Lemmikloom
Tiibeti Spanjel
| Kris 24. aprill 2006, kl 19.26 |
| @ 24. aprill 2006, kl 20.22 |
| Airi 24. aprill 2006, kl 23.10 |
Esiteks siis tõust üldiselt.
Tiibeti spanjel on tore seltsi- ja perekoer. Ta on elav, terane ja arukas väike koerake. Ta on rõõmus ja enesekindel, ent võõraste vastu veidi umbusklik. Samas ka isepäine. Väike koer, suure koera oleku ja käitumisega. Ta on ehe ja algupärane tõug, mille tõttu Ta võib võõraste inimeste ja olukordade peale reageerida äärmusklikult. Vanematel ja kogenetul koertelgi on tavaks käituda võõraste suhtes vaoshoitult ja säilitades algul teatud distantsi. Seda ei tohiks mingil juhul ajada segi, aga närvilisuse ja kartlikusega.
Ta on valvas ja annab haukumisega märku võõrastest ja tavalukorrast erinevatest asjadest. Samas ei kuulu Ta selliste koerte hulka, kes iga pisiasja peale hauguvad.
Tiibeti spanjelit on küllaltki raske koolitada Tema isepäise iseloomu tõttu. Kõik sõltub, aga siiski konkreetsest koerast. Osad koerad on kergemini kooltatavad. Tiibeti spanjel kuuletub omanikule siiski küllat hästi, aga kuulekuskoolitus Temaga siiski eriti lihtsalt ei suju.
Sellest hoolimata on mujal maailmas päris palju tiibeti spanjeleid, kellega võisteldakse agilitys, sest nad on aktiivsed ning kiired.Samuti on saavutatud tulemusi sõnakuulelikuses. Siiski kipub tiibeti spanjeli puhul kehtima rohkem see, et Ta tuleb Su kutsumise peale siis, kui Tal ei ole ühtegi muud huvitavamt asja silmapiiril ning Ta soovib ise tulla. Selleks peaks selle tõu puhul kindlalt jälgima reeglit-jalutada ainult rihmaga, kuna nad panevad muidu lihtsalt plehku.
Juhul, kui Te soovite endale sellist koera, kes Teile igas olukorras allub ja kellega oleks lihtne võistelda pole Ta Teie jaoks sobiv tõug.
Kuna nad on elanud tuhandeid aastaid kloostrites, kus nad kõrgel müüril valvates hoiatasid munki ja suuri tiibeti mastife võõraste ja erinevate olukordade suhtes siis tuleb neid juba varasest east sotsialiseerida ning panna erinevatesse olukordadesse, et nad sellega harjuksid. Tiibeti spanjelitele meeldivad kõrged paigad ning meelispaik on neil aknal, kus nad saavad ümbruskonda jälgida. Juhul, kui Teile ei meeldi, et Teie koer turnib Teie mööblil ja aknalaual nagu kass siis soovitan soojalt võtta mõni muu tõug.
Tiibeti spanjeli ei ole eriti vastuvõtlik haigustele. Tegemist on küllaltki terve ja pikaealise tõuga, kelle keskmine eluiga on 12-15 aastat.
Siiski esineb ka tiibeti spanjelitel pärilikke haigusi, millest enim esinevateks on PRA ehk progresseeruv võrkkesta atroofia, libisev põlvekeder (luxatio patellae). Vähesel määral esineb ka PNPd.
Seetõttu peaks kõikidel aretuses kasutatavatel koertel olema uuritud põlved ning teostatud ka silmauuringud PRA; HC ja RD suhtes.
Soovitav oleks, et iga tiibeti spanjeli omanik viiks ka selle koera,keda aretuses ei kasutata korra elus uuringutele –soovitav oleks sellisel koeral teostada silmauuringud vanemas eas, kui koer on juba vähemalt 5-6 aastane. See on statistilises mõttes väärtuslik informatsioon ning aitab saada ülevaadet tõu tervislikust olukorrast.
Kokkuvõtlikult -tiibeti spanjel on fantastiline väike koerake, aga mitte igaühe jaoks ning nagu iga teise tõu puhulgi tuleb ka enne tiibeti spanjeli võtmist endale selgeks teha, kas see on ikka minu jaoks see kõige õigem tõug.
Tiibeti spanjeleid on müüdud Eestis hinnavahemikus 6000.- -25 000.-
Soomes 650 kuni 1000 EUR keskmine hind jääb 800 EUR kanti
Mujal Euroopas kõigub keskmine hind kuskil seal 1000 EUR piiri peal.
Keskmine hind on hetkel Eestis 10 000.-
Tiibeti spanjel on tore seltsi- ja perekoer. Ta on elav, terane ja arukas väike koerake. Ta on rõõmus ja enesekindel, ent võõraste vastu veidi umbusklik. Samas ka isepäine. Väike koer, suure koera oleku ja käitumisega. Ta on ehe ja algupärane tõug, mille tõttu Ta võib võõraste inimeste ja olukordade peale reageerida äärmusklikult. Vanematel ja kogenetul koertelgi on tavaks käituda võõraste suhtes vaoshoitult ja säilitades algul teatud distantsi. Seda ei tohiks mingil juhul ajada segi, aga närvilisuse ja kartlikusega.
Ta on valvas ja annab haukumisega märku võõrastest ja tavalukorrast erinevatest asjadest. Samas ei kuulu Ta selliste koerte hulka, kes iga pisiasja peale hauguvad.
Tiibeti spanjelit on küllaltki raske koolitada Tema isepäise iseloomu tõttu. Kõik sõltub, aga siiski konkreetsest koerast. Osad koerad on kergemini kooltatavad. Tiibeti spanjel kuuletub omanikule siiski küllat hästi, aga kuulekuskoolitus Temaga siiski eriti lihtsalt ei suju.
Sellest hoolimata on mujal maailmas päris palju tiibeti spanjeleid, kellega võisteldakse agilitys, sest nad on aktiivsed ning kiired.Samuti on saavutatud tulemusi sõnakuulelikuses. Siiski kipub tiibeti spanjeli puhul kehtima rohkem see, et Ta tuleb Su kutsumise peale siis, kui Tal ei ole ühtegi muud huvitavamt asja silmapiiril ning Ta soovib ise tulla. Selleks peaks selle tõu puhul kindlalt jälgima reeglit-jalutada ainult rihmaga, kuna nad panevad muidu lihtsalt plehku.
Juhul, kui Te soovite endale sellist koera, kes Teile igas olukorras allub ja kellega oleks lihtne võistelda pole Ta Teie jaoks sobiv tõug.
Kuna nad on elanud tuhandeid aastaid kloostrites, kus nad kõrgel müüril valvates hoiatasid munki ja suuri tiibeti mastife võõraste ja erinevate olukordade suhtes siis tuleb neid juba varasest east sotsialiseerida ning panna erinevatesse olukordadesse, et nad sellega harjuksid. Tiibeti spanjelitele meeldivad kõrged paigad ning meelispaik on neil aknal, kus nad saavad ümbruskonda jälgida. Juhul, kui Teile ei meeldi, et Teie koer turnib Teie mööblil ja aknalaual nagu kass siis soovitan soojalt võtta mõni muu tõug.
Tiibeti spanjeli ei ole eriti vastuvõtlik haigustele. Tegemist on küllaltki terve ja pikaealise tõuga, kelle keskmine eluiga on 12-15 aastat.
Siiski esineb ka tiibeti spanjelitel pärilikke haigusi, millest enim esinevateks on PRA ehk progresseeruv võrkkesta atroofia, libisev põlvekeder (luxatio patellae). Vähesel määral esineb ka PNPd.
Seetõttu peaks kõikidel aretuses kasutatavatel koertel olema uuritud põlved ning teostatud ka silmauuringud PRA; HC ja RD suhtes.
Soovitav oleks, et iga tiibeti spanjeli omanik viiks ka selle koera,keda aretuses ei kasutata korra elus uuringutele –soovitav oleks sellisel koeral teostada silmauuringud vanemas eas, kui koer on juba vähemalt 5-6 aastane. See on statistilises mõttes väärtuslik informatsioon ning aitab saada ülevaadet tõu tervislikust olukorrast.
Kokkuvõtlikult -tiibeti spanjel on fantastiline väike koerake, aga mitte igaühe jaoks ning nagu iga teise tõu puhulgi tuleb ka enne tiibeti spanjeli võtmist endale selgeks teha, kas see on ikka minu jaoks see kõige õigem tõug.
Tiibeti spanjeleid on müüdud Eestis hinnavahemikus 6000.- -25 000.-
Soomes 650 kuni 1000 EUR keskmine hind jääb 800 EUR kanti
Mujal Euroopas kõigub keskmine hind kuskil seal 1000 EUR piiri peal.
Keskmine hind on hetkel Eestis 10 000.-
| :) 25. aprill 2006, kl 00.03 |
| paks kass 25. aprill 2006, kl 09.11 |
muide, kuidas ta karvu ajab ka? pidevalt või mingil kindlal ajal või... ja millised need aetud karvad on.. minu praegune koer ajab selliseid mikroskoopiliselt õhukesi, kuid pikki lenduvaid karvu, mida on lausa võimatu tekstiilidest välja puhastada... pere kirub, et ei ühtki niisuguste karvadega koera enam kunagi.
| Kadi 25. aprill 2006, kl 09.48 |
| Airi 25. aprill 2006, kl 11.02 |
Nagu enamus koeri ajab ka tiibeti spanjel karvu - suurem karvavahetus on paar korda aastas ja siis sõltub tuppa jääva karva kogus ka perenaisest/mehest. Kergemalt pääseb siis, kui karvavahetus perioodil järjekindlalt koerakest harjata või siis kammiga järjekindlalt aluskarv välja kammida. Samas kiirendab selline karvavahetus perioodil kohene aluskarva välja kammimine ka selle perioodi lühenemist ja ilusa uue kasuka kasvamist.
Oma kogemuste põhjal-tipsude karva mööblilt ja riietelt eemaldamine on tunduvalt lihtsam,kui lühema karvalise rottweileri või saksa lambakoera karva kätte saamine. Vajalik on korralik tolmuimeja ja abiks on ka niiske käsi. Kui tiibeti spanjel ajab pidevalt suuremas koguses karva siis tuleks hoolikalt üle vaadata koera toidusedel.
Eks see kõik sõltu ka konkreetselt inimesest, kellele, kui palju karva palju on. :)
Pehmed randmed on tiibeti spanjelil ebasoovitavad. Samas kuna tiibeti spanjeli käpad on kaarduvad võib ka see kogenematule silmale visuaalselt sellise efekti tekitada, et koeral on lõdvad randmed. Hetkel Eestis sellist väga lõtvade randmetega tiibeti spanjelit konkreetselt polegi kohanud, kui siis mõnel üksikul on randmed natuke lõdvemad, kui võiks, aga mitte nii lõtvu, et see konkreetse koera elukvaliteeti mõjutaks või probleeme põhjustaks. Loomulikult ei tohiks seda aretuse ja kasvatuse seisukohast tähelepanuta jätta.
Kõige paremini peaks muidugi nägema selle lõtvuse ära koera liikumisel, kui koer just liikumisel esikäppi tugevalt välja keerab. Seisu piltidel sõltub päris palju sellest millise nurga all pilt on tehtud või kuidas koer seisma on jäänud/pandud.
Oma kogemuste põhjal-tipsude karva mööblilt ja riietelt eemaldamine on tunduvalt lihtsam,kui lühema karvalise rottweileri või saksa lambakoera karva kätte saamine. Vajalik on korralik tolmuimeja ja abiks on ka niiske käsi. Kui tiibeti spanjel ajab pidevalt suuremas koguses karva siis tuleks hoolikalt üle vaadata koera toidusedel.
Eks see kõik sõltu ka konkreetselt inimesest, kellele, kui palju karva palju on. :)
Pehmed randmed on tiibeti spanjelil ebasoovitavad. Samas kuna tiibeti spanjeli käpad on kaarduvad võib ka see kogenematule silmale visuaalselt sellise efekti tekitada, et koeral on lõdvad randmed. Hetkel Eestis sellist väga lõtvade randmetega tiibeti spanjelit konkreetselt polegi kohanud, kui siis mõnel üksikul on randmed natuke lõdvemad, kui võiks, aga mitte nii lõtvu, et see konkreetse koera elukvaliteeti mõjutaks või probleeme põhjustaks. Loomulikult ei tohiks seda aretuse ja kasvatuse seisukohast tähelepanuta jätta.
Kõige paremini peaks muidugi nägema selle lõtvuse ära koera liikumisel, kui koer just liikumisel esikäppi tugevalt välja keerab. Seisu piltidel sõltub päris palju sellest millise nurga all pilt on tehtud või kuidas koer seisma on jäänud/pandud.
| Algi 25. aprill 2006, kl 12.15 |
Kui mina hakkasin aastaid tagasi otsima endale väikese koera tõugu, oleks see peaaegu sinnapaika jäänudki.Tingimusteks oli: väike, kergelt hooldatava karvaga - ei mingeid soenguid, samas ilmastikukindel, et ei peaks vestikesi selga toppima.Koer pidi olema rahulik, vaikne, mitte klähvija iga kuulduva krõpsatuse peale.Pidi olema "lastekindel", kuna meil endil on kodus 2 poega (nüüd juba kooliealised).
Lühidalt - ega ei olnud kerge leida sellist tõugu.Sellel ajal olid vaid mõningad tipsud Eestis, kes aga näitustel ei käinud, nii, et näha ja tundma õppida neid ei olnud võimalik.
Õnneks läks elu nii, et juhtusin koertenäitusel koos töötama kohtunikuga Soomest kes neid mõnusaid koerakesi kasvatas.....
Meie esimene tipsu suutis meid nii ära võluda, et saime Eesti esimeseks kenneliks, kes selle tõu kasvatamisega tõsiselt tegelema hakkas.
Nüüdseks on meil juba mitme sugupõlve võrra tipsusid ja ma ei kujutakski elu ilma nendeta.
Enne otsustamist selle tõu kasuks aga soovitan käia kasvataja kodus, tutvuda koertega ja loomulikult kasvatajaga, kuulda, mis on kasvataja jaoks tähtis aretuses ja miks just selline vanemate kombinatsioon tehti, kas ainult kauni välimiku tõttu või midagi veel....See on eelkõige tähtis koera tervise seisukohalt, sest olgu ta näituse- või kodukoer - tõuomase iseloomu ja hea tervisega peab iga koer olema!
Kena kevade jätku!
Algi Konno
kennel Fjordneck
Lühidalt - ega ei olnud kerge leida sellist tõugu.Sellel ajal olid vaid mõningad tipsud Eestis, kes aga näitustel ei käinud, nii, et näha ja tundma õppida neid ei olnud võimalik.
Õnneks läks elu nii, et juhtusin koertenäitusel koos töötama kohtunikuga Soomest kes neid mõnusaid koerakesi kasvatas.....
Meie esimene tipsu suutis meid nii ära võluda, et saime Eesti esimeseks kenneliks, kes selle tõu kasvatamisega tõsiselt tegelema hakkas.
Nüüdseks on meil juba mitme sugupõlve võrra tipsusid ja ma ei kujutakski elu ilma nendeta.
Enne otsustamist selle tõu kasuks aga soovitan käia kasvataja kodus, tutvuda koertega ja loomulikult kasvatajaga, kuulda, mis on kasvataja jaoks tähtis aretuses ja miks just selline vanemate kombinatsioon tehti, kas ainult kauni välimiku tõttu või midagi veel....See on eelkõige tähtis koera tervise seisukohalt, sest olgu ta näituse- või kodukoer - tõuomase iseloomu ja hea tervisega peab iga koer olema!
Kena kevade jätku!
Algi Konno
kennel Fjordneck
| Kadi 25. aprill 2006, kl 13.24 |
| Airi 25. aprill 2006, kl 14.24 |
| ... 25. aprill 2006, kl 15.43 |
Kummaline asi jäi tõsiselt tiibeti spanjeli kasvatusega tegeleva kenneli kodulehte ja lemmik.ee vaadates silma. Selle mitme sugupõlve tipsude kasvatamiseks on 2 aasta jooksul ühte emast paaritatud 3 korda. Kas nii tihedad paaritused väikest koera liialt ei kurna ja Tema tervisele halvasti ei mõju? Huvitav, mis on olnud ühe emaskoera nii sagedase kasutamise eesmärk? Eestis on tiibeti spanjeleid hetkel vist veel küllaltki vähe, kas selline asi seda geenibaasi veel enam ei kitsenda?
Ise tegelen küll hoopis suuremat geenibaasi omava tõuga, aga ka selle tõu puhul ei vaadata sellele eriti hea pilguga, kui sama emast elu jooksul üle 2 korra kasutatakse. Samas ei näe sellel ka aretuse seisukohast mingit mõtet.
Ise tegelen küll hoopis suuremat geenibaasi omava tõuga, aga ka selle tõu puhul ei vaadata sellele eriti hea pilguga, kui sama emast elu jooksul üle 2 korra kasutatakse. Samas ei näe sellel ka aretuse seisukohast mingit mõtet.
| to... 25. aprill 2006, kl 19.09 |
| to... 25. aprill 2006, kl 19.28 |
| Juta 25. aprill 2006, kl 21.04 |
| chilipi 25. aprill 2006, kl 21.32 |
EKL lubab ju emast uuesti paaritada, kui eelmine pesakond 8-kuune. Minu teada ei ole geenibaasi mõttes hea kasutada ühte emast üle kolme korra. Muidugi, kui sul on suurt kasvu tõug, kus pesakond on keskmiselt 10 kutsikat, võib ka kaks korda piisav olla. Tipsudel vast pesakonnad alla viie. Või kui mõni pesakond ühene, ei ole emasele min. vahega korduspaaritus sugugi nii kurnav. Ei usu, et see kennel mingi jubeda karuteene oleks teinud. Väiksearvulised tõud peavad nagunii jätkusuutlikkuse mõttes välispaaritusi tegema.
| To juta 25. aprill 2006, kl 22.14 |
Ahahh, sellise algelise matemaatika järgi küll. Nii saab inimene kah 1 aastaga 2 last (mitte korraga).
Aga mul tekkis teine küsimus - kas paljud edukad soome kasvatajad siis on veel hullemad "loomapiinajad"? Eriti kui vaadata seda lehte
http://jalostus.kennelliitto.fi/frmKoirat.aspx?Id=j5eluk45lf310ozhpmo5vl45&Sivu=K&R=231&Sukupuoli=narttu&VuosiA=1980&VuosiY=2006&PentueA=5&PentueY=20
Aga mul tekkis teine küsimus - kas paljud edukad soome kasvatajad siis on veel hullemad "loomapiinajad"? Eriti kui vaadata seda lehte
http://jalostus.kennelliitto.fi/frmKoirat.aspx?Id=j5eluk45lf310ozhpmo5vl45&Sivu=K&R=231&Sukupuoli=narttu&VuosiA=1980&VuosiY=2006&PentueA=5&PentueY=20
| emsu 05. oktoober 2011, kl 15.51 |
| emsu 2 05. oktoober 2011, kl 22.25 |
| Maria 17. jaanuar 2015, kl 16.26 |
Lisa postitus