Hea kogemus
Emadepäeva luuletus!
Samaara 06. mai 2006, kl 15.05 |
kats 06. mai 2006, kl 20.36 |
palun 07. mai 2006, kl 14.40 |
Kes viib mind sängi süles?
Kes äratab mind üles?
Kes suudleb minu põske
kui põsk on nutust rõske?
Kes parandab mu kleidi
kui kleit on katki veidi?
Kes hakab kinnast kuduma,
kui kõik on läinud tudu?
Ei keegi mu kui tema,
mu memmeke, mu ema.
--------------------------------------------------------------------------------
Ise noppisin ma lilled,
ise panin vaasi vee.
Öeldes tervitusesõnu
kinkisin need emale.
Aga äkki ema silmist
veeres pisar pärlina!
"Miks sa nutad emakene?",
murelikult hüüdsin ma.
Pühkis silmast pisara ja
kallistades ütles ta:
"Küll suureks saades teada saad,
mis on õnnepisarad."
--------------------------------------------------------------------------------
Kuigi tütar on kaugel
ta kingib Sulle kõik.
Kõik päiksekiired,
mõtted, miljon lilleõit.
Kuid see kõik on ikkagi veel vähe,
ma kingin Sulle taevast kaunima tähe.
Tähe, mis kiirgab südamesoojust
ja suurendab õnnehoovust.
----------------------------------------------------------------------------
Tema!
Ta oli mulle kui ingel,
kes saadtetud taevast,
ei kurtnud ta iial,
kuigi rusutud oli vaevast.
Ta naeratav nägu ja siidised käed,
mis paigast oleks liigutand ka suurimad mäed.
Ta teha ei osanud muud, kui vaid anda,
nüüd tonnideraskust elukoormat tal vaja pole kanda.
Ei iial saa keegi olla parem, kui tema,
see ingel, nii kaunis, oled sina:
mu EMA!!!
--------------------------------------------------------------------------------
Emale!
Las ma täna
teen kõik tööd.
Sina puhka,
istu maha.
Valmistan kõik
vorstikesed,
süldid, kringlid,
pirukad.
Pasteeti teen
ja kapsaid praen.
Sina istu,
puhka täna!
--------------------------------------------------------------------------------
Me tihti unustame Teile lilli tuua
ja Teie muredest ei iial südant valuta.
Kes ütleb, - tasuda et emale
ta suudab kõik vaevad -
tean, see valetab.
Me liiga noored mõistmaks oma emasid,
ei oska hinnata veel Teie armastust.
Meil meelest läevad Teie käsud, keelud,
ei leia alati Te tarvis naeratust,
võib-olla mõistame, kui ükskord
juba hilja...
Teie lohutuseks olgu siiski see,
et emadele kõik, mis elus võlgu jääme,
me anname kord oma lastele...
--------------------------------------------------------------------------------
Kuulata, EMAKE, mets Sulle leelotab,
päikene, kullatükk, põski Sul silitab.
Kevadõhk õrnake naeratab, sosistab:
Olgu Sul õnne ja rõõmu koos minuga...
----------------------------------
Maikuus on tähtis päev,
issi vara poodi läeb.
Lilleõisi hoolsalt valib,
tordigi veel koju tarib.
Ruttu mõned võileivad teeb,
oi kohvigi meil juba keeb!
Pidulaud saab kohe kaetud
ja emmegi lauluga üles aetud.
Täna emakene oleme kõik head,
paitame sul õrnalt pead.
Töödest vaba, puhka veel,
rõõmus olgu sinu meel.
-----------------------------------
Ema, sa oled mulle kallis
sa kiigutasid mind hällis.
Ema, sa kunagi ära ei väsi,
kuigi väsinud veidi su käsi.
Sa parandad mu kleidi
kui katki on see veidi.
Ja õppimistel mind aitad
pärast minu pead paitad.
Õhtul raamatut mul loed,
ning pärast mu kaissu poed.
Selline ongi mu ema
kõige armsam on mulle tema.
Kes äratab mind üles?
Kes suudleb minu põske
kui põsk on nutust rõske?
Kes parandab mu kleidi
kui kleit on katki veidi?
Kes hakab kinnast kuduma,
kui kõik on läinud tudu?
Ei keegi mu kui tema,
mu memmeke, mu ema.
--------------------------------------------------------------------------------
Ise noppisin ma lilled,
ise panin vaasi vee.
Öeldes tervitusesõnu
kinkisin need emale.
Aga äkki ema silmist
veeres pisar pärlina!
"Miks sa nutad emakene?",
murelikult hüüdsin ma.
Pühkis silmast pisara ja
kallistades ütles ta:
"Küll suureks saades teada saad,
mis on õnnepisarad."
--------------------------------------------------------------------------------
Kuigi tütar on kaugel
ta kingib Sulle kõik.
Kõik päiksekiired,
mõtted, miljon lilleõit.
Kuid see kõik on ikkagi veel vähe,
ma kingin Sulle taevast kaunima tähe.
Tähe, mis kiirgab südamesoojust
ja suurendab õnnehoovust.
----------------------------------------------------------------------------
Tema!
Ta oli mulle kui ingel,
kes saadtetud taevast,
ei kurtnud ta iial,
kuigi rusutud oli vaevast.
Ta naeratav nägu ja siidised käed,
mis paigast oleks liigutand ka suurimad mäed.
Ta teha ei osanud muud, kui vaid anda,
nüüd tonnideraskust elukoormat tal vaja pole kanda.
Ei iial saa keegi olla parem, kui tema,
see ingel, nii kaunis, oled sina:
mu EMA!!!
--------------------------------------------------------------------------------
Emale!
Las ma täna
teen kõik tööd.
Sina puhka,
istu maha.
Valmistan kõik
vorstikesed,
süldid, kringlid,
pirukad.
Pasteeti teen
ja kapsaid praen.
Sina istu,
puhka täna!
--------------------------------------------------------------------------------
Me tihti unustame Teile lilli tuua
ja Teie muredest ei iial südant valuta.
Kes ütleb, - tasuda et emale
ta suudab kõik vaevad -
tean, see valetab.
Me liiga noored mõistmaks oma emasid,
ei oska hinnata veel Teie armastust.
Meil meelest läevad Teie käsud, keelud,
ei leia alati Te tarvis naeratust,
võib-olla mõistame, kui ükskord
juba hilja...
Teie lohutuseks olgu siiski see,
et emadele kõik, mis elus võlgu jääme,
me anname kord oma lastele...
--------------------------------------------------------------------------------
Kuulata, EMAKE, mets Sulle leelotab,
päikene, kullatükk, põski Sul silitab.
Kevadõhk õrnake naeratab, sosistab:
Olgu Sul õnne ja rõõmu koos minuga...
----------------------------------
Maikuus on tähtis päev,
issi vara poodi läeb.
Lilleõisi hoolsalt valib,
tordigi veel koju tarib.
Ruttu mõned võileivad teeb,
oi kohvigi meil juba keeb!
Pidulaud saab kohe kaetud
ja emmegi lauluga üles aetud.
Täna emakene oleme kõik head,
paitame sul õrnalt pead.
Töödest vaba, puhka veel,
rõõmus olgu sinu meel.
-----------------------------------
Ema, sa oled mulle kallis
sa kiigutasid mind hällis.
Ema, sa kunagi ära ei väsi,
kuigi väsinud veidi su käsi.
Sa parandad mu kleidi
kui katki on see veidi.
Ja õppimistel mind aitad
pärast minu pead paitad.
Õhtul raamatut mul loed,
ning pärast mu kaissu poed.
Selline ongi mu ema
kõige armsam on mulle tema.
cassandra 13. mai 2012, kl 00.17 |
cassandra 13. mai 2012, kl 00.18 |
Ei keegi 09. mai 2017, kl 18.36 |
Lisa postitus