Äkki keegi on teadja, oskab nõua anda. Sai põlevast pesast siilipojad päästetud ja nad veidi eemale maha pandud, et ehk ema tuleb tagasi. Aga need seal juba 1,5 päeva olnud ja ema ei kuskil. Piima nad lakkuda ei oska ja üldse, väga kahju, kui nad nüüd sinna ära sureksid.

Ruttu võtke ühendust Nigula-rahvaga! Neilt saate õiged nõuanded! Kunagi kuskilt kuuldud, et piim ei ole õige asi siilile pakkumiseks... Nigulal kodukas siin:
http://mltk.nigula.ee/?m=9&n=6&sisu=1100

http://mltk.nigula.ee/?m=9&n=6&sisu=1100

mina kunagi toitsin mingi 7 siilipoega, kusjuures nende emme oli olemas...ja nii palju kui mina nägin, käis päevasel ajal nende emme kuskil jalutamas ja jättis nii pojad pikaks ajaks üksinda...mina andsin neile küll piima ja nad võtsid seda meeleldi ja sai ka kõvasti tigusid antud...midaig pole piim neile teinud, jah olen isegi kuulnud sellest, aga vanasti nati ju ka piima, samamoodi räägitakse leivast ka et see halb ja samas jälle hea, no võta siis kinni

Mina jätan oma aia siilidele juba aastaid kas värsket piima (seda armastavad ka kärnkonnad) või makaroni-piimasuppi. Tore on vaadata, kuidas süües matsutavad nagu põrsakesed.
Mul oli ka aastaid tagasi sama lugu, et põletamiseks kogutud risuhunnikus oli siilipesa. Meil pääses vana siil, aga poegi päästa ei õnnestunud. Nüüd oleme siilidele teinud okstest kaugemasse aianurks pesitsuskohad ja prahti põletame vanas veoauto rattarummus. Ei tahaks sellist õnnetust enam üle elada.

Tänud nõu eest. Tassisin siilipoegi igal õhtul vana pesakoha ligidale ja ema tuli neid lõpuks otsima. Sellega siis sai lugu lahendatud:)

Igatahes Nõukogude ajal sumas siil suures sotsialismi udus aga praegu on ta õnnelikult pilves. Tänavu aasta avas mu siil hooaja täpselt kaheksandal märtsil kui kassi mollid kolisema hakkasid. A mul on ta eriline põssa iga kord kui on molla tühjaks söönud situb sinna sisse toidutänuna. Kord olid külakassid ümber toidunõu aga siil tuli kui võist läbi ja ja kõutsid kargasivad kõik molli ümbert nelja ilmakaarde. Ning kord kui pojad olid need vilistasid millegipärast. Ja üks aasta õhta ma seisin õues palja jalu ja tuli eemalt tõmbas ninaga ja tuli mu varvaste juurde ning hakkas neid närima. Eriline kannibal ma olin niikui siilimagnet kohe.