võtsin endale pisikese kassipoja. ootasin tüdrukut ja kohale toodi poiss. see oli pettumus. küsiks, et millal ta hakkab nn. maha rahunema. ta on praegu kolme kuune. tormab ringi mööda korterit, kapi otsa, laua alla, diivan, riiul ... kräunub kui pöörane, ja teeb siukest häälitsust nagu ninaga nuhnuhnuh, vahel pool tundi jutti. sööb isuga. haigust ei paista olema. kas ongi selline rahutu iseloom? mul pole isast kassi olnud varem. ma olen ise ära kriibitud, vereni. käed, jalad, lihtsalt tuleb ja ründab. samas kui temal on vaja, siis on õrnust ülearugi. tuleb heidab mu haige õla peale ja nurrub pikalt . toksab ninaga vastu pöske, nagu musi andes. ja siis hakkab aga jälle, kõik, mis kuskil seisab, lükkab maha, ümber, katki. 20-st toalillest on üks järgi jäänud, teised on kõik välja kaevanud ja ära närinud-nätsutanud. kraapimispuu ja ronimisatribuutikat on korteris tema jaoks olemas. millest tal küll puudus on ja kas see kunagi üle ka läheb. ma arvan et naabrid on juba shokis, et mis asi seal korteris küll kogu aeg kolinal kukub, puruneb. kes seal trambib. mul oli plaanis jätta ta vaid tubaseks, aga kas selles ongi asi, et ta vajab õuesaamist? mul kuu ajaga närvid ikka täitsa läbi. elame temaga kahekesi.

Probleemi kirjeldus on niivõrd humoorikas et tekib kahtlus kas see ikka tõsi on.
Kõhutunne ütleb et on.
Vbl kastreerimine aitab.
Ja kas praeguseks on probleem lahenenud või on ta jõudnud kogu elamise segi pöörata.

opi saime tehtud. arst ütles, et nüüd jääb ära märgistamine, mida ta veel polegi jõudnud kordagi teha ning et muutub rahulikumaks ka. igal öösel kell 2 või 3 ajal äratus, on mõjunud mulle nii kurnavalt, et pidevalt tunnen öösiti soovi ta lihtsalt ära kägistada, kui ta vait ei jää ja mööda aknalauda edasi-tagasi kräunudes ja kardinat, rulood plagistades tegutseb. korra ostsin juba kärbsepiitsa ja mõtlesin et annan peksa, kui vait ei jää. panin lataka vastu kintsu kirja. selle peale tõmbusid tema ümargused kollased silmad täiesti loperguseks, niuksatas ja hakkas oma löögi saanud kintsu lakkuma ... no kindlasti oli tal niiiiii valus. nutsime siis koos. mõne minuti pärast kablutas täpselt sama energiaga teada-tuntud rallit. oota pikisilmi ööd, millal saaks magada vähemalt kuueni. sest kui nüüd kellad ka jälle ära krutitakse, siis pole kell 12 enam mõtet magama minnagi, kui härra kiisu kavatseb kell 1 või 2 äratuse teha. ma olen harjunud magama pimedas ja pigem vaikuses. iga tema näu äratab mind koheselt üles. ja kui see kestab tunde ja tunde, pole enam lootustki magama jääda. hakata koos temaga magama nagu kass kunagi ... kes kurat mu eest siis tööd teha. hea on see, et ma tõesti olen kodune, töötan kodus. aga magamatusest olen teinud palju ebainimlikke vigu, mis ühel hetkel jätavad mind töötuks. ja ometi ei suuda ma oma härrast loobuda, sest ta oskab võrratult armas olla, kui talle parajasti nii sobib. ootame rõõmsalt veel natuke. no suveni. suve pean ka võib olla veel kuidagi vastu. aga kui sügisel sama ralli jätkub ... siis otsin talle uue kodu. midagi ei ole teha. armastus armastuseks aga tervis ja ainuke töökoht on ikkagi piisavalt tähtsad