Tegelikult on probleem ju täiesti ilmne ja mitte väike.
Üks asi, et segab naabreid, teine asi, et koerake ju ilmselgelt kannatab seal. Pealegi on inimese loomus nii seatud, et nutvat last või hädas häälitsevat looma on raske kuulata, ikka tahaks appi minna. Kui ei saa abistada, siis juba sellest hakkab normaalsel inimesel reeglina paha.
Kus sa seal siis veel magad.
Lisaks ei pruugi pererahvas üldse teadagi, et koer nutab. Koju tulles ju vaikus majas. See on väga levinud olukord.
Kui ei taheta/ ei saada otse rääkida, kirjutage kiri. Viisakas. Heatahtlik. Abistada püüdev. Sellest, et koerake kannatab ja nad ehk ei tea. Ütelge, et soovite aidata, kui oskaksite ja et teil eelkõige koerast kahju. Sellisest pöördumisest võib tihti rohkem abi olla. Vihakirjad tekitavad ehk lihtsalt protesti ja arvatakse, et naabrid ajavad kiusu. Ehk ka ei usuta, et olukord halb ja koer vaid poor korda niutsatanud-haugatanud.
Üksindusahistus on just noortel koertel väga levinud probleem, kuid tegelikult harjutamisega lihtsalt "ravitav".
Selle vastu leiab abi nii raamatutest, treeneritelt kui ka netist.
Olen samal teemal siin foorumis tegelikult nõu ka andnud.
Proovin hetkel leida mõne venekeelse video, et abi tõhusam oleks.