Minu suureks sooviks on võtta endale dogi kutsikas. Soov oleks soetada saksa dogi. Kas keegi teab, on kusagilt mõni pesakond tulemas ja mis hinnaga ma arvestama peaks? Veel tahaksin teistelt dogi omanikelt küsida, kas nad on ikka nii head ja sõbralikud, kui neist räägitakse? Mind hirmutab natuke see suur kasv. Kas nad on ka nutikad ja alluvad ikka õpetustele, sest seda koera ilma korraliku koolita vist ei saa pidada.

Dogi on isemoodi koer, polegi päris koer, dogi hoopis. Pesakondi peaks aeg-ajalt ikka olema ja tulema. Kulutused on suured. Kutsika ostmine on üks asi, aga selline suur loom sööb palju ning vajab head ja kallist toitu.
Nutikaks dogi minu arust nimetada ei saa, ta on ikka selline juhmimat sorti koer. Tõsi, nad on suured, ilusad ja rahulikud, sageli mõtlevad omanikud neile hiilgava mõistuse juurde. Kui dogi sulle ikka otsa vaatab, siis on tunne, et ta on ikka hirmus tark, kohe tulemas.
Kuna nad on suured, siis tänu sellele on nad enamuses rahulikud. Vähemasti ei karda nad tavaliselt teisi koeri ja ka teised koerad ei torma neid eriti hoogsalt ründama. Ka inimesed ei riski tavaliselt neile liiga teha. Tänu sellele pole neil sageli halbu kogemusi ega ka mingit tuju kedagi rünnata. Sellist ründevalmidust, nagu näiteks kaukaaslastel, neil pole.
Õpetusele ei allu dogid kõige paremini, enamasti on nad ikka üsna iseteadlikud. Kui sattud veel mõne sellise koera peale, kes ablas ei ole, siis on üsna keeruline temaga trenni teha. Piits peab selle tõu juures nagunii mängust välja jääma (vastandina näiteks saksa lambakoerale, kellele peab vahel näitama, et temast ka jõu poolest üle ollakse), kui präänik ei tööta, siis on raske. Aitab ülevoolav kiitmine ja näitamine, kui rahul temaga ollakse kui temaga tegeletakse.

Üldiselt ma ei soovitaks dogi esimese koerana. Aga kui juba dogi pidanud oled, siis dogi juurde jääd.

Tean sellist dogi, kes ei soostu maas magama - tema jaoks on eraldi lahtikäiv tugitool (ja omaette tuba). Präänik tema puhul ei toimi, peremees väidab, et kui koer liialt ülemeelikuks läheb, tuleb ikka peksa anda - põhjuse leidvat alati. Mõneks ajaks pidi mõjuma ja koera sutsu viisakamaks koolitama. Arvestama peab ka sellega, et dogi, täiesti pahaaimamatult, võib saba liputama hakates möödaminnes kogu lauapealse lagedaks tõmmata, s.t. elamine peab piisavalt suur olema.

Siis on loll peremees, kui koeraga hakkama ei saa!!! vaadaku peeglisse ja lugegu loomakaitse seadust!

Mida sa pröökad oma seadustega siin. Koer on loom ja see ta on. Võta mõistus pähe. Koer ei saa ega tohi ka oma peremehele vastu hakata. Kui seda teeb siis saab samasuguse kohtlemise nagu saaks ta omasuguste seas.

See, et on seadus... seda sa räägid praegu. Kui su koer ründab last, siis usu mind sa maksad ja kõik lehed pasundavad, et vereimeja koer, suurte kihvade ja punaste silmadega niisama lapsele kallale läks.

Siit minu kokkuvõte: Kui muud ei avita siis tuleb koera kohelda nii naguu kohtlevad tema sugused. Kui sa hammustada teda ei taha siis annad piitsa. Pole siin midagi teha. Ja peremeest ei maksa sõimama hakta. Ka lapsi on selliseid kes ei saa jutust aru ja saavad rihmast aru ("ära löö last, räägi temaga")

Lühidalt - pea ükski dogi ei soostu maas magama, diivanit vajaksid nad kõik. Ka tegelikult on neil parem olla pehmel madratsil vms, kuna vastasel korral on lühikarvalisel koeral lihtsalt kõva kontidel ja siis on küünarnukkidel pärast mustad hõõrdunud laigud.

Võibolla veel... Dogi on täiesti võimalik pidada ka kitsastes oludes. Näiteks üks Eesti ilusaimaid dogisid elab ühetoalises korteris. Aga sel juhul tuleb kogu elamine seada nii, et dogi on selle keskmeks. Oma diivan on täiesti õige märkus, kõik lahtised asjad peavad olema sellel kõrgusel, et saba neid ei taba, tatijäljed mööblil ja laes on sellised asjad, millega tuleb leppida või mida tuleb kogu aeg kasida. Olete vaadanud ilusa dogi mokki? Kujutate ise ette, mis juhtub, kui ta köögis oma veekausist joob ja siis läheb ja raputab oma pead elutoas, suu vett ja tatti täis.
Lisaks sellele vajab dogi piisavalt aega, et temaga jalutamas käia. Kaks tundi küllalt kiiret kõndimist päevas oleks väga vajalik, nädalavahetustel rohkemgi. Pluss muidugi pissitamine veel paar korda päevas. Kutsikaga on veel raskem. Aga omanikule on see kõva trenn.
Peksa andmist dogi puhul ei soovita. Kui Sa üritad kutsika üle autoriteeti saavutada sel moel, et näitled tugevamat koera ja karja juhti ning kasutad ka füüsilist jõudu, siis võib juhtuda, et ta üritab hakata mingis vanuses ennast kehtestama. Ja ühe oma peremehega võimuvõitlusse astuva dogiga silmitsi sattudes on väga lihtne ise vedelaks lüüa. Siis on paraku juba üsna võimatu uuesti juhtpositsioonile asuda.
Kui minna juhtkoeraks olemise teed, siis ei maksa nii suure eluka puhul kindlasti tõsisemat vägivalda kasutada. Autoriteedi näitamiseks piisab laksust, või vopsust rullikeeratud ajalehega. Aga parem on, kui ilma selliste asjadeta hakkama saab.
Õigem on koeraga mängida mitte juhtkoera, vaid olla lihtsalt inimene.
Teine võimalus on tõesti julm vägivald, nii et ta ei julgegi sulle kunagi vastu hakata. Aga esiteks on see vastik, teiseks ebaseaduslik ja kolmandaks on selle tagajärjeks arg koer, kes võib teiste koerte peale äärmiselt tigedaks minna. Oma peremehe ees lömitav dogi on üks masendavamaid pilte.

to:omanik
Asi ei ole ainult seaduses vaid mõistuses, kas oled inimene või ei ole? Dogi ei ole agressiivne tõug, küll aga on võimalik igat koera agressiivseks peksta ja alandada.
Ei tasu endale võtta koera, kellega hakkama ei saa ja kelle puhuö tuleb mingeid oma väljamöeldud karistusmeetodeid kasutama hakata.
Minu koerad ei ründa iialgi kedagi, nad on kasvatatud, kuulekad, viisakad ja ei kannata stressi all.
Pole pidanud neid kunagi lööma, ka häält tõstma mitte!
Kuradi kurat, ma ütlen, et igasugused "tarkpead" endale ka koeri võtavad! Dogist on kahju - oi, kui kahju, ega tema pole süüdi, et sellise debiilikust peksja juurde sattus!

tõde on tavaliselt ikka kusagil vahepeal... ei ole ka kohanud ühtegi agressiivset dogi, samas ei tähenda see, et selliseid olemas polegi. vale kasvatus kutsikapõlves? loomaarst ütles, et ka loomadel esineb vaimuhaigusi...

kindlasti on võimalus, et peremees heaga oma koerast enam jagu ei saa. omanikku hurjutada on lihtne , aga tegelikult nõu anda? koer peab tõepoolest kuuletuma, tegemist pole bolonkaga. ära anda seda koera ei saa, võõrale ei kuuletu ta ammugi. pealegi hoolib koer oma pererahvast väga, kodust minema viimine oleks tema suhtes julm. mida siis teha?
mingi vaimuga peab peremees korra majas hoidma, kui dogi millegipärast inimesi ründama kipub, jääb ju vaid valida, kas hoiad jõumeetoditega sellise käitumise ära või lased koera magama panna. kas magamapanemine oleks parem valik?

mina saan enda dogiga hakkama, pole kunagi olnud mõtteski teda peksta (tunnistan ausalt: olen teda hammustanud, tema mind mitte), vahel mõtlen, et ta on minust tunduvalt raskem ja tugevam, hambaidki rohkem, kas ta ise ei tea, et ta saaks selle olulise singitüki jõudu kasutades kohe kätte ja ei peaks ootama kuni ma talle selle annan.
samas ma ei julgeks küll 100% kindel olla, et ta iialgi kedagi ei ründaks. dogi pea on kandiline, ei või iial teada, mismoodi tema asjadest aru saab.
Norija jutt on väga huvitav, ilmselt olen mina juhtkoera-tüüpi inimene. tegelikult olen "karja esimene emane" :-), mehele kuuletub ta meelsamini.

Kui dogi on agressiivne, võib põhjus peituda a)valed aretusliinid, st on aretatud nõrga närvisüsteemiga isendeid või b)(paraku) vale kasvatus kutsikapõlves.
Aga see on tõesti tõsi, et loomadel võib esineda igasuguseid psüühilisi hälbeid, sellist looma ei saa kunagi täielikult usaldada ja tuleb väga ettevaatlik olla. Sellise looma käitumine võib olla ettearvamatu.
Mis puudutab nõuandeid, siis oma kodulehele (www.zone.ee/verekoer) olen neid palju kirjutanud, ka erinevatest probleemkäitumisest ja karjajuhiks olemisest. Usun, et alati leiab probleemidele lahenduse.