te olete alates enda teadvustamise hetkest püüdnud kõike hästi ja õieti teha, juhiseid täpselt täita, heakskiitu pälvida. Pingutate kuidas jaksate ja oskate - heal juhul naerdakse teid välja, halvemal sõimatakse lausa läbi.
Kõigepealt satuvad löögi alla teile tähtsamad eluvaldkonnad, sest seal punnitate-pingutate kõige rohkem. Siis riburada järgmised.
Lööte käega, lasete asjadel minna isevoolu teed, vahel keerate midagi südamekosutuseks kihva ka. Küll seegi ära tabatakse ja etteheideteks materjali annab.
Siis seisate käed ripakil ega oska enam midagi teha. Ilmselt olete VALEL AJAL või VALES KOHAS. Miks mitte ka mõlemat.

Jama on selles, et püüad täita teise soove. Elada teise inimese elu. Enda elu tuleb elada..isegi siis kui see teistele ei meeldi.
Tee asju nagu sa ise tahad. Ära kuula kellegi nõuandeid.
Alles siis elad sa elu nagu sulle meeldib ..rõõmsalt ja rahulikult.

Halb päev oli? Eks meil kõigil aegajalt on.

Lohuta end sellega, et õigel ajal õiges kohas olemist saavad endale lubada vaid rikkad, sest ülejäänud rabavad ajal tööl...

õnnestumiste ajagraafik ja kaart kuluks ära siis, teab täpselt kohale minna

kas 44 on vanus? Nii vana ja ikka veel elab teiste heakskiidu nimel? Saa täiskasvanuks

jamad on jätkunud ka täna. Et mis teiste heakskiidu nimel, ma ju TAHANGI teis(t)ele kui ka endale head. Et välja kukub pahasti, see hoopis iseasi.

Rahu! Ega nõnda kõik need 44 a pole olnud!? Elu käib ikka sinusoidi mööda, on halvemad ja paremad ajad. Anne Veesaar ütles kord kuldsed sõnad halbade aegade kohta - söö rahulikult oma võileiba, käi koeraga jalutamas, ja - ooda ärä! Nii lohutan minagi end. Ühel hetkel on mõõn möödas ja järgnevad kindla peale tõusuajad.