mida ette võtta, kui koer ei taha aias püsida, kuidas teda meelitada/keelitada/õpetada, kus on tema territoorium ja et ta ei tohi aiast välja minna.
parandasime kõik aiaaugud ära, ladusime kividest aia kõrgemaks, aga midagi ei aita, ikka hüppab aiast üle nagu kõrgushüppaja:) siiani pole ta küll kaugele jooksnud (elame suht üksikus maakohas ja iseenesest pole kartust, et jääb auto alla vms), aga ikkagi on mure.
eriti kui hommikul tööle sõidame ja koer järgi jookseb, jube kaua võtab aega iga hommik, et ta aeda tagasi saada, nii et ta sinna ka jääks.

Esiteks peaks koerale aias olemise huvitavaks tegema, temaga mängima. Koer on inimese loom, tema ei oska nii, et lased aeda lahti ja siis ta ise lõbustab end seal. Seepärast ta aiast välja lähebki, et aias on igav. Koeraga peab aias mängima ja ka vaimutööd pakkuma - nt pihvitükikeste otsimine aiast, mida näidati "Sõber koer" saates. Hommikul enne äraminekut võiks koerale anda selle palli, kus maiused sees ja ta peab nuputama, kuidas neid välja saada.
Ja õhtul koju tulles võtma koerale tund-paar aega, kus mängite, õpite käsklusi, teete pihvitükkide otsimist jne. Ja käite ka aiast väljas jalutamas, aga ainult koos inimesega, mitte koer üksi.
Teil tõenäoliselt on suur nn. hundikoer, kel töökoera (sakslase või laika) verd sees.

Ja lisaks koerale tegevuse pakkumisele võiks siis aia ümber osta elektrikarjuse või raadiopiirde.

tegelikult me käime temaga jalutamas ja tegeleme temaga, mitte küll võib olla nii palju kui peaks, aga siiski piisavalt (mängime palli, jookseme...). Käsklusi õpime ka jõudu mööda. Ja paar-kolm õhtut nädalas teeme õuetöid, ei tegele otseselt koeraga, aga oleme nö seltsis, siis ta saab ka igasugu oksi tassida, närida, joosta metsas.
aga prooviks hea meelega seda pihvitükkide otsimist, kas oskad ehk natuke rohkem seletada?
mul on ka tunne, et ta on selline natuke hellik, et sellepärast ta meile hommikuti järgi jookseb, ei taha üksi olla? katsetan ka palli sees maiuste nippi.
ja püüan siis natuke rohkem leida aega temaga mängimiseks:)))

ja veel üks küsimus - kuidas saaks seda ära hoida, et ta aias kõike puruks ei näriks ja ei veaks kuhugi hoovipidi laiali (lillepotid, kastid, kannud, jalamatid ja jumal teab mis veel). Kuidas seda õpetada?

raadiopiire aitab imehästi. lisaks saad selle ka sellistele kohtadele ümber vedada, kuhu tahad, et koer ei pääseks (peenrad, lillekastid jms) toimib megahästi, miinuseks mõne inimese jaoks kõrge hind.
tegelema ja õpetama peab koera sellegipoolest.

raadiopiire ongi hetkel raha taha jäänud:(

ja kui palju selline asi võib maksta? raadiopiire, ma mõtlen

http://www.hot.ee/raadiopiire/

http://www.penner.ee/raadiopi.htm

soovitaksin aiale panna tavaline elektrikarjus. tunduvalt rahakotisõbralikum ja hoiab ka võõrad loomad eemale.

See pihvide otsimise mäng käis nii, et lõikad pihvid neljaks (või võtad muud koera jaoks maitsvad asjad) ja siis peidad aeda ära ja lased koeral otsida.
Esimene tase, kui koer pole seda mängu varem mänginud:
paned koera ühte kohta istuma (nt las keegi teine hoiab teda kinni) ja siis koera nähes paned koera lähedusse maha pihvitükid - kännu peale, heinatuusti taha jne. Siis annad koerale käskluse "Otsi!" ja kiidad iga kord, kui ta pihvitüki üles leiab. Alguses võid vihjeid ka anda - kui mõne tüki ära unustas, siis käega näitad ette, kust otsida.

Teine tase: pane tükke ka maast kõrgemale, näiteks põõsasse oksaharude vahele (aga nii, et koer ikka ligi pääseks).

Kolmas tase: ära koerale näita, kuhu peidad. Las keegi hoiab koera maja taga kinni või pane ta selleks ajaks esikusse. Siis peida tükid aeda ära ja lase tal otsida.


See tundus päris huvitav mäng :)

Mul ka selline hulkur kodus.
Kui kodus oleme, tegeleme koeraga pidevalt (käin jalutamas temaga, mängime aias, lapsed on koos koeraga kui nad õues on), aga preilil on ikkagi ilma meieta igav ja nüüdseks on see hulkumine juba halvaks harjumuseks tal saanud. Piisab ta hetkeks lahtiselt üksi õue jätta, kui on kohe läinud. Nagu lendkoer.
Ja hetkel siis ongi meil ketikoer. Kohutavalt kahju on, aga mis teha.
Kevadel on ka plaanis see elektripiire osta, hetkel on selle paigaldamine suht keeruline (maa külmunud) ja kuna ta ka odav asi ei ole, siis peab koer veidike veel ketisolemist kannatama.

See otsimismäng neile meeldib jah. Ja harjutab püsivust, sihikindlust ja väsitab ka. Mul aint hakkas alati koerast kahju, sest ta ei teadnud kui kõik otsa said ja otsis veel tunnikese midagi taga, mida enam polnud. Siis sai õpetad "otsas" ka juurde.

On olemas tõuge, kes ei püsigi aias, peab lihtsalt piisavalt koerakindel aed olema (kõrge ja alt otsast maa sees). Näiteks jahi- ja kelgukoerad kipuvad sellised olema. Aga vabalt võib ju olla, et ka krantsil on neile tõugudele vastavaid omadusi sees. Nii et kui huskyomanik lihtsalt ehitab kahemeetrise aia maja ümber, siis krantsiomanik püüab oma koera ikka õpetada ja õpetada, teadmata, et tema koeral sama veri sees mis selle teise mehe huskyl :)

Mina paraku pean koera ketti panema, kui kodust lahkun. Muidu ta võib ka midagi välja nuputada. Need mõned korrad, kui ta on aiast välja pugenud, pole ta kuskile jalutama läinud, aga kasvõi seisab värava ees sõiduteel. Aga mulle on kohe teatatud ja pole midagi juhtunud. Hea, kui on olemas mõni kena naabritädi. Aga tema enda turvalisuse huvides pean ta kahjuks kinni panema. Õnneks ei pea ta pikalt ketis olema, kui keegi koju tuleb päästab ta lahti. Kui kodus oleme, ei proovi ta kunagi põgeneda. Seega minu kutsa käitub nii kindlasti selle pärast, et ta tahab meile järgi tulla. Kui lahkume kodust hommikul tavalisel ajal, siis jääb ta rahulikult maha, kui valel ajal, muutub eriti rahutuks. Muretseb, et kuhu tema hoolealused nüüd lähevad : ) Kui minu koer oli veel steriliseerimata, siis nägin ise, kui lihtsalt isased üle meie kõrge aia hüppasid. Ja väiksemad leidsid ikka mingi võimaluse, et aia alt sisse trügida. Kõik väga armsad tegelased. Hommikul jalutasid koos peremehega aiast mööda, fikseerisid lõhna ära ja kui peremees tööle läks, kõik padavai meie juurde : )
Aga koolitus kindlasti peaks aitama ja nagu eelpool soovitati- tegevuse jätmine koerale.

soodne lahendus - elektrikarjus. kordi odavam, kui raadiopiire ja paigaldamine ka imelihtne.

Mina soovitan - tehke koerale suure aia sisse oma väike turvaline aedik, kus mõnus kuut ka sees. Aedik siis selline, kust välja ei saa - ei kaevates, ega ronides. Seal peab olema võimalus varjuda (ka kaitse päikese eest) ja ka näha sissekäiku. Täiskasvanud koer niikuinii suurema osa päevast veedab põõnutades, seega oleks tal seal igati hea ja turvaline teid koju oodata. Söötmine hakkaks ka edaspidi toimuma ainult selles aedikus. Väiksema aediku pagemiskindlana ehitamine pole kuigi kulukas. Kui pererahvas kodus, siis oleks vaba pääs õuele, kuhu koerale lubatud. Jääb ära ka soovimatu aiahävitamise mure, kui seda hakkab tegema siis, kui lubatud olla üle krundi, on see kohe tähele panna ja saab keelata - koer õpib kiiresti, eriti kui talle midagi muud huvitavat asemele pakkuda. Oma aedikus aga kaevaku palju soovib, vaid seda peab jälgima, et aiast välja kaevamise võimalust ei oleks.

Meil 3 koera, aia kõrgus 150cm, väravad madalamad. 1 koer avastas, et aia alt (võrkaed) saab end läbi pressida, teine ronis üle väravate. Ainsaks lahenduseks oli elektrikarjus, toimib imehästi.

Tere! See küll päris vana teema aga äkki oskab keegi öelda kust seda elektrikarjust osta saaks ,või laenata. Mure on selline ,et on olemas juba 2a. raadiopiire aga nüüd sai koer aru ,et kui piisavalt hoogu võtta siis on ainult hetk hirmu ja ongi üle aia.
Nii et järgmisena prooviks elektrikarjust.

Jaanuuss, minul sama mure. SLK sai omale selgeks, et kui hooga elektripiirajast läbi joosta, on sirakas vaid korraks ja peale seda vabad käed. Seadistasin piiraja ka kõige tugevamale resiimile kuid kasu pole ka sellest.