3 pudelit "antifriisi" nädalas või paar siidrit/õlut nt 4-5x nädalas vms. Ehk siis väga regulaarselt või periooditi rohkem ja siis lühemal perioodil jälle vähem ja ma arvan, et 10+ aastat sellist elu hakkab küll juba tervisele.

Ja kui nüüd mõelda, et elame ohtlikus keskkonnas, kus on madala toiteväärtusega toit, olmekeemia jne, siis sellises keskkonnas 30+ aastat elades ei pruugi ka enam terveid lapsi tulla. Ei pea ennast kooma jooma või narkotsi tegema, piisab, kui lihtsalt elad siin maailmas. Nii et, kui inimene lükkab teadlikult laste saamise 30ndatesse, siis peaks ta sama teadlikult väga tervislikku elu elama ja julgen oletada, et paljud nii siiski ei ela.

Natuke absurd tundub ka see, et inimene siis "küpseb" 30 aastat. Ma ei mõtlegi, et kohe peaks lapsi tegema, aga just see suhtumine, mida ka teemaalgataja vist mõtleb, et noored mõtlevad nagu pubekad vms lapsemeelset, ei taha vastutada ka niisama oma elu ja tuleviku eest jne. Nagu poleks normaalselt arenenud, nt nagu lapsed, kes 10-aastaselt veel lugeda ei oska. Võib-olla ma olen ülekohtune ja see võrdlus pole kohane, aga tõesti, 30 aastat "küpsemist" ei tundu ikkagi päris see enam olevat, tundub ikka nagu täiskasvanute arenguhäire või midagi. Või siis teisest küljest, äkki see ongi normaalne ja teised on üle-arenenud või hüppavad üle oma varju. Ei tea.

Olen 42 ja tahaks lõpuks stabiilsust, armastavat naist, oma lapsi. Hakkasin sellele mõtlema kui olin üle saanud oma purunenud nooruspõlve armastusest. Aeg läheb kiirelt ja 10 aastat vaba mehe elu täis pidusi, tralli ja üheöösuhteid ei rõõmusta ammu enam. Kõik tundub nii korduvat. Imelik on see et nüüd lahutavad minuvanused tuttavad ja neil algab see vabaduse nautimine mida nad minu puhul on pidanud kõrvalt vaatama ja mõni kadestama. Nüüd helistatakse mulle, et tule näita kus on need tralli kohad, kus peolembelised naised. Mind ei huvita see enam. Tunnen isegi mõttes kaasa nendesugustele sest neil algab see tühja tuule tagaajamine mis mul on kestnud juba ammu. Ja stabiilsust on tegelikult kuradi raske leida. Mehena ei taha ma võõraste lastega jahmerdada, ei soovi ma kuulda kellegi kaebamist, et mees oli siga ja maja jagati pooleks. Tahaks samasugust ilma lisade ja mineviku võlgadeta kaaslast. Aga kodutunnet tahaks tunda uuesti. tutvun.sinuga@hot.ee

60 on õige tAX

elis - las ma arvan, sa vist oled kahekümnendates?

statistika toetab muidugi selles osas su seisukohta, mis puudutab tervete laste saamise tõenäosust. aga elu pole nii must-valge, samuti loeb kasvukeskkond ehk siis igivana sotsioloogiline vaidlusteema nature vs nurture. ja ma ehk ei hakka teemat risustama selle temaatika arendusega :).

Tutvun toreda tln naisega, eelmine suhe, mis kestis täpselt 5 päeva, sai just täna läbi.

"leida inimene, kellega lihtsalt pole kena olla vaid selline kelleta ei saa olla."

Paremini enam tegelikult ei saagi öelda!

Ei tahtnud küll must-valgelt kõlada, lihtsalt mõtlesin, et väliselt võib ju nii mõnigi noor inimene olla tark ja kaalutlev seoses laste saamisega, et enne õpib, töötab, reisib, aga kõige selle kaalutlemise juures jätab tervisliku eluviisi oma nö valemist välja, kuigi on ju ilmselge, et tervis on väga olulisel kohal seoses laste saamisega. Minu jaoks on see lihtsalt huvitavalt vastuoluline, muud midagi.