Tere,

Meie perega liitus rõõmsameelne küülikupoiss oktoobrikuus (oli siis 4-kuune). Jaanuaris otsustasime peale pikka kaalutlemist võtta talle seltsiks teise küülikupoisi (3-kuune). Meie ainus mure oli see, et küülikud omavahel kaklema ei kisuks - seda pidi tekitama nende vanusevahe. Sel põhjusel sai uus küülikupoiss ostetud koos uue puuriga, et nad oleksid esialgu eraldi ja harjuksid teineteisega samm sammu haaval.

Esimesel kokkupuutel küülikutel omavahel märkasime, et kakluse asemel soovib vanem küülik nooremale selga ronida ning seda väga agressiivselt. Võtsime ühendust loomakliinikuga ning küüliku kastreerimine pidi selle probleemi lõpetama.

Kaks nädalat tagasi saigi meie vanem küülik kastreeritud. Meile öeldi, et paar päeva ei tohi küülikuid omavahel kokku lasta, aga max kahe nädala pärast on kõik juba maha rahunenud ning suurem küülik ei tunne enam vajadust teisele selga ronimiseks.

Reaalsus on aga see, et suurem küülik on varasemaga võrreldes isegi rohkem pöördes, kui väiksemat näeb. Erektsioon on püsiv ja lisaks pritsib ta oma pruuni vedelikku igale poole. Samuti on tal igal liigutusel junnid taga - palju kombetum, kui varem oli. Kuigi kastreerimisega pidi see olukord hoopis paranema.

Loomakliinikust öeldi, et erektsiooni ei tohiks enam küll olla ning samuti ka iha teise küüliku vastu. Nemad rohkem nagu midagi öelda ei oska, ehk oodake veel natuke.

Minu küsimus - kas kellelgi on olnud sarnast kokkupuudet küülikutega ning kui pikalt peab ootama, et mure laheneks? Plaan oli paari kuu pärast ka teine küülikupoiss kastreerida lasta, aga praegusel hetkel on tunne, et võib-olla peaks noorema küüliku ära andma, kui lihtsalt muud varianti ei ole. Sellest oleks meie perel aga väga kahju. Seega igasugune vastukaja Teie poolt oleks suureks abiks! Aitäh!