Mul isane siiam, muidu oli emane kes 15 aastaselt suri. Käitumine täiesti erinev isasel, kas kõik tükivad naksama jalast või käest. Ta vahel lausa haiget teeb ja kui käid siis hüppab jalgadesse kinni. Emane siiami kass ei käitunud kunagi nii , kas see isastele omane käitumine. Ta praegu 7 kuune . Muidu hästi arukas ja tore, väga mänguhimuline, kuid paistab olema iseloomult nagu karjajuhi omadustega.

meil vastupidi, enne oli isane, nüüd esimest korda emane siiam 6,5 kuud vana, karjub nagu segane ilmselt juba jooksuaeg.
isane oli rahulik võrreldes emasega, jalga kargavad mõlemad, lapsel jookseb emane samamoodi sabas nagu isanegi.isane irtsutas meil nii kui ões sai kohe autorattad täis.

meie isasel siiamil oli märgistamise komme . küll sirtsutas kardinate peale , mööbli peale ja teinekord isegi külla tulnud külalise peale kui viimane tugitoolis istus. Mitte midagi ei aidanud .

Jalgadesse hüppamine vaevalt et soost sõltub. Võib olla puberteedieast või siis nõuab kass tähelepanu. Võib proovida kassiga rohkem mängida, aga kui see ei aita, siis veepritsi.

Mul jälle oli see emane siiam väga tark ja tore kass, lasin tall ühe korra ka emaks saada, sünnitus oli väga raske ja veel 4 poega ka, kuid pärast seda kass muutus väga, hoidis väga kodu ja oli sõnakuulelik, muidugi oli ka arusaamatusi kuid need rohkem minu süül, kui ta vanemaks sai seda toredamaks muutus eks me mõlemad tundsime üksteist väga hästi. Peale poegade hakkasin talle andma tablette, oleks pidanud tegema op. kuid see minu jaoks väga kulukas. Ta jäi lõpuks haigeks, ilmselt maks ja elmise aasta dets.suri. Nüüd võtsin isase, kuid see täiesti erinev ja tuleb kõvasti temaga ilmselt vaeva näha ennem kui õpib käituma ja alluma.Kuid samas näen et ka see kass on arukas ja võtab õppust kuid iseloom ilmselt ikka isase oma ja see erinev emasest. Nüüd lasin teha op. nii et mingit sirtsutamist pole meil, oli küll kahju kuid ma olen grupi peal ja pole ka võimalust et saaks väljas ringi joosta, pole oma maja ega aeda.
Paar korda nüüd lumega viisin teda õue, küll lustis ja pärast oli nagu segane, jooksis mööda korterit ringi, ilmselt talle meeldis lumi ja ka õues, kuid rihma ei lase kaela panna, siis viiks teda igapäev õue.Talle meeldib ainult jalga karata jah, kuid mul emane ei karanud. Ei tea jah ju siis see nende iseloomule omane. Ma mäletan et mul oli emane kass kuskil 1 aastane kui pojad tõi, õigemini tõin talle isase siiami koju sest tõesti see kräunumine oli hirmus, kuid see käis hooti nii et aastani suutsin vastu pidada.

Mul isane 4-kuune siiam. Hüppas jalga küll aga kui paar korda karjatasin selle peale hirmus kõvasti(vesipritsi polnud nii äkki võtta kuskilt) siis nüüd juhtub seda aruharva kuid siiski pöörases mängutujus olles vahel ikka. Käega mängimisega sama lugu - kui lased siis mängib, kui vesipritsiga selgeks teed, et ei tohi, siis jätab järgi. Minu oma kui näeb, et vesipritsi kätte võtan ja raputan, jätab juba järgi.
Mis karjajuhi omadustesse puutub siis eks isane ole ikka isane, mis teha :)

Kassid steriliseeritakse-kastreeritakse, mitte ei tooda neile mingit sugutäkku, emast nümfi, et las vaeseke rahuldab oma vajadusi. Ärge inimesestage loomi, kui endal on kiim peal. Loomad teevad kõike instinktidest ja on palju õnnelikumad, kui pole vaja enam hormoonide järgi röökida.

mUl oli ka isane siiam, elas 14 aastaseks. Tol ajal ei olnud see kastreerimine nii päevakorral ja minu kass ka märgistas kogu aeg. Kui keerasin voodi teistpidi, siis ilmselt jäin tema jooksu trajektoorile ette ja mina sain ka märgistatud. Külge hüppas ka, meil oli ühiskorter ja ta ei sallinud millegipärast kõrvaltoa perenaist. Kui ta midagi meie tuppa küsima tuli, siis kass juba seadis ennast ründamiseks valmis. Aga need, kes külla tulid, pidid laskma ennast nuusutada enne, kui pai said teha. Oh,kahju, et loomad nii lühikesta aega elavad, mul siiani ta südames.

Kas te räägite siiami kassidest või neist siiamivärvides kodukassidest, keda siiami pähe müüakse? Need krantsid ei ole küll mingid siiamid ja selliste seas leidub tõsiseid käitumishäirega mainiakke, keda ikka ja jälle edasi paaritatakse, et "tore iseloom" ikka edasi läheks :S
Päris-siiam küll tige ei tohi olla.

on siiam aga emane ja praeguseks 8 a aga titena samamoodi kargas jalgadesse ja vudinal ülesse mööda selga õlapeale välja,oli valus jne aga samas ta oli/on siiani nii armas,et tegelikult ajas see naerma ,vahest vihastas natuke kui küünejäljed ikka sügavad juhtusid tulema:)Lastel ei roninud nii aga mehel ja minul lasi koguaeg:)Kasvas suuremaks ja lõpetas ise oma turnimised:)

Ma ütleks ka, et pole teil mingid siiamid, vaid lihtsalt siiamivärvi kodukassid. Ega värv veel tõugu tee, sellist tumedama näo ja käppadega värvust on ka teistel tõugudel ja täiesti tavalistel krantskassidel ka. Seega loogiline, et iseloomud seinast seina. Eesti nn krants-siiamitel pidi halb iseloom koguni väga levinud olema (ise ka mitmeid siiamivärvilisi kuradikesi näinud tuttavatel). Kui tahad päris siiami iseloomuga kassi, siis võtagi ehtne siiam korraliku kasvataja käest, kes tõustandardit järginud (kus lisaks välimusele on ka iseloomule nõuded).

minu siiam on kyll vana rahu ise.ta on pooleaastane pole veel operatsiooni teinud aga ei sirtsuta kyll.Väga rahulik on ja väga seltsiv lausa nöuab tähelepanu yksi ei meeldi tal yldse olla.Häälekas on kyll aga ka ainult siis kui ta midagi tahab.Kiisupojast saati olen teda igale poole kaasa tarinud nt. kui vanematele kylla läinud, istub rahulikult oma kotis , nii bussis kui autos ja tee piuksu ka mitte. mitte ei röögi nagu pooleharuline ja mitte kunagi pole ta mle jalga hypanud ega hammustanud mind

siis on veel vedanud, sest enamus siiameid hüppab rindu või pähe....

Siiamite toitu pole poodides enam saada. Saan järgmise toidukoti nö leti alt.
See jutt, et siiamid on tigedad, on müüt.
Nad on perele koera eest ja hoiavad oma lemmikinimese lähedusse. Truud ja mänguhimulised.

siiamid ja värvilised siiamid ehk orientaalid on väga leebed ja inimsõbralikud kassid, iseloomult nagu koerad.