kas see on üldse võimalik? vana koer ründab noort uut koera.

lisan veel, et mõlemad on emased koerad.

kui sa seda pealt nägid ju siis on võimalik:) Kõik sõltub ju koera iseloomust, kusjuures emaste kaklused on väga vihased.

Võib, kuid ei pruugi. Emased on konfliktides omavahel õelamad ja äärmusolukordades võib kaklus lõppeda ühe osapoole surmaga. Isaste tülid on kergemini lahendatavad.

välismaal on koerte psühholoogid, kes probleemsete koertega lausa imet teevad. vaatasin, et isegi youtube-s on vastavaid saateid üleval, aga ilmselt ei jõua neid kõiki läbi vaadata lootuses, et samasugusele probleemile lahenduse leiaks.
kas meil eestis pole ühtegi koerapsühholoogi?

Kahjuks ei ole Eestis haritud loomapsühholooge - meie kõrgkoolides puudub selline eriala ja õppida saab ainult välismaal. On aastatepikkuse kogemusega koertega tegelejad ja mõni, kes on läbinud lühikursused selles valdkonnas. Videod on kenad, kuid need ei näita tegelikku tõde, saadetes näidatakse vaid positiivseid lühikokkuvõtteid.

uus koer tuleb võtta pisikese kutsikana vana kõrvale ja siis vana võtab ta oma kasulapseks.

uus võetigi "titelõhnalise" 2-kuuse kutsikana. omanikud ise ka lootsid, et võtab kasulapseks, aga läks hoopis teisiti.

vahel sõltub vanema koera iseloomust, kuidas omaks võtab. kurb

kui teisiti? kas väristas vuntsi ja näitas hambaid ja naksas? või ründas vihaga? mina võtsin emasele koerale 2-kuise emase kõrvale, meie vana koer urises, tõstis mokka ja laksutas kogu aeg hambaid, kui kutsikas liiga lähedale tuli. söök söödi eest ära ja kondid võeti käest, suure koera pallile ei tohtinud ligineda üle meetri, kaussi ei võinud nuusutada. samas, kallale ei läinud, pani hambad plaksuga paari sentimeetri kaugusel kokku. lugesin, et see on täiesti normaalne käitumine, kuhu inimene vahele segada ei tohi, nii õpib uus koer kombeid. ja vana koera keelamine kasuks ei tulevat - eeldusel muidugi, et tegu ei ole tõsise vihaga ja sooviga teine ära hävitada.
meil kestis paar kuud pidevalt, nüüd on kutsikas 4 kuud meil elanud ja viimast õppetundi nägin vist mõne nädala eest, teemaks naabrinaine ja viiner.
aga algusest peale kaitses vana koer kutsikat kasside eest, samuti jälgis teda õues, ei lasknud üksinda rändama minna.

kaua see noor koer teie peres on olnud?Meil on ka pidevalt olnud peres 2 emast koera(kui vana lõpetab oma elutee,võtame noore teisele seltsiks)Meie pere vanemad emased näitavad hambaid tavaliselt kuu,kaks,enne,kui sõbrunevad.
Koertega on nagu lastega-ka nemad on armukadedad,kui keegi võõras tuuakse ja püüab positsiooni haarata,tuleb ju hambaid näidata...
Kui võtate uue koera,tuleb vanale koerale samuti tähelepanu pöörata,mitte ainult noorele(nagu siis,kui uus beebi tuleb perre!)Kui antakse süüa, maiust vms. tuleb vanemale koerale ALATI anda esimesena-sest tema on vanem ja karja juht!Ka silitada tuleb kõigepealt vanemat, siis nooremat.Nii ei teki vanemal koeral tunnet, et noor tuleb ja tahab tema positsiooni haarata. Läheb mõni aeg mööda ja noorem koer aktsepteerib ise vanema koera poolt kehtestatud reegleid ja tüli jääb tulemata.
Nii lihtne see ongi!

(ma pole ise omanik, vaid sugulased. tahan aidata, kahju on neist).3-4 kuud on kutsikas olnud. vana koer ründab ikka nii, et murrab maha. neid hoitakse eraldi ja õues käivad ühekaupa. ilmselt on alguses juba tutvustades viga tehtud.

Jah, meie ka eksisime tutvustamisel - aga raamatuid lugesime alles järgmisel päeval:( Parim olevat, kui kutsikas pannakse puuriga maha ja lastakse vanal koeral temaga piisavalt kaua tutvuda. Aga meil midagi eriti hullusti ei läinud.
Kindlasti on koeri, kelle loomus ei kannatagi kutsikat enda kõrval ja ongi tegelikult ohtlikud. Äkki vana koer ise tunneb end ka peres karjajuhina?

siin tuleb ikka inimesel juhi roll enda peale võtta ja kord majja luua :). meie võtsime ka hiljaaegu täiskasvanud koerale lisaks 3-kuuse kutsika. kuna suur koer on meil väga tundliku iseloomuga ja teiste koertega mitte eriti leplik, siis pabistasime esialgu küll, et kuidas omavahel lepivad. selge oli see, et suurele koerale peavad alles jääma tema privileegid ja tema elu ei tohiks eriti muutuda. meie kindel soov oli, et vanem koer peab jääma pomoks, kuna teisiti ei ole see tema iseloomu juures üldse mõeldav. kutsika valisime vähem domineeriva. hakkasime kohe kutsikat harjutama - süüa saab enne vanem koer, uksest sisse-välja tuleb enne vanem koer, tervitatakse kõigepealt vanemat koera, vanemat koera puhkamise ajal ei luba segada, ei ole läinud vahele, kui vanem koer kutsikat korrale kutsub (õnneks siiani ilma haiget tegemeta) jne. tegelikult on sadu pisiasju, millele tuleb inimesel tähelepanu pöörata, sest kõike ei saa jätta koerte endi lahendada. siis võib kergelt tüli majja tulla, eriti, kui on tegemist samasooliste koertega. kui aga kutsikas õpib juba väiksena teatud asju teatud järjekorras tegema ja need muutuvad rutiiniks, siis on hiljem palju lihtsam koertega hakkama saada. aga eks palju oleneb ka koerte iseloomudest.

Meie vana koer on leidnud kutsikale nüüd uue rakenduse - kasutab teda toidutestijana. Ta ei pista nina enne oma kaussi, kui kutsikas on mõlemast kausist maitsnud. Kutsikas mekibki kõigepealt ampsukese vana koera kausist, siis suundub enda toitu nosima. Kui nooreke juhtub unustama ja kohe oma toidu kallale asub, istub vana nii kaua kausi kõrval, kui noorel toit otsas, no siis ikka läheb ja pätsab ühe krõbuski tema kausist ka! Ja siis alles julgeb mutike süüa, vist on mürgitamist kartma hakanud:))

Selline hea soovitus - võtke juhi roll, võib lõppeda väga tõsise traumaga ja halvemal juhul kutsika mahamurdmisega! Kutsikas on alati karjas kõige madalam, hundikarjas ei tehta kutsikale liiga, kui ta ulakas on, kutsikad söövad esimesena jms. Koerakari käitub teisiti ega ole seal nii selgepiiriline jaotus positsioonides, inimene on aga teine loomaliik, kes ei moodusta koos koeraga sama karja, pigem on ta nagu suurettevõtte peadirektor, kes maksab palka ja määrab tööülesandeid. Hundikari on aga nagu vana talupere, kus elavad koos mitu põlvkonda lähisugulasi, igalühel oma ülesanne ja kui keegi kasvab piisavalt iseseisvaks, saab ta ära minna ja oma karja moodustama hakata.

Enamasti on ka koertel reegel, et kutsikatele liiga ei tehta! Jah, hoiatatakse ja näidatakse, missugusi piire vanem koer talub, kuid otseselt kallale ei minda. Ometigi on mitmeid kutsikaid teiste koerte poolt maha murtud! On selliseid isendeid, kes on individualistid ja kes taluvad väga ükskikuid teisi koeri. Sellistega teise koera lepitamine ei ole mitte alati isegi võimalik. On koeri, kes ei oska suhelda teiste koertega, selle põhjuseks sageli on ebakindlus ja neid om võimalik õpetada tolereerima ka kutsikat, kuid sageli tuleb siin alustada kutsika suunamisest-õpetamisest.

Teadmata, missugustest koertest kirjutab teema algata, ei saa anda ühtki kindlat soovitust! Pole välistatud, et vanem koer ei hakka iial taluma teist koera enda kõrval. Ja siis soovitada mingeid imenippe on väga vastutustundetu, see võib lõppeda teise koera tõsiste vigastuste ja surmagagi. Kui on ebakindla koeraga tegu, siis oleks olnud hea alustada koerte tutvustamist neile mõlemale võõras keskkonnas, mitte vanema koera omal territooriumil. Siis oleks ka kohe näha olnud, kas vanemat koera võib üldse kutsikale ligi lasta. Paraku on koerte seas ka selliseid indiviide, kes ei ole nö.vaimselt stabiilsed. Sel juhul on koeraomanike valik - pidada neid koeri eraldi, igati põhjendatud ja soovituslik!

Tere!
Mure suur:(
Nimelt tõime eile elukaaslasega koju uue koera Taksikoera 6kuuse. ees aga meil kodus ka vana koer, vana koera tõugu ei oskagi täpselt öelda, Ta selline väike krantsitõugu koer:) . Midagi olen kuulnud, et taksi ja millegi segu. Ok. Lasime kutsika autost välja hoovipeale. Algul ta liputas saba ja jooksis järele vanale koerale, ühesõnaga ta tahtis mängida. Vana koer aga näitas hambaid, urises ja jooksis eest ära. Nii tunduski, et ah kõik juba laabubki, aga tegelikult ei olnud asjad nii. Läksin kõrvalhoonesse, et sauna ahju puid juurde visata, vana koer minuga kaasas, nagu ta tavaliselt, kui lähen sauna kütma. Väike taks aga jooksis meile järele, ja pahaaimamatult hüppas ka üle saunamaja ukseläve, ja nii see läkski, vana krants ründas kohe, ja suht valusalt, sest taks kiunus ikka oma minut aega:(.
Täna aga võtsin taksi sülle, panin talle kaelarihma, ja jalutusrihma külge.
Laksime siis õue, antsin veel vanale koerale veel tüki kanaliha, ja jätsin ta sööma, lootes, et ta ei tule järele. Jõutsin vaid taksi maha panna, kui see vana koer ka kohe jälle tahtis rünnata:(, jõutsin vaid ta kiirelt sülle haarata, ja sõimasin vanat koera, et ta ikka igavene õelus jne.
Mul tegelikult mure suus, kas oleks võibolla õigem, kui lasen neil omaette asju klaarida, aga samas kardan, et taksi võib jalga lasta:(, sest ta ju alles siin olnud meil üks päev?! Misa teha, palun antke nõu!

Esiteks, võta ja tee uus teema, siin ees juttu palju ja juba aastast 2009. Foorumlased ei viitsi pikalt allapoole hakata kerima, vaatavad, et vana teema ja pannakse kinni.
Väiksest uuest koerast jube kahju, tema pole ju süüdi. Otsi kindlasti abi.

Sellest mõttest ei saa ma üldse aru-lasen neil omaette asju klaarida. vanem juba füüsiliselt üle, hea küll näitab hambaid ja uriseb see teine teema aga kui ikka kallale juba kargab see küll õige pole. Mida see väike noor pisike peaks tundma, hea on, et on taks, rohkem dominantne oleks oleks kohe lapsepõlves saanud halva kogemuse ja muutuks kohe teiste koerte vastu tatti pritsivaks hüsteerilselt hulluks koeraks. nii, ei kasvatata/õpetata koeri.

Minul on vanast koerast jube kahju. Tuuakse uus, vana on "ees", kaitseb loomupäraselt oma territooriumit sissetungija eest ning oma õigust seal rahus olla, aga saab sõimata...
Esiteks - koeri oleks õigem tutvustada neutraalsel pinnal, mitte lasta uut mürtsti sinna, mida vanem olija oma territooriumiks peab.
Teiseks - vanal koeral peavad olema oma õigused. Tähelepanu, rahusaamise jne suhtes. Vana koera ei ole mõtet sõimata ega uut eelistada. Pooleaastane uustulnuk pole enam titt midagi, ta peaks keelamist kuulama ja vanemast vajadusel eemale hoidma.
Kolmandaks - foorumi erinevate arvamiste järgi oma koeri kasvatama hakata ei soovita, see võib mõlemale halvasti lõppeda. Koolitajate artikleid sel teemal peaks netistki leidma, parim oleks muidugi mõnega otse ühendust võtta.
Igatahes polevanem koer milleski süüdi, et teda sõimata ja karistama hakata.

Nad ei pruugigi hakata omavahel läbi saama, ükskõik mida teha.
Loomadel on oma hierarhia ja kui seal toimuvad ootamatud muudatused, siis
tulemuseks on tihti konflikt.

Konflikt võib olla nii tõsine, et loomad ei saa enam koos elada.
Näited elust enesest.

Vana koer võib mõelda, et kutsikas toodi ta asemele.