Hei! Mõtlesin võtta koduseks lemmikuks villakhiire. Kas keegi oskab öelda, millega pean enne tema kojutoomist arvestama? Miks võtta ja miks mitte võtta? Plussid ja miinused.

sellega, et ta elab sul vähemalt 15 aastat.

sellega, et kui ta sul lahtiselt jookseb, siis lisaks pidevale junnitamisele on meie tsintsul kombeks ka voodisse pissimas käia:( ja pidev taga ajamine, et teda õhtul puuri panna. ilma valveta ei soovita tal joosta lasta, närib igasugu asju, ustest, mööblist, seinast ja juhtmetest rääkimata.
kui tahab sellist looma, keda muudkui nunnutada ja mutsutada, siis võta parem kass. kui tahad aga sellist, keda lihtsalt jälgida, siis tsintsu sobib küll.

Nii plusse kui miinuseid on hulga. http://www.lontu.ee/foorum vaata villakhiirte alla.

Puuri pead ka päris suure muretsem, villakhiired on väga liikuvad ja mänguhimulised loomakesed, lisaks peaks neid vahel ka puurist välja jooksma laskma. Juhtmed meeldib neile tõesti närida, aga need saad ju põrandalt ära koristada või kõrgemale kinnitada. Lisaks küllaltki pikale elueale on tšintsud ka väga hea tervisega, armsa välimusega ja leebe loomuga.

Tänud neile, kes on juba viitsinud vastata! Tundub, et ma siiski tahan endale uue lemmiku koju tuua. Aga kui keegi teab veel midagi lisada, siis ootan. :)

Juba 3-ndat aastat selline loom. Välimuselt super armas ja tundub unistuste loomakesena, aga tegelikult....
Mina ei jõua ära kahetseda, et võtsin just chinchilla. Kõige suurem pettumus on see, et temaga pole üldse võimalik suhelda. Kui hamstri, kassi, merisea vms. on võimalik, et võtad ta sülle ja silitad jne. Siis nemad on looduses saakloomad ja ainult põgenevad. Kusjuures nii ise kui ka poeg nunnutame teda igati. St. ta tuleb küll juurde (kui ise soovib), isegi võib lasta silitada-sügada, aga pisimagi äkilise liigutuse peale nad lausa lendavad minema, süllevõtmisest ei maksa unistadagi. Vaatamata sellele, et oleme teda välja lasknud vaid õhtuti, siis on suutnud uskumatut kahju teha - ta närinud tapeedi, kogu mööbli, aknalauad, juhtmed... Pissinud ja pabuldanud kõikjale nagunii. Ainus pluss, et ta sööb suhteliselt vähe ja ei lõhna üldse.
Kui tahad armsat loomakest, keda ka paitada saab, siis chinchilla selleks kindlasti ei sobi.

meil neljas aasta tsintsilja kodus. vastupidiselt eelkirjutajatele, meie loomake ei kaka ega pissi kuskile peale oma puuri. iga päev laseme teda puurist välja maja peale jooksma. esimesel aastal ta praktiliselt lahtiselt elaski, ainult ööseks panime puuri tagasi. muidugi väiksed kaod sellega tekkisid (näris natuke mööblit ja juhtmeid), aga mitte katastroofilised. niikuinii kõik kulub ju meie ümber :)
praegu käib ainult lillepottides mulda kraapimas ja lilli lõhkumas, aga selle eest toob ta palju rõõmu meie perele. samuti läheb ise puuri tagasi, kui villand jooksimisest saab...
arvestama pead kindlasti sellega, et ta tahab üpris suurt puuri, kus tal hea oleks olla. meie loom on ses suhtes eriline, et talle ei meeldi ükski eritoit, sööb aind rosinaid ja pähkleid, mida tegelikult ei tohiks nii palju anda, aga see eest on ta armas paksuke.
mina soovitan küll sul endale see karvakera koju tuua. ta on vähenõudlik loom, ei haise ning saab ilma peremeheta ka väga hästi hakkama.
jõudu sulle :)))

Huvitav, mul kolm sellist loomakest - üks paarike ja üks üksik emane, kes ei võtnud isast omaks. Minu loomad tulevad küll ise juurde ja ootavad hellusi ja seda, et nendega suheldaks. Armastavad väga süles olla ja seda, et neid õrnalt kallistatakse. Panen käed puuri ja juba hüppab mulle üks või teine pihkude peale.

armas paksuke võib ta ju küll olla. aga kui ta ainult rosinatest ja pähklitest toitub siis kauaks kahjuks teil seda lemmikult ilmselt pole. küll ta seda eritoitu ka sööma hakkab kui ikka rosinaid ja pähkleid ei anna. minu omadega oli see probleem, et kui andsin sellist toitu kus olid peale kraanulite ka igasugust muud head ja paremat siis sõid selle hea ja parema ära ja kraanuleid ei söönud. ühel läks kõht sellest lahti teisel kinni. siis valisin sellise toidu milles ainult kraanulid. maiust annan ainult harva. iga pöev saab kumbki ühe maapähkli. rosinat kolm nädalas. vahel kuivatatud banaani ja päevalille seemneid. üldiselt alguses poputasin neid maiustega tihedamini ja pidevalt olid neil kõhuhädad. nüüd olen südame kõvaks teinud kui nad nurumas käivad ja kõhud juba pikemat aega korras. tervis ikkagi tähtsam.

Mina sai oma esimese tšintsu juba täiskasvanud loomana, temal kulus küll kaua, enne kui meid omaks võttis ja tegelikult on ta siiani pisut arglikum kui teised. Aga see kelle sain noore pojana, on väga julge ja tuleb ise inimeste juurde. Eks see sõltub looma iseloomust ja sellest, kui palju temaga vaeva on nähtud, nemad vajavad ka pisut kasvatust.

to chin: siiamaani pole küll mingeid kõhuhädasid olnud. loom on terve ja õnnelik. vahepeal sööb kuiva ja värsket heina ka ja on oma eluga rahul.

ma olen ka ikka pidevalt kahetsenud, et selle looma võtsin. läksin selle armsa välimuse õnge. loomulikult on ta armas ja omamoodi kallis ka aga minu oma on ka selline iga asja peale ehmataja ja ligi või sülle tuleb ainult siis kui täiesti liikumatult istud, kui nats näppugi liigutad, lendab nagu tuulispask minema. lootsin ka teda võttes, et saan looma keda nunnutada ja poputada aga tutkit.

minu isane on 5aastane ja ka ei suhtle üldse, hüppab palju rõõmsalt küll ringi, aga puudutada ei lase. pissib igale poole ja junnitab. hästi ilus muidu. parem ikka kui saaks sülle võtta ja paitada ja musitada.

siis ei jää looma otsides muud varianti, kui passida poodides erinevaid loomi kuni leiab sellise, kes on rahulikum ja laseb sülle võtta.
Aega läheb rohkem, aga kindlasti on asi seda väärt.

Ei, tuleb hoopis loom võtta otse omanikult, mitte poest. Siis saad omaniku juures juba hinnata, kui sõbralikud on vanemad ja kas pojad lasevad end kätte võtta. See on parim võimalus saada tore, sõbralik kaaslane. Kui ei ole sõbralik, ei võta sealt perest. Farmist ja poest on shansid ikka väiksemad, ei tea ju, kui palju nendega tegeldud on.

poodides on ju ka peredest müügile toodud. Isegi olen näiteks viirusid viinud, kui tuttavad pole tahtnud.

http://www.lontu.ee/foorum/viewtopic.php?t=5720

Soovitan selle teema läbi lugeda. Või tule üldse lontu.ee-sse. Saad palju kasulikku infot.

Minu loomakestest on seal ka palju juttu. Samuti paljude teiste tsintsude omi.
Lühidalt niiplju, et mina saan küll oma tsintsusid nunnutada. Ja ei kahetse elusees, et nad võtsin. Neil tuleb lihtsalt alguses lasta oma isu täis joosta ja siis nendega väljas tegeleda. Tuevad ikka ise sülle küll. Samuti saab neile erinevaid trikke õpeteda: nime peale kohale tulemist, sitsimist, küsimist, õlale hüppamist. Kui käe puuri panen, siis hüppavad käe peale. Puuri lähevad ise. Super lemmikud lihtsalt! ei saa aru, milles probleem. Minu tsintsud lasevad ennast ilusasti silitada ja lõua alt sügada jne. Lähemalt lugege lontust.:)

Mul on kahju neist loomadest, kelle omanikud neid ei taha:(

Aga äkki tahad oma loomakese kellelegi ära anda? Pakuksin talle head kodu.

Kahjuks tšintšiljat ise pole pidanud ja ei oska tema kohta ka midagi öelda - aga kaalu varianti võtta näiteks rott või paar. Nemad suhtlevad inimestega. Võrdluseks võin öelda, et hamstrid eriti ei suhtle inimestega, löövad hambad sõrme, kui neid une pealt äratada, aga rotid on jube lahedad. Kunagi ei hammusta, ainult limpsivad sõrmi. Tulevad tervitama, kui nende juurde lähed, sitsivad ja uudistavad. Neile meeldib inimese õlal ja põues vudida ning kui nendega tegelda,siis nad lähevad vägagi lõbusaks. Eks muidugi see kõikide asjade närimine ole üks nuhtlus, aga seda tuleb jälgida, et nad seda ei saaks teha. Aga vahvad on nad igal juhul ja julgen oma kogemuse põhjal soovitada.

Ka minul oli kunagi tšintsu. Minumeelest on nad väga toredad lemmikud. Ta tuli ilusti sulle ja nautis seda kui ma teda kõrva tagant sügasin, kohale tuli nime peale, hädad tegi ainult puuri ühte nurka, õhtul läks ise puuri ja sai aru keelamisest nii et kui ta midagi närima hakkas siis ma keelasin teda ja ta lõpetas.
Inimesed kui teie ei ole oma tsintsudega tegelenud siis ärge tulge ütlema, et nad on ebasõbralikud.

Kui sulle chinchilla ei meeldi, v6ta kyylik. Mul on ja ta on niiiiiii mega s6bralik ja lakub koguaeg ja ei väsi nunnutamisest. :)

*Chinchillat ei tohi jätta järelvalveta.
*Chinchillasi tuleb suvel pidevalt jahutada kas ventilaatori või külmaveepudelite abil.
*Chinchilla on ööloom ja tahab päeval magada. ÖÖsel laamendab puuris.
*Chinchillale on vaja spetsiaalset suplusliiva ja korrustega puuri.

Isane küülik pissib seina peale ja emased muutuvad õelaks. Küülik haiseb, villak ei haise. Kui chinchilla lasebki kuhugi, siis see koht ei jää lõhnama.
Igal lemmikul on oma plussid ja miinused.

Lisan paar asja veel loomakese kohta:
* loom tahab rahu(mitte kõva lärmi, muusikat)
* Kui lased looma tuppa ringi jooksma ei ole soovitatav teda kõhualt üles tõsta, loom võib ehmatada ja surra

Olen tsindsu kasvataja. Need on parimad loomad keda ültse pidada. Neid on ka hea korteris pidada.

Olen täiesti nõus eelmise kirjutajaga. Neist paremaid korteris elavaid loomi polegi. Nad on erakortselt puhdad loomad.Mul endal on neid 3 tükki. Nad ei võta ültse palju raha. Need loomad sobivad hästi ka väikeste lasdega peredesse.

Võin kinnitada, et kui kodus on chinchilla, siis on seal ka parasjagu musta mida iga päev pühkima peab. Mul on chinchilla juba mitu aastat. Puur on suur kuid junne, saepuru vedeleb alati puuri ümber, vahet pole kui palju ma koristan. Ta võib need oma möllamisega päris kaugele lennutada. Puuris peavad olema korrused ja seal ta junnitab ning püherdab nii, et puuriümbrus on pabulaid täis. Liiv on ka nuhtlus mida ta oma kasukaga igale poole tassib. Ma ei leia, et chichilla mingi eriline puhtusehoidja on.
Kapiääred on ära näritud, tapeet seina alumises osas ribadeks kistud. Kaval on ka, kui vaja puuri minna. Ta ei ütle sulle, et ok pane mind puuri ja niisama ennast kinni püüda ei lase. Pead igakord uue nipi välja mõtlema, kuidas teda nö. lõksu püüda.
Ausaltütelda olen temast aegajalt tüdinunud, kuid kuna ta on meie perele väga armsaks saanud, siis koristan junne edasi ja unistan umbes 20 a pärast remondist. Chinchilla elab 20a. Kui saaks uuesti valida, kas võtta chinchilla, siis võtaksin pigem kalad või hamstri.

Ja kui keegi väidab, et chinchilla karvu ei aja, siis ta valetab. Võtad looma sülle, oled karvane. Pikad ja jäigad vurrud vahetuvad samuti. Need on nagu nõelad ja võivad nt. kanna sisse naha alla minna nagu kaktuse astlad.

kas koos tohivad elada kolm looma kooset kaks isast ja üks emane