chilipi, mina ei ole seda asja julgenud rohkem lahendada ja tundub, et pole vist enam tarviski. hommikul üks tunniajane klähvimisseanss ja õhtul teine ja sellega asi piirdub (praegu). no vahel juhtub, et lõuna ajal ka natuke, aga noh... pigistame kõrvad kinni. eks me kõik "haugu" vahel:)
Bohh: Kui päris ausalt, siis väravast välja astudes vilksatas mu endagi peast läbi mõte, et Võsapets oleks meie "vestlusest" päris häid kaadreid saanud. Tädi teadis täpselt, miks ma tema ukse taga kella lasen, imbus nurga tagant välja ja asus valjuhäälselt kaitsepositsioonile juba enne kui ma suu lahti sain teha. Kes te selline olete, mida te tahate, mis koerad, kus te koeri näete, minu peale on ennegi kaevatud, te ei saavuta sellega midagi jne. Kõrvaltvaatajale oli see kindlasti päris muhe pilt:D Eriti see, kui ma taipasin, et mõistlikku juttu pole loota ja auto poole sammusin ja ta mulle poolel teel veel üle aia midagi kuklasse kriiskas. Mida, sellest ajalugu loodetavasti vaikib:D
ahem: ei, haudvaikus pole tõesti eesmärk, aga kui ärkad koerakisa peale, teed tööd ja uinud koerakisa saatel, siis paratamatult tekib küsimusi... Olen enda arvates üpris tolerantne inimene - jõmpsikad põristavad võrridega, tited kilkavad, bemmimehed kõmistavad tümmi ja vilistavad kummi, muru niidetakse jne, aga vastupidiselt koerakisale on kõigil neil teistel asjadel olemas täiesti etteennustatav algus ja ka lõpp. Kasvatamata koerte lärmil ei tule ilmselt enne lõppu, kui ma ise ära suren või koerteperenaisele jõuluks rohelise kärbseseene konservi saadan:)
chilipile veel kord: koerte sotsialiseerimise asjus paistab sul õigus olema. Aeg-ajalt, nii umbes korra kuus näen teda mõne oma "kasvandikuga" jalutamas. Olen isegi pead vaevanud, et endal on terve bande koeri, aga jalutamas käib ainult ühega. Ju siis sotsialiseerib seda, keda parasjagu vaja.