Kuidas transpordite oma kiisusid? Minu poisu läheb hulluks juba pelgalt auto nägemisest. Terve tee alati karjub, nagu tahetaks teda tappa. Muidu nii väga teda autosse ei topikski, aga arsti juures ju ikka peab käima.
Olen mõelnud, et ehk oli ta esimene mälestust autosõidust liiga hirmus (toodi ta mulle 50 km kauguselt 2 kuusena).
Kuidas kassile sõit turvalisemaks muuta?

oh, tunnen kaasa, nii sulle kui kiisule. minu kass on autos väga rahulik, lihtsalt on süles ja magab, ei mingeid põgenemiskatseid, samamoodi käitub bussis :)

Aga sa harjuta teda autoga. Et veedad päevas natuke aega autos koos temaga - mitte ei sõida vaid oled temaga. Mängid temaga koos tema mänguasjadega, annad maiust jne. Alguses natuke aega, siis veidi rohkem jne. Harjub lõpuks ära autoga ehk.

minu noor kass on oma korvis, vahel huikab küll, aga siis jääb vait, kui temaga rääkida.
see-eest vana kass on nõus sõitma ainult minu kaisus, poeb jope all kaenla alla mulle ja väriseb seal. vahel poeb varrukasse välja.
eks nad kardavad automürinat ja raputamist, ma ei usu, et sa midagi parata saad.

Mul oli täpselt samasugune kass. Ja ta ei leppinudki sellega, et peab autoso sõitma. Lõi hullu lärmi ja tekitas liiklusohtlikke olukorda, aga õnneks midagi ei juhtunud. Tema toodi koguni laeva ja bussi ja autoga väiksest peas mulle. Eks see jättis oma jälje...kahju, armas kass oli.

Mu pärslane hakkas autos sõites vahtu suust välja ajama. No täielik müstika, aga paari sekundi jooksul oli ta üleni vahune ja täis ilastatud ja nägi välja selline, et kohe viskab lusika nurka. Aga süles rahunes maha, nii et terve paaritunnise sõidu jooksul hoidsin teda süles, aga jah, millegipärast lõi tal siis karva lahti, nii et mul olid suud-silmad-riided karvu täis. Ilmselgelt see kass ei talunud absoluutselt autosõitu :(

Kui loomaga sõidetakse ainult kord aastas arsti juurde, siis pole ilmselt mõtet autosõidu harjutamisega vaeva näha. Kass korvi, riie peale siduda ja valmis. Näib küll jõhker, aga niikuinii unustab kass autosõidu ära, kui ta seda ainult kord aastas proovida saab.

Meie kass näiteks magab meelsasti maja ees autos, aga sõitmise kohta on tal oma arvamus. Kodu lähedale külapoodi või postkontorisse vms on ta meeleldi nõus kaasa tulema, on rahul ja mänglev nagu merelõvi. Aga niipea, kui auto nina pöörata kassi jaoks võõrasse suunda (või sõita oma teeotsast mööda), muutub loom rahulolematuks, hakkab nõudlikult mööda autot ringi marssima ja jõurama.

kassidele on olemas sellised kaanega plastmassist korvid (puur oleks veidi liiga karm sõna selle kohta), kus kass püsib sees ja ei tekita liiklusohtlikke olukordi ja kus on talle tuttav lõhn (kui lasta tal ka kodus selles korvis käia). ja kui siis veel temaga rahustavalt rääkida ja läbi korvi avade teda natuke silitada, saab lühemad sõidud küll ära tehtud.

minu tubane kass muide ei armasta ka autoga sõita ja üleüldse kardab, kui ta toast (tema turvaliselt territooriumilt) välja viiakse. karv läheb lahti ja vahust sülge hakkab eritama ja pidevalt neelatama, kuid see on tingitud sellest, et ta lihtsalt kardab. katsun teda siis lihtsalt rahustada. muide, siis alles ongi selge, kuivõrd muidu nii iseseisev ja niiiiii sõtumatu kiisu tegelikult oma perenaise (-mehe) lähedust vajab.

to: kassimamma - mina küll sõna "transpordipuur" ei karda :)) ..meie Triibik reisib ka niimoodi.

Küll aga imestan nende inimeste (hull)julgust, kes kassil sisuliselt vabalt autos olla lasevad. Mis sest, et pai ja flegmaatik, tegemist ikkagi _loomaga_, kelle käitumine võib olla ettearvamatu.

Aga võti on järk-järgult harjutamises. Ega me ka kassi mauhti puuri ei pistnud - puur seisis enne mitu nädalat nurgas - kassi lemmik-riideräbal, mänguasjad ning vahel ka mõni maiuspala sees. Tagajärg oli see, mis vaja - kui maal olime ning kaugemalt ehmatavaid hääli kostis, putkas kiisu ummisjalu oma transpordipuuri ning toppis nina kõige tagumisse nurka :)))

Stress lööb kassil karva lahti.

Aga minu kassipoeg- nüüd juba 4-kuune armastab väga autosõitu!
Istub tagaakna peal ja vaatab tähtsalt laia maailma. Olen teda alates kahe kuuselt- kohe kui ta saime autoga kaasa sõitma võtnud. Ja marsruudil pole absoluutselt tähtsust. Peaasi et saab meiega koos olla. Muidu kass õues ei käi- süles autosse ja tagasi. Ja eile panin veel tähele, et oma pere auto hääle tunneb ka ära- kohe jookseb koridori ootama kojusaabujat! Samuti nagu kunagi meil koer oli! loomad on ikka väga mõistatuslikud olevused, ning ei väsi kordamast- ka väga targad.

Me pemae olude sunnil korra kuu või kahe jooksul paarisaja km otsad kassiga ette võtma. Algul kräunub veidi ja siis kerib sülle magama ja nii terve tee. Kusjuures kodus ta naljalt sülle magama ei tule. Puuri pole teda veel pistnud.
Ja maanteel kiire sõiduga on ta väga rahulik, aga linnavahel närvitseb koledasti.