Tagumine aeg oleks mul Teid, kallid sõbrad üllatada ja end Teile tutvustada kui Elurikkuse Erakonna Lääne-Virumaa ja Tallinna ja Harjumaa kandidaatide ja Pärnumaa kandideerida ja Lääneranna kandideerida, ja Lõuna - Eestis ja Kesk - Eestis ja mujalgil Eestis, laias laastus erinevaid kandideerida, on tulemuseks vaikus, null numbriga, kuussada nelikümmend kaks on saanud siiski täielikult tulemused nullid (0.00). nüüd Te siis teate astmelised tööjõu puuduslik arvestused on (0.00).

Aga peas keerlevad mul hoopis sellised mõtted: ,,Kuigi tabamusest on vabu töökohti olemas partnerid, sellest olenemata jäävadki tööjõu puuduses tühjuse mõistuse puudulikkuse all frass.

Te võite seda nimekirja julgesti täiendada, sest ega ma kõike ka siin nimetada oska, aga: mustikad, sinikad, metsmaasikad, põldmarjad, pohlad, jõhvikad, murakad, kukemarjad, kibuvitsa-, pihlaka- ja kadakamarjad, sarapuupähklid – nii poejogurteisse ja poemoosidesse, kui kodukeldritesse ja sügavkülmikutesse; kukeseened, puravikud, kuuse-, kase-, ja männiriisikad, šampinjonid ja sirmikud – nii poodi linnarahvastele kui koduhoidisteks; aga ka musta pässiku – kuulsa tšaaga, kuuse- ja männivaigu ning loendamatud imepärased ravimtaimed nõmme-liivateest islandi samblikuni – nii koju lihtsamatest tõbedest toibutamiseks; kui Eesti omamaiste ravimite jaoks ravimitoormeks; no ja vihadki sauna saame me ju ometi oma metsast, mida saeme nagu oksa, millel ise istume.
Ning igasugune kaubanduse ettevõtte firmad niinaljalt ei kavatse lisa tööjõudu laieneda kuigi jääb siiski mulje eesti elu tööjõu all nimetatakse puudulik majanduse fraasid.

Usume hulle jutte, nagu oleks oksa saagimine kasutoovam kui kõik see, mida just üles lugesin. Ma arvan, et me pole piisavalt põhjalikult metsa tõelisi rikkuseid veel üles võtnud lugedagi, aga nüüd tuleb seda teha.

Teadlased, nii meie endi omad kui laiast maailmast, seletavad kui kurtidele kõrvadele ökosüsteemide toimepõhimõtteid – et kui süsteemil üks jupp vahelt ära võtta või see läbi kulutada, või seda vigastada, või üle koormata, siis hakkab süsteem jupsima või ütleb hoopis üles – kõik kuulevad, aga enda ja oma laste eludega seost ei taipa, või ei taha taibata – „millestki tuleb ju elada“ kostab vastuseks. Uusi töökohti vaja samuti luua, kuigi meil pidavat tööjõu puudus olema.

Tegelikult tehakse maailmas palju uudseid, põnevaid ja nutikaid asju, nagu näiteks seentest nahka. Uue lainena avastatakse põhjamaade taimede uskumatuid ravi- ja toiteväärtusi – kahju oleks, kui võibolla just need kõige vägevamad abimehed taimede näol enne hävineda jõukas kui järg nende avastamise ja uurimiseni jõuab.
Me võiks Eestis tegeleda innovaatiliste loodusuuringutega, mitte loodust maatasa nüsida, et hiljem kahetseda, et täna rumalad ja mugavad olime.

Võiksime olla puhas loodusmaa. Kasvõi eksperimendi mõttes. Me ei kaotaks midagi, aga võita oleks palju. Mõtle mis tunne on öelda – Eesti on puhta loodusega maa – eriti veel kui see tõele vastab.

Me saame metsalt tervist ja elu, märkamatult, seda tõeliselt hindamata.
Mets puhastab me põhjaveed ja hoiab me allikad, jahutab me ilma, toidab ja katab meid, kaitseb meid tuulte eest – olete märganud, kui tuuliseks on viimase kümnendi jooksul meil muutunud?

Metsast rääkides kordame tema kohta sõnu: hoiab, kaitseb, toidab, taastab, ravib, puhastab, parandab, rahustab, inspireerib, rõõmustab – nii ihu kui hinge, nii inimesi kui kõiki elavaid – loomi, linde, putukaid, kalu, väekaid taimi.

Inimese tegudest rääkides, suhtes teiste elusolendite ja loodusega, võiksid korduda samad sõnad, maailm me ümber saaks palju parem.

Ma sellepärast kandideeringi, et meil kõigil parem saaks, just meil kõigil, nii inimestel kui elusloodusel ❤

Metsapildiga väärindasin siin ühe ühekordseks kasutamiseks mõeldud papptaldriku ja muutsin ta pisut kestlikumaks, nii meeldib mulle mõelda

King