Mina jätan oma aia siilidele juba aastaid kas värsket piima (seda armastavad ka kärnkonnad) või makaroni-piimasuppi. Tore on vaadata, kuidas süües matsutavad nagu põrsakesed.
Mul oli ka aastaid tagasi sama lugu, et põletamiseks kogutud risuhunnikus oli siilipesa. Meil pääses vana siil, aga poegi päästa ei õnnestunud. Nüüd oleme siilidele teinud okstest kaugemasse aianurks pesitsuskohad ja prahti põletame vanas veoauto rattarummus. Ei tahaks sellist õnnetust enam üle elada.