Tutvun naisega.

Peab elama tallinnas. Olema 40 ringis. Vaimupuue väike pole probleemiks.

Tahaksin temaga istuda kohvikus, kui rooma parimas kohas, mida tema hinge ilusa iluga jagada,et õide puhkega ja ületada surelikkuse mandumine ja tõusta kahekesi luulekeeli inimesena kultuuri kõrgustesse.

Käina mööda seda talvist pariisi, meie vanalinna.

Hoida käes tema elu, mis on sõrmikutes ja põiminud minu sõrmedega. Minu eluga.

Minu vastas on elu.

Temas elab imeilus. Naine. Naine, kes on naise maailm.

Ta avab seda läbi dialoogi,et koos rääkida armastusest mehe ja naise vahel, kui vastandite sobimisest.

Joome kakaod platvormil.

Tuledes jaanuari vanalinn.

Sadamas on laevad.

Kaugel on lasnamäe.

Ta võtab oma telefoni, paneb klapid pähe, valib laulu ja ulatab siis ühe klapi mulle.

Jagame armastust, kui lugu, mis on astumine mehe ja naise müüti,et igaveseks seal õilmuda.

Bryan Adamsi look in to her eyes.


Kuulame.

Vaatan talle silma.

Sulandume ja siis ma temasse saades ütlen,et armastan teda.

Meat Loaf Our treasue your love.