Sooviksin vahetada muljeid jäneseomanikega. Palun andke endast märku!

olen siin. oman kahte isast lojust. yks lontkõrv ja teine kääbuse ja lõvilaka segu.

Mul on emane, kes näeb välja nagu ilma sabata, pikkade kõrvadega siiami kass. Saba tuli tal pisikesena otsast ära, nagu sisalik jättis kätte, kui üritasime teda kamina alt kätte saada. Seda ta pikalt ei põdenud. Nooremana armastas mind terroriseerida - kui ma vaatasin külili diivani peal telekat, siis tuli jooksuga ja hüppas mulle nina alla, kui ma siis ehmatasin oli jänku rahul. Siis reostas ta meie voodipesu, aga seda ainult siis kui oli hästi värskelt vahetatud. Hüppas voodisse ja tegi hästi palju pisikesi jänkujunne. Kassiga saavad üsna hästi läbi, ehk siis on jaganud territooriumi - puur jänesele, ülejäänud korter kassile. Kass jänese puuri ronides saab haledalt jänese käest peksa. Nüüd hoiamegi teda põhiliselt puuris, sest ta on kole närija loom.

minul on 8-nädalane, minu jaoks teine, emane kääbus. Jookseb korteris maratoni. Ääretult lõbus ja inimeselembeline tüts.

to beggy b
sul on nii kass kui jänes?
kuda sa neid võrdled ja kumbaga kergem on?

muide, mul on kah kass ja kaks jänest. ei teagi mismoodi neid niiväga võrrelda. kass oli enne majas kui jänesed tulid. kõigepealt ajas kassiloom silmad jämedaks ja sealt paistis kysimus : milleks teile veel kaks kassi kui teil olen ju MINA! ja oleks need siis veel mingid kenad kassid...
aga praegu ei viici ta neist enam kohe yldse välja teha. jänesed seevastu (koleuudishimulikud nagu nad on), käivad kassi pidevalt ebaväärikalt nuhkimas.
ja siiski on kassiloomad mulle nagu hingelähedasemad. jänesed on jälle omamoodi lojused. väga järjekindlad ja uudishimulikud. erilised syleloomad nad vist ei ole (vähemalt minu omad mitte), aga seltskondlikud ja sotsiaalsed tegelased kyll.

Mul endal on jänkutüdruk kodus, kes on hirmus nurjatu ja vallatu, pissib, kakab ja on kõik katki närinud, aga ikkagi on ta väga nunnu, tegelikult rohkem koera eest, sest puuris on ta vaid siis kui ma tööl olen, muul ajal kargab vabalt ringi. Hea asi on see, et ta sööb ära kogu postkasti tuleva rämpsposti :)

emased jänesed hoiavad puhtust väga hästi, kui neid esimestel nädalatel rohkem puuris hoida (neil on seda ka kodunemiseks vaja) ja välja võtta ainult süles lullitamiseks ja nunnutamiseks. Kasutage siis ka võimalust ja harjutage küünte kärpimisega. Põhimõte on selles, et kui harjub oma puuris pissima ja kakama, saab lõhnad sisse, siis ei tahagi enam toas või voodis ringi kalpsates sinna asja teha. Minu kaks on küll puhtust hoidnud. Isased seevastu tuleb nii viiekuuselt kastreerida, et nad sooküpsena toas "märgistama" ei hakkaks. Aga eks sealgi tuleb puhtaid erandeid ette.

Närimise kohta võib nii palju lisada, et peab asjad nii korraldama, et hambad ühel koledal päeval pliidi kolmefaasilisse juhtmesse ei satu. Ikka silm tuleb peal hoida. Nagu koerakutsikal.

jah no ega ma teda toast kaugemale ei luba ja ohtlikud asjad ikka on peidetud, aga pissimisega jah on nii, et see kaks nädalat jäi meil ära, kuna ei teadnud seda. Aga ta pissib ainult siis, kui voodisse on pandud uus lina või kui diivanikatet on värskelt pestud. Või kui mingi puhta riideeseme kuskile vedelema jätad.

kahju jah, et paljud poed korralikult oma ostjaid ei informeeri. Ma sain viimati ostes väga hea müüja. Küsis kohe, et ega ikka ei ole impulss-ost ja et ikka teab, mida süüa anda ja siis lugeski need esimeste nädalate harjutamis-asjad ette. Eelmisega sai vist niiviisi kogemata tehtud. Igatahes tuppa ta ei teinud. Kui aga silma peal ei hoidnud, tegi voodilinadesse augud ja näksis ka voodiserva.(Ta oli meil koera ja papagoide tõttu päris ullikesena rohkem voodis).

tegelikult tõime enda jänku hoopis loomaaiast, istus seal kurvalt üks kõrv lontis ja teine kikkis ja imelikul kombel ei osanud loomaaiatädid tema kohta midagi õpetada ega seletada.
Noh aga ega ma ei nurise :)

siis küll hea, et ära tõite. Muidu oleks lõvile õhtuooteks saanud.
Minu nunnukesel on ka mõnikord üks kõrv kikkis ja teine lontis. Ja magab oma kausis. Ja hüppab kohutavalt kaugele. Ja ajab pidevalt naerma. Täna 9 nädalat vana. Ullike ;)

vaata vanemate teemade alt, v palju jahutud

poissjänes kodus, lõvilaka ja kääbuse segu, väga ilusat värvi..
minule esimene toajänes, kallile elukaaslasele 3.aga ka esimene poiss. Kipub kangesti oma reviire märkima ja on üldse kange loomuga, sülesolemist ei arnmasta.
Mure ongi, et tahaks teda sõbralikumaks muuta, aga samas on tunne, et vägisi ka ei saa..
nii ta siis iseteadlikult hüppab ja kassiga maid jagab.Kuidas temast "sülejänese "saaks?kes oskaks aidata? ja kas saab?