Tegu suure, umbes 60+ kaaluva 3,5 aastase koeraga. Krants, njufa ja tont teab kelle segu.
Paar nädalat tagasi kadus koera söögiisu. Nokkis veidi näpu vahelt, siis lõpetas söömise täiesti. Kõht oli lahti, loom nõrk ja loid. Kõht oli pehme, valu ei tundunud kusagil olevat. Suhtlesin loomaarstiga telefonis, sain soovitused kõhu korda saamiseks, diagnoosiks jäi küsimärgiga kondiummistus (samas tean, et ise pole konti andnud, aga ka naaber aegajalt nunnutab teda, ei tea). Koer elavnes, hakkas tasapisi paremat kraami uuesti sööma. Konserv, liha, sardellid, arsti soovitusel kosutamiseks koort. Saab jätkuvalt piimhappebaktereid. Krõbinaid pole ta kunagi tahtnud, tavalise kodutoidu peal olnud muidu. Mingi asi kodutoidust enam ei lähe, ka mitte rohkelt konserviga segatult. Täna ei tahtnud jälle ka puhast konservi. Ergas iseenesest. Joob normaalselt. Arst eriti koju tulla ei taha, arsti juurde koer viia oleks päris võimatu ettevõtmine, oma transport puudub, elame täielikus kolkas.
On kellegil sarnast kogemust? Mida teha, et loom jälle normaalselt sööks ja kosuks?