meie poisike on nüüd sirgunud pool aastat toas ja tahaks väga õue. nädalaga on ta ära õppinud, kus asub välisuks korterelamul, kust koju lipsata saab mööda treppe. aga käime ikka paela otsas. millal võiks mõelda paelast vabanemise peale. tean kõiki riske. aga ei ole võimalik kolm korda päevas temaga väljas käia... see on ikka paras ajakulu mulle. samas on ta selgeks õppinud ka selle, kuidas korteriuksest välja saab, teeb lingi lahti ja ongi väli koridoris. läheb trepist alla ja võimalik et mõni hea majanaaber ta välja lasebki. seega pean ust hoolega lukustama. samas kiisu tahab kangesti õue. millal võiks teda lasta? muidugi ise valvan aknast hoolega, et kus ta olla võib . eks jah, süda valutab ette juba. aga andke nõu. mismoodi see omapäi jalutamine peaks siis olema? mitu kuud pean enne koos temaga käima? halvustavad kommentaarid jätame ära. olen praegu täpselt sellises seisus, et loodetud diivanipadja tubasest kassist on sirgunud suur ja võimas kass, kastreeritud. aga ta armastab õue elu. korrusmajast teda kogu aeg õue viia mitu korda päevas ei ole võimalik. ainult ehk siis kui mind kodus ei ole. aga siis ta ilmselt karjub ukse all ja võib naabritele pinda käia.

ah et poisike ja kortermajas... Koerapidajatel ei ole mingit probleemi sellega, et mitu korda päevas jalutamas käia, vajadusel ka öösel. Miks üldse võtta lemmiklooma, kui teda tuleb saata õue hulkuma? Kas naaberkorterite elanikega on kah kokku lepitud, et loom võib käia väljas omapäi? Ah et ohud on teada - ja ikkagi? Kas korteril rõdu on - kui on, siis saab sinna teha kassile sobiva "puuri", saab käia värsket õhku hingamas ja ümbrust jälgimas, kuid ei pääse sealt minema. Kassid on enamasti ikka videviku ja pimedama aja aktiivsusega, seega ei peaks ta päeval ukse taga kräunumas käima, vaid toas magama. Lisaks on võimalik korteris sättida mõni ruum selliseks, et kassil oleks seal kassimoodi huvitavalt aega veeta ja kui ta jääb üksi koju, siis saab toa ukse sulgeda ja teda mitte lubada teistesse ruumidesse. Noor loom - ei ole keeruline elukorraldust õpetada! Ma ei usu, et naaberkorterite omanikud on vaimustunud sellest, et kellelgi "nõuab" kass õuekassi elu ja hakkab seal hulkuma - kaevama üles lillepeenraid ja jahtima põõsastes linde, tuues koju ka puuke jms. Lemmikloomal on ikka üks omanikupere, mitte terve naabruskond!

tunnistan jah, et on tehtud totaalne valearvestus. eelmise kassiga oli kõik teisiti. kolides uude koju ei arvanud keegi et kass ei ela kolimist üle. lapsed kinkisid uue kiisu. ja nüüd olen mina see, kes on väga suure probleemi ees. ei, rõdu meil ei ole. elamises on kassile vähe ruumi, kuigi kõik ronimispuud, kraapimispuud ja lae all ringiratast ümber toa, mööda mööblit ronimine võimalik. samuti on akendel ees võrgud, kus ta saab istuda ja pole karta et alla kukub. kahjuks andsin järele ta ürgsele soovile õue saada ja nüüd ta nõuab häälekalt seda mitu korda päevas lisaks sellele, et öösiti ei maga. minu elu on tõeline põrgu hetkel. mul on suht kehva valik, kas viia kass varjupaika ja elada edasi uhkes üksinduses, magada täpselt nii palju kui soovin ja mis ajal soovin. või käia kassiga mitu korda päevas tunnike õues, mis teeb võimatuks töötamise. või võtta kõik riskid ja lasta teda üksi huligaanitsema teiste majaelanike õuduseks. korter on pisike. püsivalt kinnine vannitoa uks tekitab temast mõningast hämmeldust, kuid ma tõesti ei ole proovinud ise seal magada. sest magamistoa ukse kinnipanek äratab öösel üles kõik naabrid, sest paneelikad on suht läbikostuvad. ja kass juba oskab oma nõudmiseid ebaviisakalt välja karjuda, ulguda, kriipida. ma ei teadnud varem et on olemas kassitõug s...ta iseloomuga kass. ma arvasin et kõik on sellised lahedad nunnukad padjakiisud nagu mu eelmine.