Lemmikloom
kuidas koera paaritada?
merx 18. jaanuar 2004, kl 16.52 |
Nii, mure on järgmine: Emasel koeral jooksuaeg, viisin sõbranna isasega kokku, et paaritada (saksa lk-d). Mõlemad 2aastased ja "rohelised". Algul üritasime rihma otsas tutvustada, kuid siis pidid üksteist ära sööma. Nii tigedad olid, et ninapidi kokku ei saanud lasta. Päästsime siis nad hoopis rihma otsast lahti, aeda vabalt jooksma. Ei läinudki kohe kaklema, vaid urisesid ja nuuskisid niisama. Ise läksime tuppa ja jälgisime neid aknast. jooksid ringi ja vahepeal nuuskisid teineteist. minu emane kartis vist päris kõvasti, igatahes tagumiku juurde isast ei lasknud, kui liiga ligi tuli, läks kallale. isane siis jälle loobus mõneks ajaks. Lõpuks avastasime, et minu koer oli üle aia tänavale hüpanud. Nüüd ei teagi, mida teha. Mõtlesime, et proovime mõne päeva pärast uuesti ja siis juba minu aias, st emase territootiumil. Et siis äkki ta ei karda nii palju. Mis arvate?
sandie 18. jaanuar 2004, kl 17.54 |
merx 18. jaanuar 2004, kl 19.49 |
hmh 18. jaanuar 2004, kl 19.53 |
ups 18. jaanuar 2004, kl 21.30 |
merx 19. jaanuar 2004, kl 07.16 |
buffy 19. jaanuar 2004, kl 09.08 |
siki 19. jaanuar 2004, kl 09.27 |
Äkki palud kutsika kasvataja abiks?Esimene kord oleks nii ikka parem.
Kui emasel koeral õige aeg käes on,siis ta hakkab ise isase eest kekutama ja saba viltu keerama.Ja isane läheb ikka hullult aktsiooni.On muidugi ka väga rahulikke isendeid,aga enamikul on reaktsioonid ikka tugevad.Ärge laske neil omapäi tegutseda,viige koerad parem tuppa ja hea oleks kui põrandal oleks mingi vaibatükk(et libe ei oleks).Kui nad asjaga maha saavad,jäävad nad kinni.Siis hoidke kumbki oma koera kaelarihmast ,rahustage neid ja sügage jne.Kinni võivad nad üsna pikka aega olla,nii et varuge kannatlikku meelt.Minu koerad on isegi tunnikese kinni olnud,aga kuna nad kuulavad üsna hästi sõna,olen nad kenasti paigal suutnud hoida.Nii et kannatust ja rahu,ainult rahu.Lõppeks on see kõik loomulik asi ja kusagil prügikasti taga saaks nad ilma inimeseta niiiii hästi hakkama,et oh-oh-hoo....
Kui emasel koeral õige aeg käes on,siis ta hakkab ise isase eest kekutama ja saba viltu keerama.Ja isane läheb ikka hullult aktsiooni.On muidugi ka väga rahulikke isendeid,aga enamikul on reaktsioonid ikka tugevad.Ärge laske neil omapäi tegutseda,viige koerad parem tuppa ja hea oleks kui põrandal oleks mingi vaibatükk(et libe ei oleks).Kui nad asjaga maha saavad,jäävad nad kinni.Siis hoidke kumbki oma koera kaelarihmast ,rahustage neid ja sügage jne.Kinni võivad nad üsna pikka aega olla,nii et varuge kannatlikku meelt.Minu koerad on isegi tunnikese kinni olnud,aga kuna nad kuulavad üsna hästi sõna,olen nad kenasti paigal suutnud hoida.Nii et kannatust ja rahu,ainult rahu.Lõppeks on see kõik loomulik asi ja kusagil prügikasti taga saaks nad ilma inimeseta niiiii hästi hakkama,et oh-oh-hoo....
kata 19. jaanuar 2004, kl 09.55 |
Emasel polnud õige aeg käes seega veel. See on üks tohutult ebameeldiv ja ebamugav protseduur. Minul ka saksa lamakoer. Käisime kolm korda isase juures külas. Öeldakse, et peab just minema isase juurde, isasel ümbrus tuttav ja temal siis parem toimetatda. Kolmandal korral juba mõtlesime, et lööme käega et ei lähe asjaks aga siiski lõpuks see toimus. Minu koer vaeseke nuttis ja halas nii suure häälega, et see oli õudne. Kui nad kinni jäid, siis sõna otsese mõttes hoidsin ma ta koonu oma käte vahel ja lohutasin teda, ta nii nuttis ja kaebas mulle oma olukorda, et see oli lihtsalt jube. Mulle soovitati teine kord veel minna, et äkki pole esimese korraga õnnestunud. Loobusin. Pärast meie loomaarst rääkis, et kui on mitu korda paaritatud, siis on pesakonna arv ka suurem. Meil oli õnneks kuus imearmast kutsikat. Sünnitaja oli ta aga väga tubli kõik läks lihtsalt ja libedalt hoolimata sellest et paaritamine oli õudukas. Rohkem poegi pole ma oma koerale lasknud teha.
siki 19. jaanuar 2004, kl 11.13 |
Halamine paaritamise ajal ei ole vististi üldse seotud valuaistinguga....aga kesse kindlalt muidugi teab.Koer ju ei ütle,et seda asja tahax teine kordki või et ei iial enam..minu üks tüdruk kah halab nii haleda häälega,et nuta ise kõrval,teine aga ei tee mingeid hääli.No võta kinni ,kas on kole või tore:)Aga tore protseduur see paaritamine muidugi pole....edu sõltub suuresti sellest kui rahulik sa ise oled.
Annu 19. jaanuar 2004, kl 13.53 |
Oxhk 20. märts 2022, kl 19.48 |
eh 21. märts 2022, kl 10.33 |
kena küsimus viimasel - teema on aastast 2004 elik sellest on möödas juba 18 aastat ja siin teemas olevad koerad on ammu surnud. Ja selleks, et paaritada mopsi, kel on tõuomaseid terviseprobleeme omajagu, tasub pöörduda mitte delfi naisteka foorumisse, vaid ikka selle tõuga sügavuti tegelevate inimeste poole! Mopsid kuuluvad ka siia tõuühingusse: https://www.buldogid.eu/
Lisa postitus